Jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 2-11-40945 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud AS Swedbank esitas 01.09.2011.a kohtule hagiavalduse Juri Valkovi vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõudeks on võlgnevus 7722,99 eurot, millest 6040,39 eurot on põhiosa, 700,30 eurot intress ja põhiosa viivis 982,30 eurot. Samuti nõuab hageja viiviste ja intressi väljamõistmist kuni põhinõude täieliku täitmiseni ja menetluskulude hüvitamist täies ulatuses koos viivisega kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Kostja esitas kirjaliku vastuse, milles ei nõustunud hagi nõudega. Mõlemad pooled avaldasid, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Juri Valkov (edaspidi kostja) 04.06.2010.a. laenulepingu nr 10-040191-VV (edaspidi leping) summas 96 927,13 EEK (üheksakümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend seitse krooni ja 13 senti), intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.05.
lg 1 alusel võib lepingust taganeda üksnes juhul, kui teine pool lepingut oluliselt rikub. Kokkuleppel võivad pooled lepingust taganemise aluseid
§-st 5 tulenevalt vähemalt üldjuhul nii täpsustada, laiendada kui ka kitsendada. Poolte sõlmitud lepingu tekstist ei nähtu, et pool võiks taganeda lepingust muul põhjusel kui teise poole lepingurikkumise tõttu. Pooled on lepingust taganemise osas kokku leppinud p. 13, mis näeb ette, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt väikelaenulepingust tekkis hagejal oli õigus leping ennetähtaegselt üles öelda alles peale 08.09.2011.a. Seega varasemat võlateadet ei saa käsitleda nõuetekohase ülesütlemisavaldusena.
lg 2 p 2 ja 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et antud juhul olid täidetud vähemalt kaks seadusest tulenevat alust lepingust taganemiseks. Võttes aluseks kostja käitumise tervikuna Lepingust tulenevate kohustuste kandmisel alates lepingu sõlmimisest (04.06.2010.a.) kuni ülesütlemisteate kättesaamiseni (04.09.2010.a) ning sellele järgnenud täielikule tegevusetusele on kohus veendunud, et kostjal puudus tahe enesele laenulepinguga võetud kohustuse täitmiseks lepingujärgsetel tingimustel. Kostja ei võtnud lepingu püsimajäämiseks ka alates ülesütlemishoiatuse kättesaamisest ette mitte ühtegi toimingut. Kostja väide, et tema ei loe lepingut ülesöelduks on vastuolus ka kostja edasise tegevusetusega – kostja ei ole sooritanud mitte ühtegi toimingut lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus tõlgendab seda tegevusetust täieliku kostjapoolse huvi puudumisena lepingu täitmisel ja püsimajäämisel. 2-11-40945 On täiesti üheselt ilmne, et hagejal kui laenuandjal on õigustatud huvi lepingu püsimajäämise suhtes üksnes juhul kui kostja täidab omalt poolt laenu tagasimaksmise kohustust. Seega esines hagejal seaduslikud alused olenemata lepingu p. 13.1.2. sätestatud lisatingimuses nõude järgimata jätmisest Lepingust taganemiseks
Kohus loeb laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise hageja initsiatiivil õiguspäraseks ja põhjendatuks.
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt 1,2, ja 3 kohaselt Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Antud juhul ei ole võlgnik kohustust vastavalt lepingule täitnud. Samuti ei saa kostja käitumist käesolevas vaidluse esemeks oleva Lepingu täitmisel mitte mingil juhul mõistlikuks pidada. On ilmne, et Kostja ei ole Lepingujärgseid kohustusi täitnud enam kui aasta jooksul, seega ei ole kostja ise huvitatud lepingu täitmisest. Võlausaldajal on õigus
1 tulenevalt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu hagejal on õigus lepingutingimustele tuginedes nõuda viivist.
kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Tsiviilasjas puuduvad andmed, millele tuginedes kohus saaks lugeda võlgniku teatamiskohustuse täidetuks.
lg 1 ja 3 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu p 10 kokku leppinud, et viivisemääraks on Panga hinnakirjas fikseeritud määr. Hageja on esitanud väljavõtte oma hinnakirjast( tlk 18-19) alates 11.12.2010 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061 % päevas) . 2-11-40945 TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni . Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, rahuldab kohus hageja taotluse viivisnõude protsendina tasumise osas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Viivitamatu täitmine Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Taotlus on esitatud ühe reana hagiavalduses ning on täielikult motiveerimata. Kostja on esitanud tõendid raske perekondliku olukorra kohta, ta kasvatab puudega last (tlk 30-32). Hageja ei ole oma taotlust viivitamatuks täitmiseks kuidagi õiguslikult põhjendanud, ega motiveerinud. Tulenevalt TSMS § 445 võib kohus otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ia korra ning asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata. Tegemist ei ole TsMS § 468 toodud tagatiseta viivitamatu täitmise juhtumiga. Hageja ei ole oma taotlust mitte millegagi põhjendanud, mistõttu kohus jätab hageja taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks rahuldamata. Menetluskulud Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 19. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.12.2011.a. kl 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 163, 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.