KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuli 2011.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja

§ 189

lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hagejad kinnitasid hagiavalduses, et kasutasid sõidukit sõitmiseks 2004.aasta maist kuni 2007.aasta augustini, seega kokku 39 kuud. Sarnase auto (küll aga väiksema klassi) üürihinnaks kuus on umbes 28 000 krooni (vt lisa 3 autorendi hinnapakkumine). Kostjad ei nõustu hagejate poolt 22.märtsil 2011.a. istungil esitatud hagejate avaldusega hagi täiendamiseks. Kostjad ei nõustu avaldusega seetõttu, et see ei ole esitatud tähtaegselt. Teiseks ei nõustu kostjad avaldusega ka sisuliselt. Hagejad ei ole avaldusega üksnes täiendanud oma seisukohti, vaid esitanud täiesti uued faktilised seisukohad, mis muudavad oluliselt poolte positsioone. Nii väidavad hagejad esmakordselt, et võõrandasid kostja Landstein OÜ-le kinnistu turuhinnast 200 000 krooni odavamalt tingimusel, et kostja Landstein OÜ sõlmib neile sobivatel tingimustel sõiduki liisingulepingu. Kostjad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kostjad soovivad võtta tsiviilasja juurde dokumentaalse tõendina väljavõtte maa-ameti kodulehelt 2003.a – 2005.a kinnisvaratehingute kohta Audru vallas. Esitatud väljavõtte kohaselt keskmine müügihind ca 6 kr/m2, hagejate ja OÜ Landstein vahel sõlmitud tehingu puhul 65,46 kr/m2. Kostjate väitel on ebaõige hagejate väide, et pooled sõlmisid kinnistu müügitehingu alla turuhinna. AS Swedbank Liising teatisest nähtub, et 10.juulil 2009.a ütles liisinguandja üles Landstein OÜ-ga sõlmitud liisingulepingud ning nõudis liisinguesemete tagastamist. 3 Seega oli Landstein OÜ sunnitud tagastama sõiduauto Land Gruiser liisinguandjale ilma, et ta oleks saanud tehingust kasu. Ergo Kindlustuse AS vastusest päringule nähtub, et Landstein OÜ on tasunud lisaks liisingumaksetele ka kindlustusmakseid perioodil 21.05.2004.a. – 20.05.2006.a summas 42 456 krooni ning perioodil 23.05.2006.a-25.09.2008.a summas 45 155 krooni, kokku on kostja Landstein OÜ tasunud kindlustusmakseid summas 87 611 krooni. Hagejad on tasunud nimetatud perioodil üksnes ühe kindlustusmakse 18.05.2007.a summas 5 675 krooni. Tõend kinnitab, et Landsein OÜ on tasunud sõiduauto Toyota Land Gruiser eest oluliselt suurema summa kui hagejad on tasunud Landstein OÜ-le sõiduauto kasutamise eest. Landstein OÜ kassa sissetuleku order kinnitab, et hagejate poolt Janno Aringole tasutud summad on edastatud sõiduki kasutamiseks lepingu sõlminud Landstein OÜ-le. 17.06.2011.a. esitasid hagejad oma kirjalikud seisukohad. Asjas puuduvad ratsionaalsed alused ka kostjate poolt oletatavatele väidetele hagi täiendamise avalduse esitamise tõttu menetluse lahendamise viibimise tõttu juba seetõttu, et: 1) hagejad ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ja kostjad ei ole väitnud, et hagejate poolt esile toodud täiendavad asjaolud oleks esitatud neile üllatavalt; 2) kostja I ja kostja II pidasid võimalikuks vastata ja vastasid J. A. isikus hagejate täiendavatele faktiväidetele samas, s.o. 22.03.2011.a toimunud kohtuistungil ning ei esitanud kohtule istungil ega ka hiljem taotlust anda neile aega hagi täiendamise avalduse suhtes seisukoha kujundamiseks; 3) J. A. võttis enda ja kostja II (Landstein OÜ) nimel 22.03.2011.a. toimunud kohtuistungil õigeks hagi täiendamise avalduse p.1 nimetatud asjaolud, aga samuti põhilise hagi aluseks oleva asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping hagiavalduses kirjeldatud tingimustel kostja II poolt pärast liisinulepingu lõppemist sõiduki hagejatele võõrandamise kohta. Kostjad ei ole millegagi põhjendanud ega selgitanud, millist faktilist ja õiguslikku tähtsust peaks lahendamise seisukohalt omama nende poolt esitatud väide, et kostjad on maksnud maasturi Land Gruiser liisingumaksetena oluliselt suurema summa, kui hagejad on tasunud kostjatele. Kostjate poolt esitatud –maa-ameti kodulehelt 2003.a.-2005.a. Audru vallas kinnisasjade sihtotstarbeliste tehingute maksumuse kohta tehtud väljavõtte- kui dokumentaalse tõendi mitteasjakohasust. Kostjate poolt esitatud väljavõte ei saa olemuslikult tõendada hagejate poolt kostjale I müüdud Sillaotsa kinnistu turuhinda, sest hagejate poolt kostjale I Audru vallas Papsaare külas Sillaotsa kinnistu müümisel oli tegemist eksklusiivse, mitte tavapärase kinnisasja müügiga Audru vallas, kuna: 1) kostja I soovis kinnistu omandada tulevikus rajatava äriobjekti ehitamiseks taotledes vajadusel tulevikus selleks ka maatüki sihtotstarbe muutmist; 2) Sillaotsa kinnistu asub lähedal merele maalilise Audru jõe ääres, milline asjaolu lisab kinnistu hinda oluliselt tõstvat lisaväärtust; 3)Hagejad müüsid kostjale I Sillaotsa kinnistu reaalsest turuhinnast ca 200 000 krooni võrra odavamalt vastavuses kinnistu müügitehinguga kaasnenud poolte kokkuleppega maasturi liisimise kohta ja hagejate poolt kostjale makstavate liisingumaksete summa eest maasturi kostja II poolt hagejatele võõrandamise lepinguga. 4 Kostjad ei ole millegagi põhjendanud ega selgitanud, millist faktilist ja õiguslikku tähtsust peaks lahendamise seisukohalt omama vaidluse nende poolt esitatud väited, et : 1) 10.07.2009.a ütles liisinguandja üles Landstein OÜ-ga sõlmitud liisingulepingud ning nõudis liisinguesemete tagastamist, mistõttu oli Landstein OÜ sunnitud sõiduauto Toyota Land Gruiser tagastama liisinguandjale ilma, et ta oleks saanud tehingust mingit kasu. Kostja I oli oma kasu saanud kätte juba kinnistu odava ostuga. Mõlemad tehingud (maatüki müügileping ja maasturi hagejatele võõrandamise leping) järgisid hagejate arusaamist mööda üksnes kostja I kasu. 2) Landstein OÜ on tasunud lisaks Toyota Land Gruiser liisingumaksetele ka kindlustusmakseid perioodil 21.05.2004.a- 20.05.2006.a summas 42 456 krooni. Asjas tuvastatud asjaolud, neist tehtavad järeldused ja neid kinnitavad tõendid. Kostjad ei eita ning on võtnud sisuliselt õigeks, et: 1) poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe (leping), et J. A. sõlmib Landstein OÜ nimel AS-ga Hansa Liising Eesti liisingulepingu mahtuniversaalsele sõiduautole Toyota Land Gruiser 120 eesmärgiga omandada liisinguandjalt nimetatud sõiduk liisingulepingu lõppedes ja võõrandada see hagejatele hinnaga, mis vastab hagejate poolt Landstein OÜ-le J. A. kaudu makstavate, liisingulepingust tulenevate maksete summale tingimusel, et: a) liisingulepingu lõppedes korraldab OÜ Landstein J. A. isikus sõiduki omandiõiguse ümbervormistamise P. P. ja/või J. P. nimele. b) hagejate kanda jäävad vaid hagejate omandisse sõiduki võõrandamisega seotud registritoimingute kulud, mis on leidnud tõendamist J. A. poolt 22.03.2011.a. kohtuistungil mõlema kostja nimel antud ütlustega: Ta pani need kaks tehingut sõltuvusse, et kui olen nõus auto lepingu tegemisega, on ta ka nõus maa müügig. Meil oli juttu algusest saadik, et kui J. P. maksab liisingumakseid lõpuni korralikult, siis saab ta selle auto enda nimele. Ma saan kinnitada seda, et kõik see raha, mis P. on mulle andnud, olen maksnud edasi auto makseteks või olen maksnud raha ettevõtte kassasse. 2) kostjad taganesid hagi alusena näidatud asjaoludel hagejatega sõlmitud maasturi võõrandamise lepingust hagejate makseraskustesse sattumise ettekäändel, mis on leidnud tõendamist J. A. poolt 22.03.2011.a. kohtuistungil mõlema kostja nimel antud ütlustega selle kohta, et hagejate makseviivitusse jäädes võttis ta hagejatelt maasturi ära ning jättis liisinguandjale liisingumaksed maksmata, võimaldades sel alusel liisinguandjal liisingulepingu üles öelda. TsMS § 440 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantud tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 5 Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

§ 189

lg 5 sätestab, et lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema ka selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Hagejad paluvad rahuldada hagi ja välja mõista kostjatelt solidaarselt 220 000 krooni s.o. 14 060, 56 eurot. Kostjate kirjalikud seisukohad 30.juunil 2011.a. Kostjate hinnangul ei ole hagejate 17.juunil 2011.a. esitatud seisukohad esitatud tähtaegselt ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei nõustu kostjad 17.juuni 2011.a. seisukohtadega sisuliselt. Kokkuvõtvalt leiavad kostjad järgmist: 1) Hagejate nõue ei ole selge; 2) hagejad on esitanud menetluse väitel uusi faktilisi väiteid (nt väide, et Sillaotsa kinnistu müüdi Landstein OÜ-le 200 000 krooni odavamalt), mistõttu ei ole hagejad olnud oma väidetes järjekindlad ega saa pidada usutavaks; 3) hagejatel puudub nõue Landstein OÜ ja J. A. vastu; 4) hagiavaldus on esitatud ebaõigesti J. A. vastu; 5) hagejate nõue on põhjendamatu, kuna hagejad tasusid Landstein OÜ-le üksnes sõiduki kasutamise eest. Pootevahelise suulise kokkuleppe kohaselt võimaldas Landstein OÜ hagejatele tasu eest kasutada tema poolt liisitud sõidukit Toyota Land Gruiser

1. Sõiduki kasutamise eest kohustusid hagejad tasuma kostjale 2 tasu, mis vastas liisingulepingust ja kindlustuslepingust tulenevatele maksetele. Kostja 2 omakorda pidi teostama pärast vastavate summade laekumist hagejatelt maksed liisingule ja kindlustusele. Kostjad rõhutavad, et ka hagejad ise on hagiavalduses kinnitanud, et pidid tasuma Landstein OÜ-le sõiduki eest igakuiselt liisingulepingujärgsed maksed (hagiavalduse lk 2, lõik 3). Sõidukit puudutav poolte kokkulepe sai olla suunatud üksnes sõiduki kasutamisele, kuna see kuulus liisinguperioodi lõpuni liisinguandjale. Asjaolu, et pooled sõlmisid 2005.a. kokkuleppe sõiduki kasutamiseks liisinguperioodi vältel, on tõendatud ka poolte vande all antud ütlustega; Landstein OÜ käitumisega hagejate makseraskuste korral (kostja võttis sõiduki enda valdusesse, kuni hagejad tasusid võlgnevuse); P. P. poolt käenduslepingu sõlmimisega (oli seega teadlik liisingu tingimustest); hagejate poolt kindlustusmaksete hüvitamisega Landstein OÜ-le. 6) Landstein OÜ-l ei tekkinud sõiduki väljaostmise ja hagejatele võõrandamise kohustust. Sõiduki võõrandamist hagejatele oli poolte kokkulepe kohaselt hagejatel võimalik nõuda üksnes juhul, kui hagejad oleksid kogu liisinguperioodi vältel nõuetekohaselt ja tähtaegselt tasunud Landsein OÜ-le kõik sõidukiga seotud maksed ja Landtsein OÜ-l oleks tekkinud seeläbi õigus sõiduk välja osta. 6 7) Hagejad on tasunud Landstein OÜ-le sõiduki kasutamise eest kokkulepitust oluliselt vähem. Sõiduk oli hagejate kasutuses ajavahemikus mai 2004.a kuni august 2007.a. Kuivõrd hagejad ei maksnud kostjale 2 liisingu- ja kindlustusmaksete tasumiseks vajalikku summat, öeldi kokkulepe
2. aasta augustis üles põhjusel, et hagejad olid kostjale 2 võlgu. 8) Kostjad ei ole hagejate arvel rikastunud. Kuna sõiduk võeti liisinguandja poolt tagasi hagejate maksekohustuste täitmata jätmise tulemusena, ei saanud Landstein OÜ ega Janno Aringo sõiduki liisingust kasu st ei rikastunud hagejate arvel. Vastupidi, dokumentaalsete tõenditega on leidnud kinnitamist, et kostjad maksid sõiduki liisingu- ja kindlustusmaksetena oluliselt suuremaid summasid, kui hagejad sõiduki kasutamise eest Landstein OÜ-le. Kostjad märgivad, et vaatamata sellele, et hagejad oma tasumise kohustust ei täitnud oli kostja 2 ikkagi sunnitud tasuma kõik liisingulepingust tulenevad maksed sh viivis, intress ja leppetrahv. Kokku oli kostja 2 liisingulepingu alusel AS-le Hansa Liising Eesti maksnud 747 127, 35 krooni ning kindlustusmaksetena 87 611 krooni. Seega on Landstein OÜ kandnud hagejate tegevuse tõttu kahju vähemalt 500 000 krooni. 9) Sillaotsa kinnistu müügitehing hagejate ja Landstein OÜ vahel ei oma käesoleva vaidluse raames tähtsust. Notariaalselt tõestatud kinnistu müügitehing, kus ei ole mingit viidet sõiduki kokkuleppele, väljendas ammendavalt poolte ühist tegelikku tahet. Kohtu seisukoht Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud sõiduki müügileping või kasutusleping. Hagejad on seisukohal, et sõlmisid suulise ostu-müügilepingu, kostjad aga, et kasutuslepingu, mille kohaselt kostja Landstein OÜ liisis sõiduauto Toyota Land Gruiseri, mille andis kasutada hagejatele. 22.03.2011.a. kohtuistungil esitatud ei ole hagi muutmine. Samuti leiab kohus, et kostjate taotlus hagejate poolt 17.06.2011.a. esitatud seisukohtade menetlemata jätmiseks tuleb jätta taotlusena rahuldamata. Kohus lähtub mõlema kostjate taotluse puhul TsMS §-st 5 lg 1) Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kohtuistungil vande all ütlusi andnud hageja J. P. kinnitas, et sai kokku lepitud,et J. A. ostab auto ja hagejad ostavad selle auto liisingumaksete kaudu välja. Hageja P. P. vande all antud ütluste kohaselt seisnes poolte kokkulepe selles, et J. A. võtab Toyota Land Gruiseri liisingusse, hagejad on kasutajad ja tasuvad maksed J. A-le, kes maksab need liisingufirmale. Hiljem, kui maksed on tasutud, kirjutatakse auto hagejate nimele. Hagejate väitel maksid nad kokku auto eest 408 000 krooni, mida kostja J. A. ei ole vaidlustanud. J. A. vande all antud ütluste kohaselt oli hagejal J. P-l tekkimas maa müügist raha. Ta pani need kaks tehingut sõltuvusse, et kui J. A. on nõus auto lepingut sõlmima, on ta nõus maa müügiga. Sõiduki kuumakseid tasusid P-d, kuid suhtelised kohe tekkisid võlad, sest P-d maksid väga harva. Kostja J. A. väitel sai Landstein OÜ tehingust kahju, kuna võlad muutusid suureks. J. A. väitel kohtus ta J. P-ga viimati 2007.aasta suvel, kohtus näeb teda peale viimast kohtumist esmakordselt uuesti. J. P. ei vastanud ka tema telefonikõnedele. Tulenevalt asjas kogutust tõenditest nähtuvalt puudub hagejatel õiguslik alus nõuda tasutud liisingumakste tagastamist kostjatelt, sest tõendatud on, et hagejad kasutasid 7 sõidukit umbes 39 kuud, samas nähtuvalt hagist (I kd tl 3) p 4 jäid hagejad jooksvate maksetega võlgnevusse, kuna neil tekkisid makseraskused. Ajutiste makseraskuste tekkimisel võttis J. A. neil sõiduki ära, peale võla tasumist andis J. A. sõiduki tagasi kinnitavad hagejad hagis. Hagejad on väitnud, et kostjad on taganenud poolte vahel sõlmitud sõiduki võõrandamise lepingust ning kostjad peavad tagastama hagejatele saadud raha. Teise alternatiivina on hagejad palunud kohustada kostjaid raha tagastama alusetu rikastumise sätete alusel. Faktiliste asjaolude alusel oli poolte vahel sõlmitud suuline leping, mis ei vasta müügilepingu tunnustele. Kokkuleppe kohaselt võimaldas kostja 2 hagejatel kasutada tema poolt liisitud sõidukit. Sõiduki kasutamise eest kohustusid hagejad tasuma kostjale 2 tasu, mis vastas AS Hansa Liising Eesti sõlmitud liisingulepingust tulenevatele maksetele. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, leiab kohus, et pooled sõlmisid kokkuleppe selliselt, et sõiduki võõrandamist hagejatele oli kokkuleppe kohaselt hagejatel võimalik nõuda vaid juhul, kui hagejad oleks tasunud kogu liisinguperioodi vältel nõuetekohaselt ja tähtaegselt Landstein OÜ-le kõik sõidukiga seotud maksed ja Landstein OÜ-l oleks tekkinud seeläbi õigus sõiduk välja osta. Kohtu hinnangul puudub õiguslik alus hagi rahuldada ja kostjatelt hagejate poolt tasutud makseid tagasi nõuda, sest tegelikult kasutasid hagejad autot. Liisingumakseid tasusid hagejad auto kasutamise ajal aga samas suuruses, mis kostjate poolt liisngufirmaga sõlmitud leping ette nägi. Samuti ei ole õiguslikult põhjendatud hagi rahuldamine alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostjad ei ole selle tehinguga midagi võitnud, vaid pigem kaotanud. Tõendatud on, et hagejad jäid liisingumaksetega pidevalt viivitusse ja makseid tasusid hagejate eest kostjad oma vahendite arvelt. Hagejad ei ole kostjatele viivituste eest hüvitist maksnud. Kohtu hinnangul tulenevalt poolte vahel sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu sisust, ei olnud Sillaotsa kinnistu müügitehing vaidlusaluse sõiduki kasutamise lepingu osaks. Hagejate väited selle kohta, et kinnistu väärtus oli tegelikust müügihinnast suurem, tuleb jätta tähelepanuta selle tõendamatuse tõttu. Ostu-müügi puhul lepivad pooled hinnas ise kokku ja esitatud lepingu järgi p.6.
3. (II kd tl 20) müüsid hagejad kinnistu kostja J. A-le hinnaga 475 000 krooni. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, tuleb jätta hagi rahuldamata . Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse s.o. hagejad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik 8