3-11-949/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-949 Määruse kuupäev 18.05.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.J.i (J.) kaebus Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 1-4/2530 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta E.J. taotlus Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 1-4/2530 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-11949 menetlus (HKMS § 12 lg 3).
2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kaebajale saata vastustaja seisukoht kaebetähtaja ennistamise kohta koos lisadega. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 kalendripäeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 12 lg 3). Edasikaebamise kord Asjaolud
3. Kinnipeetav E.J. esitas Tartu Halduskohtule 13.04.2011 kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 1-4/ 2530 tühistamist (kaebuses on ekslikult märgitud käskkirja kuupäevaks „26.10.2010“). Kaevatava käskkirjaga on kaebuse esitajat karistatud distsiplinaarkorras seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebusele lisatud käskkirjast nähtuvalt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et 26.10.2010 kell 18.25 omas ta süüdimõistetute eluhoone kuuenda sektsiooni kambris nr 363 asuva nari enda kasutuses oleva alumise magamisaseme madratsi sisse peidetuna kuut isekeeratud sigaretti ja toosi tuletikke, rikkudes sellega vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 nõuet, mille kohaselt kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. 1 Kaebus sisaldab taotlust riigilõivust vabastamiseks.
4. Kuna kaebus oli halduskohtule esitatud tähtaega ületades, oli kaebusele lisatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. E. J. põhjendas kaebuse halduskohtusse esitamise tähtaja ületamist sellega, et 1) ta viibis mitmeid kordi kartseris, kus puudub võimalus liikumiseks ja õigusaktidega tutvumiseks, 2) tal puudus enamus distsiplinaarmenetluse materjale, mistõttu ta ei teadnud, mille üle üldse kaebust esitada, 3) vangla keeldus väljastamast temale koopiat vaideotsusest, kus võis samuti olla vangla vastuolulisi ütlusi ning 4) lisaks sellele on temal muid kohtuasju ajamiseks nii kriminaalasjas kui halduskohtus ning samuti tegeles ta mitmete vaiete esitamisega.
5. Asjaolude selgitamiseks esitas kohus 18.04.2011 Tartu Vanglale päringu, milles palus teatada, kas E.J. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse kaevatava käskkirja tühistamise nõudes; kui on, siis informeerida kohut vaide menetlemise käigust ning esitada vaideotsuse koopia ja teatada, mis kuupäeval on E. J. vaideotsuse koopia kätte antud (teatavaks tehtud). Kohtu päringu täitmiseks teatas Tartu Vangla 18.04.2011 e-kirjaga, et kinnipeetav E.J. esitas 18.11.2010 vaide Tartu Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 1-4/2530 tühistamiseks. Tartu Vangla 01.12.2010 vaideotsusega nr E5 534-1 jäeti esitatud vaie rahuldamata; vaideotsus toimetati E. J. kätte 02.12.2010, mis on kaebaja poolt allkirjastatud.
6. Tartu Halduskohtu 29.04.2011 määrusega vabastati E.J. riigilõivu tasumise kohustusest, kaebus võeti menetlusse hindamaks kaebetähtaja küsimust ning kohus küsis vastustajalt Tartu Vanglalt seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas.
7. Tartu Halduskohtu ülalnimetatud 29.04.2011 kohtumääruse täitmiseks esitatud vastuses (12.05.2011 e-kiri nr 3-29/7631-2) on Tartu Vangla seisukohal, et ükski kaebaja poolt toodud põhjendustest ei ole aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna: 1) Tõele ei vasta kaebaja väide, et kartseris viibimise ajal ei olnud temal võimalik tutvuda seadusandlike aktidega. Ka kartseris viibivale kinnipeetavale on tagatud vastava sooviavalduse esitamisel vangistusseaduse § 311 tulenev õigus kasutada selleks kohaldatud arvuteid, mille kaudu on võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registritele. Kaebaja ei ole 2010.a detsembris ega 2011.a jaanuaris vanglale vastavat sooviavaldust esitanud. Samuti on kartseris viibival kinnipeetaval võimalus küsida ajutiseks kasutamiseks vangistust reguleerivaid õigusakte inspektor-kontaktisiku käest. 2) Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale allkirja vastu ainult distsiplinaarkorras karistamise käskkiri (VangS § 64 lg 4). Kui kinnipeetav soovib distsiplinaarmenetluse materjale koopiatena, peab ta selleks esitama vanglale taotluse. Kaebaja esitas taotluse vanglale distsiplinaarmenetluse materjalidest koopiate saamiseks 17.02.2011.a. Kaebuse esitamise tähtaeg halduskohtusse oli 03.01.2011 , kuna tähtaja viimane päev langes laupäevale. Seega esitas kaebaja taotluse distsiplinaarmenetluse materjalidest koopia 2 saamiseks peale halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaega ning seega ei saanud see olla põhjus tähtaja ületamiseks. 3) Kuna kaebaja on ise allkirjaga kinnitanud, et on kätte saanud vangla poolt 01.12.2010 tehtud vaideotsuse nr E5 534-1, siis on vastustajale arusaamatu, miks oli vaja kaebajale vaideotsuse koopiat selleks, et leida vaideotsuses olevad võimalikud vanglapoolsed vastuolulised ütlused. Pealegi, kui kaebaja oli suutnud esitada juba distsiplinaarkorras karistamise käskkirja peale vaide, siis pidid temale olema distsiplinaarmenetluse asjaolud ja menetluse käik piisavalt hästi teada ning see ei saanud mingil põhjusel takistada halduskohtusse kaebuse tähtaegset esitamist. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et taotluse soovitud vaideotsusest koopia saamiseks esitas kaebaja alles 03.03.2011 , seega 2 kuud hiljem päevast, mis oli viimane halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg. 4) Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et seadusandja on HKMS §-s 9 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Sellest, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus, ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Samuti ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks asjaolu, et kaebajal on käsil korraga mitu haldus- ja kohtuvaidlust. Tähtaegade järgimise kohustus on kõigile ühesugune ning kuna kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust, siis on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud aja perioodi jooksul. Vastustaja arvates ei ole kaebajal ühtegi sellist takistust olnud ning tema poolt väljatoodust ei ole ühtegi kohtupraktikas arvestatavat mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja ennistamiseks rahuldamata. jätta E.J. taotlus kaebuse esitamise tähtaja Kohtu seisukoht HKMS § 12 lg-s 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus nõustub vastustaja 12.05.2011 arvamuses esitatud seisukohtadega kaebetähtaja küsimuses ja ei pea neid vajalikuks korrata. Kuna kaebaja on vaideotsuse kätte saanud 02.12.2010, millel on märgitud vaidlustamisviide ja tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule, on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik , et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda kuni 03.01.
8. Kohus asub seisukohale, et kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega. 3 Samuti on Riigikohus oma lahendites 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 nr 33-1-75-08 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning HKMS §
9. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel kaebaja taotluses tühistada Tartu Vangla 10.11.2010 käskkiri nr 1-4/
10. Mare Priks kohtunik 4