2-10-46092/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-46092 Tsiviilasi LL hagi AHT vastu elatise tasumisest vabastamiseks Tsiviilasja hind 287,60 eurot (4 500 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LL(isikukood XXX, elukoht XX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Mati Senkel (Advokaadibüroo Mati Senkel, Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn, e-post juristid@hot.

1. ee)Kostja AHT(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel, Paldiski mnt 3/Kevade 2, 10137 Tallinn, 10617 Tallinn, e-post mangel@mangel.
2. ee)Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Kirjalikus menetluses 1. Hagi rahuldada. 2. Vabastada LL Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.1996 otsusega tsiviilasjas nr II2/705/1996 AHT kasuks välja mõistetud elatise summas 500 krooni ehk 31,96 euro tasumisest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja vabastada ennast Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.1996 otsusega tsiviilasjas nr II-2/705/1996 kostja kasuks välja mõistetud elatise summas 500 krooni ehk 31,96 euro tasumisest. Hageja selgituste kohaselt on hageja majanduslik seisund muutunud halvemaks, samas, kui kostja seisund on muutunud paremaks. Hageja sissetulek oli 1996 aastal 7 500 krooni kuus, alates 04.06.2009 jäi hageja töötuks ja oli töötu kuni 20.05.2010, perioodil 11.06.2009-07.03.2010 oli hageja sissetulekuks 3 052 - 4 731 krooni kuus ja alates 07.03.2010-20.05.2010 hagejal sissetulek puudus. Alates 21.05.2010 töötab hageja turvamehena kuupalgaga 5 500 krooni ehk 351,51 eurot kuus, mida on tunduvalt vähem, kui 1996, samal ajal on tõusnud eluks vajalike kaupade ja teenuste hinnad. Hageja igakuised kulutused on toidule 3 000 krooni ehk 191,73 eurot, korterile 1 500 – 2 500 krooni ehk 95,87 eurot – 159,78 eurot, ravimitele 300 krooni ehk 19,17 eurot, transpordile 300 krooni ehk 19,17 eurot. Lisaks peab hageja üleval oma töötut elukaaslast, kes on olnud töötu 14 aastat. 1996 puudus kostjal sissetulek, kuid käesoleval ajal saab kostja vanaduspensioni. Samuti jäi kostjale abielu lõppemisel ühisvarana korteriomand Jüri alevikus, Ehituse 21-20. Kostjal on ka kaks täiskasvanud last, kes peaksid samuti kostjat toetama. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.1996 otsuses tsiviilasjas nr II-2/705/1996 ei võetud arvesse hageja sissetulekut, vaid hageja võimelisust ülal pidada lahutatud abikaasat. Kostja nõustub, et kaupade ja teenuste hinnad on tõusnud, kuid seda ka kostja jaoks. Kostja märgib, et hageja ei ole kohustatud ülal pidama oma elukaaslast, kuna elukaaslane ei ole perekonnaseaduse mõttes õigustatud isikuks elatise saamisel. Väärad on hageja väited, et kostjale jäi ühisvarana korteriomand XXX, Jüri alevik. Kostja omandas nimetatud eluruumi peale abielu lõppemist. Kostja on töövõimetu vanaduspensionär, kelle sissetulekuks on 305 eurot kuus. Kostja igakuised vältimatud püsikulutused kuus moodustavad eluasemekulud 115 eurot, transport 20 eurot, telefon 14 eurot, tervishoiukulud 30 eurot ja toit 125 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja on võimeline andma kostjale ülalpidamist 31,96 eurot kuus oma 490 eurose kuupalga juures, kuna hagejal puuduvad teised ülalpeetavad. Kohtu põhjendused Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 102 lg 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 103 lg 1 järgi kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda. Kohus on tuvastanud, et Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.1996 otsusega tsiviilasjas nr II2/705/1996 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatise summas 500 krooni ehk 31,96 eurot kuus, kuni olukorra muutumiseni (tl 7). Hageja palub ennast vabastada elatise maksmisest, kuna hageja majanduslik olukord on halvenenud. Kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt rahvastiku registri andmetele olid hageja LL ja kostja AH (L) T abielus XXX.a. kuni 2 25.10.1996.a. Seega poolte abielu kestis 9 aastat ja on juba 14,5 aastat tagasi lõppenud. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt hageja töötab alates 21.05.2010 AS-is G valvetöötajana (tlk 9-10), hageja sissetulekuks on keskmiselt 408,23 eurot kuus (tlk 90). Hageja elab koos elukaaslase AP’ga elukaaslasele kuuluvas korteriomandis (tlk 88) 133-134). Avaliku kinnistusraamatu andmetel hageja ja tema elukaaslase elukoht kuulub hageja elukaaslasele AP’ile, hagejal endal kinnisvara puudub (tlk. 133-135). Hageja elukaaslasel aastaid puudub sissetulek (tlk 89). Hageja eluasemekulud on kuus keskmiselt 118,39 eurot (tlk 86). Perioodil 04.06.200920.05.2010 oli hageja töötu, millest töötukindlustushüvitist tasuti ajavahemikul 11.06.200907.03.2010. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt kostja ostis korteriomandi asukohaga XXX, Jüri alevik 05.03.1997 (tlk 40), so peale lahutust hagejaga. Kostjal kulub ravimitele kuus keskmiselt 37 eurot (tlk 95), eluasemele keskmiselt 116,68 eurot (tlk 96-98). 20.12.2000 otsusega nr 56091 on kostjale määratud vanaduspension (tlk 100) ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kostja saanud 2009 pensioni igakuiselt keskmiselt 4 272,25 krooni ehk 273,05 eurot (tlk 101). Avaliku kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale AH T’ile korteriomand üldpinnaga 61,8 m2, Harjumaal, Rae vallas (tlk.136). Rahvastiku registri andmetel on kostjal ka kaks täisealist last; 1971.a sündinud tütar ja 1975.a. sündinud poeg (tlk. 137), kes vastavalt kehtivale perekonnaseadusele peavad ka vajadusel toetama oma ema ülalpidamist Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et hageja varaline seisund on aastaga 1996 halvenenud ja kostja varaline seisund on võrreldes aastaga 1996 oluliselt paranenud. 1996 oli hageja sissetulekuks 7 500 krooni ning käesoleval ajal saab hageja töötasu keskmiselt 408,23 eurot kuus, samal ajal on tõusnud aga kaupade ja teenuste hinnad, millega nõustub ka kostja. Kostjale on aga 20.12.2000 otsusega nr 56091 määratud vanaduspension (tlk 100) ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kostja saanud 2009 pensioni igakuiselt keskmiselt 4 272,25 krooni ehk 273,05 eurot (tlk 101), mida kostja ei saanud aastal 1996. Samuti on kostja ostnud endale korteriomandi asukohaga XXX, Jüri alevik. Kohus nõustub, et kostja on ka käesoleval ajal invaliid, kuid jõudes vanaduspensionäri ikka, oli kostjal võimalus valida suurema pensioni (vanadus-pensioni) saamist võrreldes invaliidsuspensioniga. Kostja varanduslik olukord on paranenud võrreldes aastaga 1996. Kohus nõustub ka asjaoluga, et hageja ei ole kohustatud ülal pidama töötut elukaaslast, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda, et hageja majanduslik olukord on paranenud. Hagejal puudub kinnisvara, tema elukohaks on elukaaslasele kuuluv korter. Hageja oli 1,5 aastat töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on praegusel ajal saadav töötasu keskmiselt 408 eurot. Seega on kostja olukord muutunud võrreldes aastaga 1996 oluliselt keerulisemaks ja raskemaks. Kohus märgib veel, et poolte abielu kestis vaid üheksa