) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et NP puudus vara, mida saaks pankrotivara hulka arvestada, ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad 4 516,83 euroni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et NP pärandvara on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et NP pärandvara ei kata tema kohustusi ja pärijad ei ole nõus võlgniku kohustusi oma vara arvelt täitma. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et NP pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani koostatud pärandvara nimekirjast nähtub, et võlad ületavad pärandvara. Seega ei kata vara väärtus varal lasuvaid kohustusi ning NP pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tuvastas kohtutäitur inventuuri käigus pärandvaral kohustusi summas 4 516,83 eurot. Muu vara kuulumist või lisandumist NP pärandvara hulka ei ole ajutisele haldurile teada. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt pensionifondi osakud on päritavad. Pensionifondi osakuid saab pärandada üksnes füüsilisele 2 isikule. Kohus soostub ajutise halduri seisukohaga, et NP nimele registreeritud pensioniosakuid summas 2 907,53 eurot ei saa lugeda pärandvara hulka ning need kuuluvad tühistamisele.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 22.11.2011 määrusega tegi kohus NP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda NP pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot 10 päeva jooksul kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. NP pärandvara pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna NP teadaolevalt sellist vara, mille saaks pankrotivara hulka arvestada, ei olnud, siis ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. NP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, seetõttu on põhjendatud lõpetada NP pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
lg 1 alusel.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 415,41 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 137,08 eurot, kokku 552,49 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt
lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab NP pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole NP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Viivi Villemson 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.