lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, kas pärast hagi lahendava kohtuotsuse tegemist on kompromissi vastuvõtmise üle pädev otsustama lahendi teinud kohus. Seega puudub kehtivas õiguses otsene regulatsioon juhuks, kui kohtulahend on tehtud ja pooled esitavad kohtule kinnitamiseks kompromissi.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata muu hulgas juhul, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus on selle kinnitanud.
Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et pärast asja lahendamist kohtuotsusega saab asja lahendanud kohus ise otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava otsuse tühistada. Kuivõrd pooled on esitanud 19.01.2012.a. kohtule kinnitamiseks kompromissi, siis 20.12.2011.a. tehtud kohtuotsus tuleb tühistada ja kinnitada poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss. Kooskõlas
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr. 2-09-49687 lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Juhindudes
lg 2 p 1 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. SR OÜ tasus 30.09.2009 riigilõivu summas 35 000 krooni (t/l 62, maksekorraldus nr. 7805). Arvestades eeltoodut, tuleb hagejale tagastada pool riigilõivust summas 1 118,45 eurot. AS AB(likvideerimisel) tasus hagiavalduse esitamisel 13.10.2009 riigilõivu summas 40 000 krooni (t/l 280, maksekorraldus nr. 1177). Seega kuulub AS-ile AB(likvideerimisel) tagastamisele riigilõiv summas 1 278,23 eurot. Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.