HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-07-28564 Otsuse kuupäev 22. detsembril 2011.a. Kohtunik Piret Randmaa Kohtuasi KK`i (ka HK)

§ 14

lg 2 teisele 3 lausele on vara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta alates ajast kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus, mis tähendab et aegumistähtaeg ühisvara jagamiseks on käesolevaks ajaks möödunud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata kuna sellega ei ole võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki. Kohus jättis oma määrusega 18.08.2011.a. rahuldamata hageja taotluse hagi eseme muutmiseks ning sama määrusega jättis kohus rahuldamata kostjate taotluse tsiviilasja läbivaatamata jätmiseks ja vaheotsuse tegemiseks ( t/l 139- 140 II kd). Hageja nõuded ja nende põhjendused. 7. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde tunnistada tühiseks 11.01.2007.a. kostjate vahel sõlmitud ühisvara osalise jagamise leping ja 23.12.2008.a. kokkulepe lepingu muutmise kohta ning jagada kostjate ühisvara arvelt saadud raha 600.000.- krooni kostjate vahel võrdseteks osadeks ning kohustada LM tasuma SD hüvitise maksmise kohaseks täitmiseks makstav 290.000.- krooni koheselt kohtutäitur Kaire Põltsi arvelduskontole. Hageja on seisukohal, et 11.01.2007.a. kostjate vahel sõlmitud ühisvara osalise jagamise leping sõlmiti 6 kuud enne seda kui algatati täitemenetlus tsiviilasjas 2-05-1867, milles otsus jõustus 07.06.2007.a. Kostjad kinnitasid nimetatud lepingus, et tegemist on ühisvaraga ja sõlmisid kokkuleppe selliselt, et vara jääb Ljudmilla Markovale ja SD ei saa varast midagi. Ühisvara jagamise lepingut abieluvararegistris ei registreeritud ning ka kinnistusraamatusse vastavat kannet ei tehtud. Hageja pöördus kohtusse hagiga 02.08.2007.a., et jagada poolte ühisvara. Hagi tagamise taotlust, millega paluti kinnistule panna hagi tagamiseks kinnistu XXX, Maardus võõrandamise keelumärge, kohus ei rahuldanud. 12.11.2007.a. lahutasid pooled oma abielu ja 11.12.2007.a. võõrandati XXX, Maardus kolmandatele isikutele. 23.12.2008.a. sõlmisid kostjad notariaalse kokkuleppe 11.01.2007.a. ühisvara jagamise lepingu muutmiseks, mille kohaselt maksis LMS D 600.000.- krooni. Hageja on seisukohal, et LM ei olnud õigus kohtutäituri ja sissenõudja (hageja) teadmata seda raha SD üle anda VÕS § 79 lg 3 kohaselt ning leiab, et kostjate vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping on sõlmitud

§ 190p 3 rikkudes, kuna see on sõlmitud jaanuaris 2007.a.

ja selle muutmise kokkulepe on vastuolus

§ 190p-ga 1, sest see sõlmiti ajal mil täitemenetlus käis.

Hageja on seisukohal, et kõik kokkulepped mis muudavad võlgniku maksejõuetuks on kehtetud. SDi vastuväited ja nende põhjendused. 8. Kostja on seisukohal, et hageja eksib kui leiab, et LM poolt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise tasumist SD ei saa lugeda tema poolt kohustuse kohaseks täitmiseks, kuna sissenõudmiseks õigustatud isik (hageja) ei ole seda heaks kiitnud (VÕS § 79 lg 3) ja järelikult on see hüvitis seaduse nõuete kohaselt jagamata ühisvara. Kõigepealt on arusaamatu millise seaduse nõudeid hageja silmas peab, teiseks tõlgendab aga hageja ekslikult VÕS § 79 lõiget 3 (kohustuse täitmine, kui võlausaldaja ei ole õigustatud täitmist vastu võtma).

§ 111

sätestab, et kui võlausaldaja nõudele on täitemenetluse korras pööratud sissenõue ja nõue on arestitud, keelab kohtutäitur arestimisaktiga võlausaldajal nõuet käsutada, eelkõige seda sisse nõuda. Ei kohtutoimikust ega täitetoimikust ei selgu, et nõue LM vastu oleks täituri poolt arestitud ja selle kohta oleks olemas arestimisakt. Seega ei ole põhjendatud hageja arutlus sellest, et vaidlusalune tehing tuli heaks kiita. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal 4 õiguslik alus nõuda ühisvara arvelt saadud 600.000.- krooni jagamist kostjate vahel ja LM kohustamiseks anda see üle kohtutäiturile. 9. SD leiab ka, et

§ 190

, millele viitab hageja, ei anna alust tunnistada kostjate vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingut tühiseks.

§ 190

kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus. Hageja ei ole põhjendanud oma seisukohta miks ta leiab, et SD on olulisel määral oma varast loobunud. SD rõhutab, et ühisvara jagamise tulemusena sai ta kätte 600 000 krooni. 23.12.2008.a. kostjate kokkulepe ei kahjustanud hageja huve. SD pidi antud kokkuleppe alusel saadud raha üle andma kohtutäiturile, millega täita oma kohustusi hageja ees, kuid seda ei teinud. Nimetatu eest sai ta karistada kriminaalkorras.

1. Lisaks kõigele eeltoodule on kostja SD seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 143 lg 1 sätestab, et õigus nõuda isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tulenevalt asjaolust, et kostjatevaheline leping oli sõlmitud 11.01.2007.a. ja hageja esitas kohtusse täpsustatud hagi 26.11.2010.a., aegus hageja nõue kostjate vastu 12.01.2010.a. LM vastuväited ja nende põhjendused.
2. LM on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 11.01.2007.a. kui kostjad sõlmisid ühisvara jagamise lepingu, SD suhtes täitemenetlust alustatud ei olnud. Nimetatud lepingu sõlmisid kostjad omavahel pärast abielusuhete lõppemist nende vahel.

§ 190

p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa vahel abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. Kostja on seisukohal, et kostjate vahel 11.01.2007.a. sõlmitud ühisvara osalise jagamise leping ja 23.12.2008.as. kokkulepe lepingu muutmiseks on tervik ja hiljem sõlmitud kokkulepe varem sõlmitud lepingu osaks. Kuna 23.12.2008.a. kokkuleppe sõlmimisega muutsid kostjad olulisel määral ühisvara jagamise lepingut ja kõrvaldasid vabatahtlikult asjaolu, mille alusel SD loobus oma osast ühisomandist LM kasuks muutes ennast sellega maksejõuetuks, ei kahjustanud poolte ühisvara jagamise kokkulepe pärast 23.12.2008.a. enam hageja huve. Nimetatud kokkuleppe tagajärjel sai SD LM kokkuleppes kokkulepitud summa. LM sõnul ei teadnud tema midagi SD suhtes algatatud täitemenetlusest, mistõttu ei saanud kostjate vahel sõlmitud leping olla ka vastuolus heade kommetega nagu väidab hageja.

1. Kostja väidetel on talle arusaamatu kuidas saab hageja nõuda, et LM tasuks lisaks SD makstud 600.000.- kroonile kohtutäituri arvele veel 290.000.- krooni kui tema on oma lepingust tuleneva kohustuse maksta SD kompensatsiooni täitnud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu järgi saadu tagastatakse vastavalt alusetult rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5
2. Kostja LM on samuti seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Nimetatut põhjendab ta samade argumentidega kui teine kostja. Kohtuotsuse põhjendused.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsusega mõisteti SD välja HK kasuks 310.000.krooni, millest põhivõlg moodustas summa 192.848.- krooni ja viivised moodustasid summa 117.152.- krooni (t/l 8-11 I kd); - kohtuotsus jõustus 07.06.2007.a.; - 11.07.2007.a. teavitas kohtutäitur Kaire Põlts hagejat, et kostja SD vabatahtlikult kohtuotsust täitma nõus ei ole ja selgitas sissenõudjale võimalust kostja ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks (t/l 12 I kd); - kostjad LM ja SD olid abielus 09.11.2001.a. – 12.11.2007.a. (t/l 59 I kd); - kinnistu XXX, Maardus oli abikaasade ühisomand ( t/l 13-15 I kd); - 11.01.2007.a. sõlmisid LM ja SD notariaalse abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu, kokkuleppe omandi üleandmise kohta ja asjaõiguslepingu, milles lepingupooled leppisid kokku, et kinnistu XXX, Maardus jääb LM ainuomandisse ning, et mingeid rahalisi nõudmisi neil teineteise vastu ei ole (t/l 35-39 I kd); - 23.12.2008.a. sõlmisid LM ja SD kokkuleppe lepingu muutmiseks, milles lepiti kokku, et muudetakse 11.01.2007.a. nende vahel sõlmitud abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu, omandi üleandmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu p-i 5.
4. nii, et kokkuleppeosaliste ühisvara jagamise tulemusel jääb LM ainuomandisse lahusvarana lepingu p 3 nimetatud kinnistu asukohaga XXX, Maardus ning, et tulenevalt lepingu p-s 5.
5. kokkulepitust kohustub LM tasuma SD kompensatsiooni summas 600.000.- krooni hiljemalt 08.09.2008.a. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa tasub LM Veronika Markova arvelduskontole (t/l 123127 I kd); - LM müüs kinnistu XXX, Maardus 11.12.2007.a. 2.400.000.- krooni eest D ja S J ( t/l 58-67, II kd).
6. Kohus kontrollib kõigepealt kas kostjate väide hagi aegumisest on õige või mitte.

§ 14

lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, kusjuures vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et 11.07.2007.a. teavitas kohtutäitur Kaire Põlts hagejat, et kostja SD vabatahtlikult kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-05-1867, mis jõustus 07.06.2007.a., täitma nõus ei ole, tuleb nimetatud kuupäevast lugeda hagi aegumise tähtaega

§ 14lg 2 kohaselt.

Kuna hageja esitas kohtusse hagi ühisvara jagamiseks 02.08.2007.a., ei ole hagi kostja vastu aegunud ning seda sõltumata sellest, et hageja on korduvalt oma nõuet kostjate vastu küll täiendanud, täpsustanud ning muutnud. 16. Ühisvara tagasivõitmist täitemenetluses reguleerib

§ 190

. Nimetatud seadusesäte reguleerib millal tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe. Oluliseks asjaoluks on siin see, kehtetuks tunnistatakse leping või kokkulepe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus ning nimetatud leping või kokkulepe peab olema sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist (p 1), ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist (p 2) või enne punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud 6 maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu (p 3). Nii nähtub poolte vahel 11.01.2007.a. sõlmitud abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingust, et kinnistu XXX, Maardus jääb LM ainuomandisse ning, et mingeid rahalisi nõudmisi neil teineteise vastu ei ole (lepingu p 5.1.; t/l 35-39 I kd). 23.12.2008.a. kostjate vahel sõlmitud kokkuleppes lepingu muutmiseks leppisid pooled aga kokku, et 11.01.2007.a. lepingut muudetakse nii, et ühisvara jagamise tulemusel jääb LM ainuomandisse lahusvarana lepingu p 3 nimetatud kinnistu asukohaga XXX, Maardus, kuid, et tulenevalt lepingu p-s 5.

1. kokkulepitust kohustub LM tasuma SD kompensatsiooni summas 600.000.- krooni hiljemalt 08.09.2008.a. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa tasub LM VM arvelduskontole (t/l 123-127 I kd). Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid - VM pangakonto väljavõte tõendab, et LM on kandud tema arvele 17.12.2007.a. 38.289.- eurot (t/l 96 I kd). SD allkirjad ja VM poolt tehtud maksekorraldused tõendavad, et SD on saanud ajavahemikul 03.01.2008.a. – 08.09.2008.a. kinnistu XXX, Maardus eest kompensatsiooni kokku 600.00.krooni (t/l 103-115 I kd). Nimetatu kinnitab asjaolu, et LM on oma abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingust ja selle täiendavast kokkuleppest tulenevad rahalised kohustused SD ees täitnud. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et SD võlgnes hagejale Harju Maakohtu 24.10.2006.a. kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-05-1867 kokku 334.274.- krooni, ei kahjustanud kostjate vahel sõlmitud leping koos selle hilisem muutmise kokkulepe hageja huve, millest tulenevalt puudub hagi rahuldamiseks alus. Kuna puudub alus kostjate vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamiseks, rääkimata selleks tühiseks tunnistamisest nagu taotleb hageja, puudub alus kostjate ühisvara arvelt saadud raha 600.000.- krooni kostjate vahel võrdseteks osadeks jagamiseks ning LM kohustamiseks tasuda SD hüvitise maksmise kohaseks täitmiseks 290.000.- krooni kohtutäitur Kaire Põltsi arvelduskontole. LM on 600.000.- krooni vastavalt kostjate kokkuleppele SD juba tasunud ja selle täiendavaks väljamõistmiseks puudub igasugune alus.
2. Kohtul puudub alus kahelda selles, et LM müüs kinnistu XXX, Maardus 11.12.2007.a. DJ ja SJ õiglase hinna eest (2.400.000.- krooni) ( t/l 61 II kd). Seda ei ole vaidlustanud menetluse käigus ka hageja.
3. Kohus leiab, et asjaolu, et SD karistati kriminaalkorras Harju Maakohtu 31.05.2010.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-6471 (t/l 34-36 II kd), ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamine.
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hind.
5. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel käesolevas asjas juhindub kohus TsMS § 123 märgitut, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 125 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral ja TsMS § 134 g 3 sätestatust, mille kohaselt tuvastushagi esitamisel koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. 7 Tulenevalt asjaolust, et hageja soovis esitatud hagiga saavutada eesmärki, et kostjate vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping ja selle muutmise kokkulepe tunnistataks tühiseks ja selle tulemusena kannaks LM kohtutäituri arvele 290.000.- krooni, millest saaks rahuldatud hageja nõue täitemenetluses, on käesoleva hagi hinnaks 290.000.- krooni ehk 18.534,38 eurot. Piret Randmaa Kohtunik 8