) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Kostja BEOÜ ja hageja vahel on sõlmitud 01.05.2007 ostu-müügi leping nr 114-2007, mille alusel hageja AST müüs ja kostja BEOÜ ostis kaupu.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja BEOÜ oli hagi esitamise ajal jätnud hageja ees täitmata kohustuse summas 95,87 eurot. Kostja on hageja nõuet summas 95,87 eurot tunnistanud ning hagejale 26.09.2011.a ka 95,87 eurot tasunud. Poolte vahel sõlmitud ostu- müügi lepingu nr 114-2007 punktist 5.3. tulenevalt loetakse võlgnevuse korral kõigepealt tasutuks leppetrahvid ja viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Seega on kostja täitnud oma kohustuse hagejale viivisevõlgnevuse osas ning kostja poolt on täitmata hageja põhinõue. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 95,87 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostja võlgnevuselt viivist summas 95,87 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ostu-müügi lepingus nr 114-2007 (p 5.2) on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,15 % kalendripäevas tähtajaks tasumata summalt. Kostja BEOÜ esindaja on allkirjastanud pooltevahelise ostu-müügi lepingu. Seega olid kostjale BEOÜ ostu-müügi lepingu nr 114-2007 tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas
lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust, ei ole ülemäärane ning hea usu põ2 himõtte vastane. Seega on põhjendatud viivise summas 95,87 eurot tasumise nõudmine kostjalt. Kostja on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei teinud omaltpoolt enne hagi kohtusse esitamist mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.