Obsah (9)

§ 468§ 1741§ 168§ 444§ 445§ 138§ 144§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2011, Tallinn Tsiviilasja numb

§ 468lg 1 p 1 kohaselt kuulub otsus viivitamatule täitmisele.

5. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le

1. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg
2. Pooled leppisid kokku nõude täitmise viisis. 6.

§ 1741

lg 1 kohaselt määras kohus hageja taotlusel õigeksvõtule põhinevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 195.73 eurot, 3 samuti kandis hageja õigusabikulu 319.55 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele. Apellatsioonkaebus

1. Olga Minartšenko palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldada hagi põhisumma osas, jätta rahuldamata viivise nõue ning kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Apellant tunnistas vaid tema vastu esitatud põhinõuet 656.06 eurot. Apellant taotles ka võimaliku viivise vähendamist ega nõustunud hagiavalduses mainitud nn kohtuväliste kulude, see on inkassokulude nõudega. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja vastuväidetega. 9.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtuotsusest ei nähtu põhjus, miks menetluskulud tuleb apellandil kanda ning milles väljendub apellandi käitumine, mis andis põhjust hagi esitamiseks. Hagihinnaks on 656.06 eurot. Vastavalt VV 04.09.2008 määrusele nr 137 on tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot lepingulise esindaja tasu piirmääraks 320 eurot ja asjas hinnaga kuni 3200 eurot on tasu piirmääraks 1600 eurot. Käesolev asi lahendati kirjalikus menetluses, mis olulisel määral vähendab menetlusosaliste kulusid. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumentaalset tõendit hageja poolt kantud õigusabikulude kohta. Õigusabikulude väljamõistmine 319.55 euro suuruses on käesolevas asjas ülepaisutatud ning ebamõistlikult koormav. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks pidanud tsiviilasja keerukaks või ajamahukaks, mis õigustaks nii suurte õigusabikulude väljamõistmist. Apellandil puudub info, kas ülalmainitud õigusabikulude summasse kuulub käibemaks või mitte.

1. Apellandil puudub töökoht ja pidev sissetulek, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Apellandi finantsolukord on ebastabiilne, tema sissetulekuks on toitjakaotuspension 122.48 eurot kuus ja peretoetus 38.36 eurot. Kohtuotsusest ei nähtu, millisest ajast alates tuleb maksegraafikut täita. Apellandil on raske finantsolukord, ning tema saab alustada maksmist oma sugulaste abiga mitte varem kui 2011.aasta detsembrist.
2. Otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tegemine peab olema nõutud huvitatud isiku poolt ehk hageja poolt. Käesolevas asjas ei nõudnud hageja tagatiseta viivitamata täidetavaks otsuse tegemist. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
4. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi menetluskulude kindlaksmääramise osas.
5. Põhinõude osas rahuldas maakohus hageja nõude kostja poolt õigeksvõetud suuruses, see on põhivõla ulatuses. Viivise nõudest kostja maakohtus loobus. Seega on kostja poolt asjakohatu heita maakohtule ette, et jäeti tähelepanuta kostja taotlus viiviste vähendamiseks.
6. Maakohus lahendas tsiviilasja kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Selline lahend oli asjakohane, sest põhivõla ulatuses võttis kostja hageja nõude õigeks (tunnistas nõuet selles ulatuses). Seega oli maakohus õigustatud jätma vaidlustatud otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa (

§ 444lg 4).

Samuti oli maakohus seetõttu õigustatud omal algatusel tunnistama otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks, sest vastav kohustus tuleneb otseselt

§ 468lg 1 p-st 1.

16.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata otsuses kindlaks muuhulgas selle täitmise viisi ja korra. Käesolevas asjas ongi maakohus kostja enda taotlusel määranud otsuse täitmise nii võlgnevuse kui menetluskulude osas igakuiste osamaksetena 4 vastava kuu

1. kuupäevaks suurustes vastavalt 109.34 eurot ja 85.88 eurot. Tegemist on selgete resolutsiooni punktidega ja kolleegium ei näe alust selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. Koosmõjus viivitamatu täitmisega (resolutsiooni punkt 4) tuli kostjal hakata otsust täitma alates 02.10.
2. Kui kostja seda seni ei ole teinud, tuleb täitmist alustada 02.01.
3. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kostja alates jaanuarikuust ka enda sõnul võimeline otsust täitma.
4. Hageja menetluskuluna mõistis maakohus kostjalt välja 195.73 eurot riigilõivu hüvitamiseks ja 319.55 eurot õigusabi kulu. Selles osas tuleb ringkonnakohtul apellandiga nõustuda, et maakohus jättis põhjendamata nii menetluskulude jaotuse kui väljamõistetud esindaja kulu suuruse. Kuid maakohtu lõppjäreldusi nimetatud menetluslik mööndus ei muuda ja ringkonnakohtul on võimalik maakohtu otsust vajalikus ulatuses täiendada. 18.

§ 168

lg 6, mis on erinorm võrreldes § 162 lg-ga 1, kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas oli õige jätta hageja kulud kostja kanda, sest tsiviilasja materjalide kohaselt oli hagetav võlgnevus tekkinud pika perioodi jooksul, kostja oli võlgnevusest teadlik ning 03.09.2010 oli poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepe (t lk 75), mida aga kostja ei täitnud. Seega oli hagiavalduse esitamine kohtusse hageja poolt õigustatud. 19.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja Sergei Postnikov (volikiri t lk 14; haridust tõendav dokument t lk 16; esindus toimus edasivolitamisega läbi Ehituse Inkasso OÜ). Kuigi maakohus ei andnud hagejale kooskõlas

§ 174

¹ lg-ga 1 enne õigeksvõtul põhineva otsuse vormistamist tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, on tsiviilasja materjalide hulgas hageja ja Ehituse Inkasso OÜ vaheline kokkulepe 23.12.2010 (t lk 68), millest nähtub käsunduslepingu sõlmimine nimetatud juriidiliste isikute vahel hageja esindamiseks võlgnevuse sissenõudmisel korter nr 42 omanikult. Tsiviilasja materjalid ei kinnita apellandi arusaama, et maakohus mõistis temalt välja ka inkassofirma kohtueelsed kulud. 20.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, mille põhjendused peavad olema lahendis järgitavad. Hageja on tasunud esindajale 5000 krooni vastavalt 23.12.2010 kokkuleppele kohtudokumentide vormistamise ja kohtumenetluses esindamise eest (kokkuleppe p 3). Vastav dokument on tsiviilasja materjalides ja seega ei ole põhjendatud apellandi väide, nagu ei oleks esindaja tasu suurus tõendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja peale kostja asendamist koostas hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtusse (t lk 47-69), samuti esitas seisukoha kostja vastusele (t lk 105106). Ringkonnakohus on tsiviilasja materjalide alusel seisukohal, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ning esindaja tehtud toimingud olid hageja esindamiseks vajalikud ja põhjendatud, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama kogu hagetava kulu. Lepingulise esindaja tasu suurus on ka kooskõlas VV poolt määrusega 04.09.2009 kehtestatud ja alates 01.01.2011 kehtiva piirmääraga (tsiviilasja hinna 640 kuni 3200 eurot korral on maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 1600 eurot). Vastuseks ringkonnakohtu täiendavale järelepärimisele kinnitas hageja esindaja 19.12.2011, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale ka menetluskulult arvestatud käibemaks. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok