3-10-1446/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-10-1446 Määruse kuupäev

1. juuni 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vjatšeslav Julin´i kaebus Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 19.05.2010 eelnimetatud käskkirjade alusel kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2010 kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Tagastada Vjatšeslav Julin’i kaebus haldusasjas nr 3-101446, osas millega taotleb Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamist ja 19.05.2010 eelnimetatud käskkirjade alusel kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamist HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ;
4. Tagastada Vjatšeslav Julin’i kaebus haldusasjas nr 3-101446, osas millega taotleb Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel ;
5. Saata määruse koopia koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale teadmiseks. Kaebus tagastada peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht
6. 04.06.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Vjatšeslav Julini kaebus. Kaebuse kohaselt 15.04.2010 toimunud intsidendi tagajärjel karistati V. Julinit Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjaga nr 1-4/686 14 ööpäevase kartserikaristusega ja Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjaga nr 1-4/687 8 ööpäevase kartserikaristusega. Karistused pöörati täitmisele 19.05.
7. Kaebaja leiab, eelpool nimetatud käskkirjadega talle süüks pandud temapoolsed teod ei ole tõendatud ning seetõttu on tegemist õigusvastaste käskkirjadega. Kartserisse paigutamine õigusvastase käskkirja alusel on kaebaja õiguste rikkumine. V. Julin palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjad nr 1-4/686 ja nr 1-4/687 ja 1 tunnistada õigusvastaseks nende käskkirjade alusel V. Julini kartserisse paigutamine 19.05.
8. Kaebuse kohaselt ei jõudnud Tartu Vangla ametnike süül 16.04.2010 vanglaametnikele kaebaja poolt üle antud kiri Euroopa Kohtusse. V. Julin palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Euroopa kohtusse mõeldud kirja kinnipidamine, kirja kadumise uurimisest keeldumine ja kohtul kohustada vanglat tuvastama kuhu kadus V. Julini poolt 16.04.2010 üle antud Euroopa kohtusse saadetav kiri. Tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvi on preventiivne ja moraalse kompensatsiooni nõudmine. V.Julin palub end vabastada ka riigilõivu tasumisest, kuna ei tööta ja sissetulek puudub.
9. Tulenevalt halduskohtu uurimisprintsiibist tegi kohus 21.06.2010 päringu Tartu Vanglale. 22.06.2010 Tartu Vangla vastusest nähtub, et V. Julin ei ole kohtueelses korras vaidlustanud Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirju nr 1-4/686 ja nr 1-4/687 ja selle alusel kartserisse paigutamist. V. Julin on vangla poole pöördunud selgituse saamiseks 16.04.2010 Euroopa Kohtule adresseeritud kirja kaotsimineku osas aga kohustavat vaiet nimetatud teemal esitanud ei ole. 29.06.2010 tegi kohus täiendava päringu. Vastuseks kohtu 29.06.2010 päringule saatis Tartu Vangla kohtule 14.05.2010 käskkirjad nr 1-4/686 ja nr 1-4/687 koos distsiplinaarmenetluse materjalidega. Kohtu seisukoht
10. Esmalt võtab kohus seisukoha tuvastamisnõude osas ja seejärel käsitleb kohustamisnõuet.
11. HKMS § 7 lg 1 võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamist nõuda ainult juhul, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2009.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi.
12. juuni 2010 Riigikohtu Halduskolleegiumi määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus täpsustanud, et kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. V. Julin palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjad nr 14/686 ja nr 1-4/687 ja tunnistada õigusvastaseks nende käskkirjade alusel V. Julini kartserisse paigutamine 19.05.
13. Tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvi on preventiivne ja moraalse kompensatsiooni nõudmine. Kohus on seisukohal, et V.Julinil puudub antud juhul põhjendatud huvi vastustaja haldusaktide ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 2 Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvina aktsepteeritud preventiivset huvi ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Käesoleval juhul ei saa kaebaja põhjendatud huvi seisneda kummaski. Kohus leiab, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi olemasolu on üksnes olukorras, kus on reaalne ja tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib suure tõenäosusega korduda ning et selline tegevus rikuks kaebaja õigusi. Käesoleval juhul kohus seda ohtu ei näe. Kohus märgib, et õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Käesoleva juhul ei aita kohtu hinnangul Tartu vangla direktori käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kohtu konstateering ei anna kaebajale antud juhul mingisugust õiguslikku kasu või eelist, millele kaebuse esitaja oma kaebuses viidanud on. Seetõttu on kohus seisukohal, et V.Julinil puudub käesoleval juhul ilmselgelt Tartu Vangla direktori käskkirjade ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et vangla oleks rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid. Asjaolu, et kaebuse esitaja end konkreetsetes rikkumistes süüdi ei tunnista, ei oma mingit tähendust tulevikus aset leida võivate rikkumiste ja distsiplinaarmenetluste suhtes. Kohtu hinnangul puudub oht tulevikus selliseks õigusvastaseks tegevuseks, mille peaks käesoleva tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ära hoidma. Kohtupraktikas on põhjendatud huvina aktsepteeritud huvi hilisema kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on
14. märtsi 2004.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-18-04 märkinud, et põhimõte, mille kohaselt kahju hüvitamise võib välistada esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine, millega oleks saanud kahju tekkimist vältida, on sätestatud Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg-s
15. Nimetatud säte võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Samas otsuses on Riigikohtu halduskolleegium leidnud ka seda, et kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei ole sugugi mitte alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Enne kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata jätmist esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise tõttu tuleb kontrollida, kas õiguskaitsevahendi esitamise võimalikkus pidi olema kannatanule arusaadav ja kas selle kasutamata jätmiseks ei esinenud mõjuvaid põhjuseid. V. Julin ei ole kohtueelses korras vaidlustanud Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirju nr 1-4/686 ja nr 1-4/687 ega taotlenud nende tühistamist ega ka nende käskkirjade alusel kartserisse paigutamist, seega ei ole V. Julin kasutanud esmast õiguskaitsevahendit, millega oleks võinud olla võimalus kahju tekkimist vältida. V. Julinile pidi olema arusaadav esmase õiguskaitsevahendi kasutamise võimalus. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on V. Julin korduvalt kohtus taotlenud vangla haldusaktide tühistamist ja enne kohtusse pöördumist on olnud läbitud vaidemenetlus (näiteks haldusasjad 3-10-102, 3-09-2866, 3-09-2824). Seega pidi V. Julin olema teadlik vaide esitamise võimalikkusest. V. Julin pole kohtule teatanud, et tal oleks esinenud takistus esmase õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Kohus ei näe ka vajadust seda täpsustada kuna on ilmne, et selliseid mõjuvaid põhjuseid olla ei saanud. Kaebuse esitajale tutvustati Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirju nr 1-4/686 ja nr 1-4/687 14.05.2010, distsiplinaarkaristused pöörati täitmisele 19.05.
16. HMS § 75 sätestatud vaide esitamise tähtaja jooksul (30 päeva) esitas ta kaebuse kohtusse (04.06.2010) käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid ei ole pidanud vajalikuks samade käskkirjade tühistamiseks vaide esitamist. 3 Kohus leiab, et antud juhul ei esinenud kaebuse esitajal mõjuvaid põhjuseid esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmiseks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning seega puudub kaebajal antud asjas põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 11 lg 3 1 p 5, tagastab kohus V. Julini kaebuse Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 19.05.2010 eelpool nimetatud käskkirjade alusel kartserisse paigutamise õigusvastaseks tunnistamiseks. II
17. V. Julin palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Euroopa Kohtusse mõeldud kirja kinnipidamine, kirja kadumise uurimisest keeldumine ja kohtul kohustada vanglat tuvastama kuhu kadus V. Julini poolt 16.04.2010 üle antud Euroopa kohtusse saadetav kiri. Kohus asub seisukohale, et tegemist on kohustamisnõudega kuna vangla toimingute (Euroopa kohtusse mõeldud kirja kinnipidamine, kirja kadumise uurimisest keeldumine) õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud kohustamisnõudega.
18. Kohustamiskaebuse osas on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks ning vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil HMS § 85 p 2 kohaselt pädevus teha haldusorganile vaideotsusega ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Seega on kaebajal VangS § 11 lg 5 alusel kohustus läbida kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebusele lisatud materjalidest ja Tartu Vangla vastusest nähtub, et V. Julin on vangla poole pöördunud selgituse saamiseks16.04.2010 Euroopa Kohtule adresseeritud kirja kaotsimineku osas aga kohustavat vaiet nimetatud teemal esitanud ei ole. Asjaolu, et V. Julin on pöördunud vangla poole selgitustaotlustega, ei ole samastatav seaduses sätestatud kohtueelse menetluse läbimisega. Vaide esitamine on võimalik alles pärast vangla poolt esialgse taotluse kohta otsuse tegemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 1 tagastab kohus V. Julini kaebuse Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Eda Muts kohtunik 4