← Eesti

2-11-16837/14

Obsah (6)§ 173§ 162§ 190§ 179§ 5§ 174

2-11-16837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-16837 Tsivii

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 16. Kohus on 27.04.2011 määrusega määranud hagejale menetlusabi riigilõivu summas 1 118.45 euro tasumiseks (esmane hagihind oli 10 906.33 eurot).

§ 190

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (

§ 190lg 2).

Hageja on vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest ning tulenevalt

§ 190

lg 4 tuleb hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõista.

§ 179

lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 ja 6 kohaselt 6 2-11-16837 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 17. Kohus on seisukohal, et esitatud asjaolusid arvestades tuleb kohtul omal algatusel kaaluda

§ 190lg 7 kohaldamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10).

Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel näha ette kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus

§ 5

lg 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel.

§ 190

lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle.

§ 190

lg 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. 18. Hageja esitas maakohtule menetlusabi saamiseks majandusliku seisundi teatise (kd I t lk 12-14) koos pangakonto väljavõttega (kd I t lk 15-22). Kohus kogus ka ise täiendavalt andmeid hageja majandusliku seisundi kohta (kd I t lk 54-83). Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et hageja majanduslik seisund oleks oluliselt muutunud pärast 27.04.2011, kui kohus otsustas hagejale anda menetlusabi. Hageja suhtes on läbi viidud täitemenetlus ning tal puudub registrisse kantud vara. Hageja sissetulekuteks on lapsele makstav elatis ning lapsetoetus. Eeltoodud andmetel on kohus seisukohal, et kohaldada tuleb

§ 190

lg 7 sätet ning vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu 1 118.45 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses. Ülejäänud menetluskulude osas kohaldub

§ 162

lg 1 säte, sest

§ 190

lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutusi. Antud asjas kannab menetluskulud hageja, sest otsus tehti tema kahjuks.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 7 2-11-16837 Meeli Kaur kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.