← Eesti

2-11-7263/7

Obsah (7)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 174§ 163

2-11-7263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.august 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 55-58), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kätte toimetatud 19.mail 2011 (tl 63). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.mail 2006 laenulepingu nr 3217, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 1 379 000 krooni. Laenu kasutamise sihtotstarbeks oli hoonestatud katastriüksuse ostmine Harjumaal, Viimsi vallas, Püünsi külas Rohuneeme tee 96c. Laenu intressimääraks leppisid lepingupooled kokku kuue kuu EURIBOR+4% aastas. Lepingu p 2.6 järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1 % päevas. Laenu tagatiseks seadis kostja hageja kasuks hüpoteegi soetavale kinnistule asukohaga Harjumaal Viimsi vallas, Püünsi külas, Rohuneeme tee 96c hüpoteegisummaga 3 900 000 krooni ning igakordse kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kuna kostja ei asunud võlgnevuse kokkulepet täitma, teatas hageja 2

(4)09.10.2008 kostjale kirjalikult lepingu erakorralisest ülesütlemisest ja asus kostjalt võlga sisse nõudma. Kohtutäitur müüs 27.04.2010 kordusenampakkumise teel laenu tagatiseks olnud kinnistu hinnaga 1 150 000 krooni. Tagatise müügist saadud summast arvestati maha hüpoteegi realiseerimisega seotud kulud, so kohtutäituri tasu summas 146 910, 74 krooni ja maakleri vahendustasu 27 600 krooni. Seega laekus tagatise enampakkumisel saadud summast hagejale 975 489, 26 krooni. Nimetatud summa suunas hageja lepingu põhisummavõla katteks, mille järgselt jäi kostja põhisumma võlgnevuseks 334 658, 30 krooni. Laenutagatise realiseerimise järgselt on hageja püüdnud korduvalt leida kostjaga kokkulepet lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise osas, kui edutult. Lisaks oli poolte vahel 14.05.2007 sõlmitud deebetkaardi leping, mis lõppes 31.05.2009 ja millest tulenevalt jäi kostja hagejale võlgu deebetkaardi hooldustasusid summas 3, 84 eurot. Seisuga 17.02.2011 moodustab kostja võlgnevus kokku 57 300, 98 eurot, millest tagastamata laenusumma on 21 388, 56 eurot; tasumata intressid 3 021, 71 eurot; tasumata viivised 32 886, 87 eurot, maksekaardi hooldustasu 3, 84 eurot. Neil asjaoludel nõuab AS Eesti Krediidpank hagis U. vastu välja mõista kokku 57 300, 98 eurot ning alates 18.02.2011 laenulepingust nr 3217 tulenevad viivised 8 % põhivõlajäägist päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust, kokkuleppe laenulepingu võlgnevuse tasumiseks, avaldused ja lepingud kinnistu suhtes, konto väljavõtte laenu ülekandmiseks kostja kontole, laenulepingu kõrvalnõuete arvestustabeli, võlateatised, hoiatused, võlateatised ja nõuded kostjale ning vara enampakkumise akti (tl 5-35). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 76; 82; 100; 101; 108,

§-dele 146;

  2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on lepingus kokku lepitud. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõla, tagastamata laenusumma, 21 388, 56 euro; maksekaardi hooldustasu 3, 84 euro ja intressi 3 021, 71 euro nõudes rahuldamisele.
  3. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. 3

(4)Hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 17.02.2011 viivis 32 886, 87 eurot ja alates 18.02.2011 laenulepingust nr 3217 tulenevad viivised 8% põhivõlajäägist päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõudeid kokku põhinõude, tagastamata laenusumma, suurusega ning kohus ei pea alates 18.02.2011 lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud seisuga 17.02.2011 sissenõutavaks muutunud viivist 32 886, 87 eurot. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis seisuga 17.02.2011 on 32 886, 87 eurot, põhistanud viivise nõuet suuremas ulatuses põhinõudest ning lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiguslikult põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 21 388, 56 eurot ja jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt välja mõista alates 18.02.1011 laenulepingust tulenevad viivised 8% põhivõlajäägist päevas kuni põhivõla tasumiseni. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

5. Hageja on esitanud

§ 174

1 lg 3 alusel taotluse välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 3 515, 14 eurot (tl 3, 38).

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt

§ 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel välja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 3 515, 14 eurot. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.