Obsah (7)

§ 1028§ 1032§ 108§ 164§ 33§ 1018§ 1023

2-10-41719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-41719 Tsiviilasi

) § 1028 lg 1 mõttes. Kostja on alates 04.01.2005 tarbinud hageja poolt osutatud teenust, kuid ei ole 2 2-10-41719 teenuse tarbimise eest hagejale tasunud. Hageja on seisukohal, et tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena

§ 1028

lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist. Hageja eesmärgiks on tagada T terviklikkus ja heakorrastatud elukeskkond. Hageja poolt osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva teenuse tasu suurus arutatakse läbi ja kinnitatakse üks kord aastas hageja üldkoosolekul. Teenuse tasu summa määramisel võetakse aluseks hageja poolt eelmisel aastal tehtud kulutused teenuse osutamisele. Kuivõrd hageja üldkoosolekust on õigustatud osa võtma ning sellel hääletama kõik hageja liikmed, kes moodustavad vähemalt 80 % kõikidest T elanikest, on kõik hageja üldkoosolekul vastuvõetud otsused, sealhulgas teenuse tasu summa määramise otsused, tehtud Xxx enamuse poolt ning lähtuvalt hageja poolt teenuse osutamisele tehtud reaalsetest kulutustest. Lähtudes

§ 1028

lg 1 ning

§ 1032

lg 1 ja 2 sätestatust on kostja kohustatud hüvitama hagejale teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud hageja poolt kantud kulutused alates 2005.a jaanuarist kuni 25.08.2010 summas 20 855 krooni. Kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni (asukohaga XXX, Tallinn) viivat T territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. Kostja on kohustatud T territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma hagejale hüvitist ka tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 sätetest.

§ 108

lg 2 sätestatu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 30.08.2000 sõlmitud ostumüügilepingu punktis 7.2 sätestatud haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimise kohustuse täitmist. KMG ja hageja vahel 29.12.2005 sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt on hageja see isik, kellega kostja peab lepingu sõlmima, kuna KMG andis lepingu sõlmimise õiguse ja kohustuse alates 04.01.2005 üle hagejale. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Ostu-müügilepingus on määratletud sõlmitava lepingu individuaalsuse nõue. Hageja nõuab lepingu sõlmimist välja töötatud tüüptingimustel, mis on vastuolus 30.08.2000 ostumüügilepingus sätestatuga. Nimetatud lepingu punktist 7.2 nähtub, et tegemist pole tüüptingimusi sisaldava lepinguga. Kostja on olnud valmis lepingueelseteks läbirääkimisteks hageja juhatuse liikmetega, kuid siiani on tema soov jäänud tähelepanuta. Hageja on rikkunud lepingu punktist 7.2 tulenevat heausksuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja elutingimused on hageja tegevuse tõttu halvenenud ning pole võrreldavad teiste sama elamurajooni elanike omadega. Hageja rahaline nõue on alusetu ja tõendamata. Kostjal pole võlgnevusi hageja ees. Menetluse käik
2. Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Kohtu põhjendused
3. Maakohus leiab, et hagi tuleb mõlema nõude osas jätta rahuldamata.
4. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) KAS ja hageja on 29.12.2004 sõlminud koostöölepingu, mille alusel osutab hageja T elurajoonis haldus- ja hooldusteenuseid (t lk 7-8); 2) Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXX ning kostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 13.08.1998 (t lk 9); 3 2-10-41719
5. Hageja esitas kaks nõuet:
6. lepingu sõlmimise kohustamiseks,
7. hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest perioodil 2005.a jaanuar kuni 25.08.2010 alusetult kokku hoitu väljamõistmiseks summas 20 855 krooni. Hagiavalduse kohaselt lepingu sõlmimise kohustamise nõue tuleneb hageja ja KAS vahel 30.08.2000 kinnistu ostu-müügilepingu punktist 7.2, mille kohaselt ostja kohustub sõlmima vahetult peale käesolevale lepingule allakirjutamist TK OÜ-ga elamu teeninduslepingu, kusjuures pooled lähtuvad teeninduslepingu kohustuste määratlemisel heausksuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, st ostjal on õigus teeninduslepingu sõlmimisel ja täitmisel võrdsele kohtlemisele T elamurajooni teiste elanikega, mistõttu nimetatud lepingu tingimused on küll individuaalsed, kuid nad ei tohi analoogsetel asjaoludel olla ostja suhtes halvemad, kui samasuguste lepingute tingimused teiste sama elamurajooni elanikel (t lk 17-22). Hageja on kohtuistungil leidnud, et hageja on KAS õigusjärglane (protokoll, t lk 148). Nõude täpsustuse kohaselt tuleneb hageja õigus nõuda lepingu sõlmimist 29.12.2004 sõlmitud koostöölepingust, mille punkti 2.1 kohaselt lõpetas KASTK OÜ sõlmitud koostöölepingu ning andis hagejale üle õiguse teostada alates 04.01.2005 T üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, sealhulgas tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuse hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist (liiklusmärgid, parkimisplatside korrashoid), üldise välipiiride ja väravate korrashoiu tagamist jms. Hageja leiab, et sisuliselt on toimunud nõude loovutamine

§ 164

lg 1 mõistes ning võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Kohtu hinnangul ei saa tuleneda hageja nõudeõigus lepingu sõlmimise kohustamiseks 30.08.2000 kinnistu ostu-müügileping punktist 7.2 ega 29.12.2004 sõlmitud koostöölepingu punktist 2.

1. Nõude loovutamine on leping senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel, millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule. Sellist kokkulepet koostöölepingust ei nähtu. Koostöölepingu punkti 1.5 kohaselt on hageja saavutanud TK OÜ kokkuleppe, et TK OÜ lõpetab T elanikega sõlmitud teeninduslepingud ja hageja sõlmib T elanikega uued teeninduslepingud. Sama on sätestatud koostöölepingu punktis 3.
2. Teiseks ei ole nõude loovutamine piirangute vaba. Kui eeldada loovutamislepingu sõlmimist, saab 30.08.2000 ostu-müügilepingus sisalduvat kokkulepet käsitleda hoolduslepingu sõlmimiseks kohustava eellepinguna, kuna eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel (

§ 33lg 1).

Nõuet ei saa loovutada, kui nõudele vastavat kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui algsele võlausaldajale. Selliseks kohustuseks on eellepingust tulenevad nõuded, mis on suunatud põhilepingu sõlmimisele. Seega on nõude loovutamine tühine. Kostjale ei tulene kohustusi lepingu sõlmimiseks ka seadusest ega hageja põhikirjast, sest kostja ei ole hageja liige.

1. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud kulutused 20 855 krooni (t lk 154-155). Hageja on osutanud teenuseid T elurajooni korrashoiuks alates 04.01.
2. Kostja on tasunud hagejale alates jaanuarist 2005.a igakuiselt 230 krooni territooriumi hoolduse ja tänavavalgustuse eest (t lk 161-163). Ühel kuul (06.03.2010) maksis kostja 500 krooni, kuna talv oli lumine ja tänavate hooldus vajas rohkem tööd (t lk 158). 4 2-10-41719 Hageja nõue ei tulene konkreetselt tehtavatest kulutustest. Hageja on esitanud 2007-2009 elamurajooni majapidamise kulutuste aruanded, millega hageja soovib tõendada, et kulutuste suurus on olnud kooskõlas hageja poolt üldkoosolekute otsustega kehtestatud igakuiste tasudega summas 555 krooni (t lk 132-134). Tabelites on toodud osutatavate teenuste täpne nimekiri ning iga majapidamise kulu osa selles: 2007.a 510.60 krooni, 2008.a 448.90 krooni, 2009.a 443.50 krooni (t lk 132-134). Kuivõrd kostja ei ole XxxMTÜ liige, siis nimetatud mittetulundusühingu üldkoosoleku otsused temale ei laiene (t lk 62-66) ning lähtuda ei saa üksnes XxxMTÜ liikme kuumaksest. Juhul, kui hageja osutas kostjale teenuseid, siis tulnuks hagejal välja tuua konkreetne arvestus, millist teenust ja millises maksumuses on kostjale osutatud. Hageja on esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, milliste teenuse osutajatega on lepinguid sõlmitud ning ka majandusaasta aruanded, millest ilmneb, et hageja kannab kulutusi seoses T elurajooni korrashoiu ja turvalisuse tagamisega ning sellest on hageja tuletanud tehtud kulutuste summad kostja osas (t lk 67-84, 95-123). Kulutused, mille eest kostja peaks maksma on järgmised: haljastus, värav, hooldus; elekter; KH müük; prügi; valve; side; raamatupidamine; rent (interneti vastuvõtuseade); pangateenused; õigusabi; riigilõiv; halduri palgakulu; sotsmaksud; viivis; liisinguintress; masinad ja seadmed amort. Nimetatud arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu). Samuti nähtub nimetatud arvestusest, et keskmine kulu ühe majapidamise kohta on väiksem kui hageja esitatud nõue 555 krooni kuus. Kuna kostja on tasunud tänava hoolduse (territooriumi hooldus) ja tänavavalgustuse eest igakuiselt 230 krooni (hageja nimetab seda halduskorralduse tasuks), siis kohus nimetatud kulutusi ei analüüsi ja selle kohta esitatud tõendeid ei hinda (85-94, 124-131).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seetõttu peab kohus kontrollima, kas hageja nõudel võib olla mingi muu õiguslik alus. Hageja on seisukohal, et tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena

§ 1028

lg 1 mõttes ning kostja peab hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Hageja põhjendab 555 krooni makset sellega, et see katab igakuise kõikumise hageja kohustuste mahus teenuseosutajate ees ning võimaldab katta puudujäägi. Kostja vaidleb hageja seisukohtadele vastu. Kohtul tuleb anda õiguslik hinnang, millisel õiguslikul alusel kuulub rahaline nõue rahuldamisele või rahuldamata jätmisele.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1032

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Hageja peab saadu harilikuks väärtuseks (555-230) 325 krooni. 10.Kohtu hinnangul kuulub käesoleva nõude lahendamisel kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja eesmärk on olnud pakkuda terviklikku ja kvaliteetset elukeskkonda. Kohaldamisele ei kuulu alusetu rikastumise sätted, kuivõrd hageja käitumisel kostja suhtes on õiguslik alus – käsundite asjaajamise regulatsioon. 5 2-10-41719

§ 1018

lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hagejal on olemas tahe soodustada kostjat, kes elab hageja poolt hallatavas piirkonnas ning poolte vahel puudub lepinguline suhe.

§ 1023

lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Käesoleval juhul on kostja jätnud osaliselt teenuste eest tasumata alates 2005.a, kuid vaatamata sellele on hageja sooritusi edasi teinud. Kostja ei ole avaldanud soovi saada hagejalt valveteenust ning kostja ei ole sellise teenuse osutamist hiljem heaks kiitnud. Kohtu hinnangul on tõendamata, milliseid teenuseid on kostjale 325 krooni eest igakuiselt osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Nagu kohus märkis otsuse punktis 8, sisaldab hageja arvestus ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu, õigusabi, inkasso, riigilõiv). Hageja nõue saab põhineda tegelikult kantud kuludel, mitte kuutasul. Samas aga tugineb hageja oma nõudes

§ 1032

lg 2 sättele, mille kohaselt hageja leiab, et kostja peab hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et tasub nende teenuste eest, mida ta tarbib ja on talle vajalikud: territooriumi hooldus ja tänavavalgustus (protokoll, t lk 148). Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole oma nõuet kulupõhiseks teinud ega tõendanud, et nõude aluseks olevate kulutustega soodustatakse kostjat. 11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 6 2-10-41719 Meeli Kaur kohtunik 7