3-12-72/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-72 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus loa saamiseks G.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur Esindaja: Anti Vendel Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – G.M. Esindaja: Valery Orlyankin Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2012 RESOLUTSIOON Anda luba G.M. (sünd. xx xx xxxx Tbilisis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. märtsini
4. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
5. 10.01.2012 kell 17:00 pidasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni ametnikud Tallinna Vanasadama D-terminaalis kinni Gruusia kodaniku G.M. (sündinud xx xx xxxx Tbilisis). Isik saabus Eestisse Rootsist 29.12.2011 laevaga „Victoria I“ Stockholm-Tallinn. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus vastavalt välismaalaste seaduse §
6. Isik saabus Eestisse Rootsist 29.12.2011 ja soovis Eestist lahkuda 10.01.2012 tagasi Rootsi, viibides seega Eestis 13 päeva seadusliku aluseta. Isikul on kehtiv tagasipöördumise tunnistus Gruusiasse, kuid see ei anna õigust Eestis viibimiseks. Kuna ta ei ole koheselt Eesti kaudu tagasi Gruusiasse lahkunud vaid pöördus tagasi Rootsi nähtub, et puudus tahtlus Eesti kaudu tagasi koju pöörduda. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätestatu keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta.
7. Isikule on väljastatud Gruusia kodaniku pass nr. xxxxxxx kehtivusega 18.10.2007-18.10.2017 ja Gruusia saatkonnas Stockholmis väljastatud reisidokument Gruusiasse tagasipöördumiseks nr. xxxxxxxxx kehtivusega 28.12.2011-26.01.
9. Isik on abielus Eesti kodaniku N. K., isikukood xxxxxxxxxx, kellega on abielu sõlmitud Rootsis 28.05.
11. G.M. on kuni 48-tunniks kinni peetud. G.M. välja saatmise dokumentide ette valmistamine võtab aega ning Eestil puudub otseühendus isiku päritolumaaga. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pea Põhja Prefektuur proportsionaalseks G.M. viibimist vabaduses, kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. VSS §23 lg1 alusel isiku paigutamine PPA väljasaatmiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibivate isikute suhtes, keda pole olnud võimalik VSS §18 lg1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et isiku välja saatmiseks tehtavate protseduuride ja dokumentide ette valmistamine võtab rohkem aega kui 48 tundi, puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus vastavalt välismaalaste seaduse § 43, palume vastavalt VSS § 23 paigutada G.M. PPA väljasaatmiskeskusse kuni nende väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT
12. Kohtuistungil vaidles G.M. Politsei- ja Piirivalveameti taotlusele vastu, leides, et talle 28.12.2011 Rootsis asuvas Gruusa saatkonnas väljastatud Gruusiasse tagasipöördumistunnistus annab talle Shengeni riikides viibimise aluse ja sellel ei ole märgitud, et ta ei tohiks ületada riigipiire. Isikule ei öeldud saatkonnas, et ta peab tagasipöördumistunnistuse alusel lahkuma Rootsist 24 tunni jooksul, vaid ta arvas, et selleks on õigus kuni 26.01.2012 ehk tagasipöördumistunnistuse lõppemiseni. Ta tabati siis, kui oli Eestist lahkumas ja laeva sisenemisel Eestisse tulles ega ka Eestist lahkudes teda ei peatatud, seda tehti alles laeval olles 10.01.
13. Isikul ei olnud tahtlust ebaseaduslikult Eestisse tulla ja ta palub jätta taotlus rahuldamata, et ta saaks ise ühe ööpäeva jooksul riigist lahkuda. Rootsi saabus isik seaduslikult 2008 aastal viisa alusel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et loa andmine G.M. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
15. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks olema välismaalasel seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub riigist väljasaatmisele. G.M. ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust, samuti mitte ühtegi välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud alust Eestis ajutiseks viibimiseks, eelkõige viisat. Seega puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Viibimisaluse olemasolu või selle puudumine on objektiivne asjaolu, mille juures isiku tahtlus ei mängi mingit rolli. Seega ei ole oluline, kas isik soovis tulla Eestisse ebaseaduslikult või juhtus see arusaamatuse tõttu. Eesti Vabariik ei vastuta selle eest, millist informatsiooni G.M.le võidi Rootsis asuvas Gruusia saatkonnas väljastada.
16. Rootsis asuvas Gruusia saatkonnas väljastatud Gruusiasse tagasipöördumistunnistus ei anna isikule õigust viibida üheski sellises riigis, kus muidu oleks vaja Gruusia kodanikul viisat. See tunnistus ei ole viisavaba reisiõigust andev dokument. Sellise tunnistuse väljastamise asjaolud olukorras, kus isikul on kehtiv Gruusia kodaniku pass, jäävad kohtule arusaamatuks. Tavapäraselt väljastatakse selline tunnistus isikule, kelle kehtiv isikut tõendav dokument on kadunud ja kes soovivad oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda või kes sinna saadetakse teise riigi poolt riigis viibimisaluse puudumise tõttu. Kuna tunnistus on väljastatud 28.12.2011 ja isik saabus Eestisse vahetult peale seda, tekib paratamatult mulje, et tunnistuse saamise eesmärk oli hoopis vajadus tulla Eestisse, et vajadusel oleks Eesti ametivõimudele võimalik selgitada, et isik ongi tegelikult teel Gruusiasse, kuivõrd Gruusia passi esitades oleks tekkinud kohe küsimus viisa puudumisest.
17. Asjaolu, et isiku viibimisaluse puudumist ei märgatud Eestisse tulles ja ka 10.01.2012 laeva sisenedes, ei anna isikule õiguspärast ootust eeldada, et nüüd on tema Eestis viibimine läbinud piisava kontrolli ja see annab talle õiguse siin viibida. 2
18. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. G.M. väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, kuna isiku lennukiga transportimise ettevalmistamine võtab kauem aega. Kohtu hinnangul on aga tõenäoline, et vabadusse pääsedes hakkab isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma.
19. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. G.M. on Gruusia kodanik ja tal on ka kehtiv pass ning lisaks veel Gruusiasse tagasipöördumise tunnistus. Abielu Eesti kodanikuga annab õiguse taotleda soovi korral Eesti külastamiseks viisat Eesti välisesinduses, ent ei anna ilma välismaalaste seaduses sätestatud viibimisalusteta õigust Eestis viibimiseks.
20. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada G.M. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui
21. märtsini
22. Arvestades seda, et isikul on kehtiv pass, eeldab kohus, et isiku väljasaatmine toimub tegelikkuses oluliselt kiiremini kui 2 kuu jooksul. Kadriann Ikkonen kohtunik 3