3-11-86/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-86 Otsuse kuupäev 17.05.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Maren Saarnaki kaebus Tartu Vangla 25.11.2010 käskkirja nr 1-4/2707 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Maren Saarnak Vastustaja Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Tartu Vangla 25.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2707 karistati kinnipeetav Maren Saarnaki distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 p 2 ja Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.3 nõuete süülise rikkumise eest. M. Saarnaki rikkumine seisnes selles, et 26.10.2010 kella 16.40 paiku E-hoone 2 sektsiooni kambris nr 1080 käitus kaebaja vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt ning takistas ametnikku ametikohustuste täitmisel. Selle käskkirja peale esitas M. Saarnak vaide, mille Tartu Vangla jättis 22.12.2010.a. vaideotsusega rahuldamata. 12.01.2011 saabus Tartu Halduskohtule Maren Saarnaki kaebus Tartu Vangla 25.11.2010 käskkirja nr 1-4/2707 tühistamise nõudes. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebaja taotleb Tartu Vangla 25.11.2010 käskkirja nr 1-4/2707 tühistamist. Kaebuses selgitab kaebuse esitaja, et 26.10.2010 kella 16.40 paiku tuli vanglateenistuja Ilmar Hurt E-hoone 2 sektorisse kambri nr 1080 luugi juurde kaebuse esitajale käskkirja tutvustama. Kui kaebuse esitaja hakkas käskkirja lugema, ütles Ilmar Hurt kaebuse esitajale, et kirjuta alla, tal ei ole aega oodata, kambris on aega lugeda. Kaebuse esitaja ei jõudnud käskkirja lõpuni lugeda ja ütles, et ta ei kirjuta alla ning ulatas paberi viisakalt tagasi. I. Hurt läks selle peale vihaseks ja ütles, et võta see käskkiri ja hakkas vägisi jõudu kasutades käskkirja kambrisse sisse suruma, lükates luuki kinni, et kaebuse esitaja ei saaks talle seda paberit tagasi anda. Kaebuse esitaja oli sunnitud luugi lahti lükkama, kuna tal olid näpud luugi vahel. Kui kaebuse esitaja sai oma näpud luugi vahelt kätte, viskas ta käskkirja tagasi. Ükski teine ametnik ei ole hakanud jõuga mingeid pabereid suruma, kui kaebuse esitaja ei ole soovinud allkirja anda. Kaebuse esitaja ei saa aru mille eest karistati teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei ole midagi teinud. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt Ilmar Hurt valetab väites, et kaebuse esitaja käitus ebaviisakalt, valjuhäälselt ja ärritunult. Karistus jääb arusaamatuks ka seetõttu, et vaideotsusest võib välja lugeda, et tegemist on tingimisi kartserikaristusega, aga käskkirjas ei ole tingimisest juttugi. Lugedes vaideotsust võib järeldada, et vangla direktor Kalev Ilves ei süvene üldse kuhu ta allkirja annab, sest kaebuse esitaja vaideotsuses on juttu Jaansonist, kelle nime kaebuse esitaja kuuleb esimest korda. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et viskas käskkirja välja tagasi, kuna Ilmar Hurt käitus temaga jõhkralt. Kaebuse esitaja soovis käskkirjaga tutvuda. Ta ei kirjuta kusagile alla enne, kui ta ei saa dokumendiga tutvuda. Kui vanglaametnik oleks lasknud tal käskkirjaga viisakalt tutvuda, oleks ta allkirja andnud. Tal on õigus loobuda allkirja andmisest. Kaebuse esitaja leiab, et vangla varjab ametniku käitumist sellega, et videosalvestist ei ole säilitatud. Kambrikaaslaselt ei võetud ka seletuskirja toimunu kohta, süüdi on mõistetud ainult ametniku valeütluste põhjal. Kaebuse esitaja ei takistanud toiduluugi sulgemist, ta hoidis käsi seespool ees, et vanglaametnik ei saaks käskkirja sisse visata. Ametnik käkerdas käskkirja kokku ja viskas selle talle sülle. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Maren Saarnaki poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla tunnistab, et 22.12.2010 vaideotsuses E5 556-1 on kaks ilmset ebatäpsust, mis on tingitud ametniku tähelepanematusest dokumendi koostamisel. Ekslikult on vaideotsuse sissejuhatavas osas märgitud, et M. Saarnaki on karistatud kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks kuuekuulise katseajaga. Tegemist on ilmselge eksitusega, kuna distsiplinaarmenetluse materjalidest ja vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et karistus oleks määratud katseajaga. Samuti on vaideotsuses viidatud kinnipeetava J. Jaansoni majandustööle määramise alustele. Kahetsusväärsed eksitused on tingitud vaideotsust ettevalmistanud ametniku töökoormuse ootamatust suurenemisest detsembrikuus. Ilmselged eksitused ei ole siiski haldusakti tühistamise aluseks ning ei mõjutanud asja otsustamist. Tartu Vangla jättis 22.12.2010 vaideotsusega E5 556-1 Maren Saarnaki vaide rahuldamata ja leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. Tartu Vangla jääb vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde. M. Saarnaki distsipliinirikkumine on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud ning vanglal puudub alus kahelda ametniku ettekandes märgitus. Ametnikul puudub vajadus ning põhjendatud huvi avaldada ettekandes ebaõigeid andmeid, kuna ettekande koostamisega kaasnevad täiendavad teenistusülesanded teistele ametnikele. 2 Kohtu põhjendused ja otsus Tartu Vangla 25.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2707 karistati kinnipeetav Maren Saarnaki distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks selle eest, et 26.10.2010 kella 16.40 paiku E-hoone 2 sektsiooni kambris nr 1080 käitus kaebaja vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt ning takistas ametnikku ametikohustuste täitmisel. Käskkirja kohaselt on M. Saarnak süüliselt rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 2 ja Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.1.3 nõudeid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teda on karistatud alusetult. Kaebuses selgitab kaebuse esitaja, et 26.10.2010 kella 16.40 paiku, kui vanglaametnik Ilmar Hurt tuli talle E-hoone 2 sektorisse kambri nr 1080 luugi juurde käskkirja tutvustama ütles ta kaebuse esitajale, et kirjuta alla, tal ei ole aega oodata, kambris on aega lugeda. Kuna kaebaja ei jõudnud käskkirja lõpuni lugeda ulatas ta paberi vanglaametnikule viisakalt tagasi. I. Hurt läks selle peale vihaseks ja hakkas jõudu kasutades vägisi käskkirja kambrisse sisse suruma, lükates luuki kinni, et kaebuse esitaja ei saaks talle seda paberit tagasi anda. Kaebuse esitaja ei takistanud toiduluugi sulgemist, ta hoidis käsi seespool ees, et vanglaametnik ei saaks käskkirja sisse visata. Kaebuse esitaja oli sunnitud luugi lahti lükkama, kuna tal olid näpud luugi vahel. Kui kaebuse esitaja sai oma näpud luugi vahelt kätte, viskas ta käskkirja tagasi. Kohtuistungil selgitas kohus kaebajale, et allkiri võetakse mitte selle kohta, et ta on käskkirjaga nõus, vaid selle kohta, et ta on dokumendi kätte saanud. Vastuseks kohtu küsimusele, miks ta siis ikkagi dokumenti, mis talle tutvumiseks toodi, vastu ei võtnud, selgitas kaebuse esitaja, et ta ei kirjuta kusagile alla enne, kui tal ei ole olnud võimalik dokumendiga tutvuda. Talle toodud käskkirja koopia viskas ta kambrist välja tagasi, kuna Ilmar Hurt käitus temaga jõhkralt. Distsiplinaarmenetlus algatati kinnipeetav Maren Saarnaki suhtes julgeolekuosakonna spetsialisti Ilmar Hurda 27.10.2010 ettekande nr 3069 alusel. Ettekande kohaselt tutvustas Ilmar Hurt 26.10.2010 16.40 ajal Maren Saarnakile käskkirja tema suhtes rakendatavate täiendavate julgeolekuabinõude kohta. Kinnipeetav keeldus käskkirja koopiat vastu võtmast visates selle läbi avatud toiduluugi osakonna vahekoridori põrandale öeldes valjuhäälsel ja ebaviisakal toonil, et pangu I. Hurt see prügikasti, sest tema seda käskkirja ei vaja. M. Saarnak takistas käega toiduluugi sulgemist (tl 23). Distsiplinaarmenetluse käigus on I. Hurt kirjutanud 26.10.2010 toimunud intsidendi kohta lisaettekande (tl 24 pöördel), milles selgitab täiendavalt, et kinnipeetav nõudis temalt suusõnalist selgitust, mis põhjusel tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse. Selgituse peale kinnipeetav ärritus veelgi ning füüsilise ründe ennetamiseks püüdis I. Hurt toiduluuki sulgeda, kuid kinnipeetav takistas luugi sulgemist. Vaidlust ei ole selles, et kinnipeetav keeldus käskkirja koopiat vastu võtmast ning keeldus selle käskkirja kättesaamise kohta allkirja andmast. Samuti kinnitab kaebaja ka ise, et viskas talle toodud käskkirja toiduluugist välja. Kaebaja väidab, et hoidis käsi toiduluugil seespool ees, et vanglaametnik ei saaks käskkirja sisse visata ning et oli sunnitud luugi lahti lükkama, kuna tal olid näpud luugi vahel. Lähtudes sellest, et tutvumiseks toodud käskkirjaga kohaldati Maren Saarnaki suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudade kasutamist, on tõenäoline, et seda käskkirja saades oli M. Saarnak äärmiselt ärritunud. Kohtul ei ole alust kahelda julgeolekuosakonna spetsialisti ettekandes ja lisaettekandes kirjeldatu tõelevastavuses, sealhulgas ka selles, et kaebaja tegevus takistas toiduluugi sulgemist. Kohtu arvates on käesolevas asjas leidnud tõendamist, et 26.10.2010 käitus kaebaja vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt ning takistas ametnikku tema ametikohustuste täitmisel. Selline tegu on kvalifitseeritav VangS § 67 p 2 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 nõuete süülise rikkumisena. 3 Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kaebajat teavitati menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja andis seletuse 01.11.2010. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 24.11.2010. Kaebuse esitaja on keeldunud ka distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta allkirja andmast. Kuna kaebajal oli käesoleva distsiplinaarüleastumise ajal 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, on määratud karistus kohtu veendumusel proportsionaalne. Asjaolu, et Tartu Vangla 22.12.2010 vaideotsuses on ebatäpsused, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähendust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 4