← Eesti

2-11-7624/18

Obsah (7)§ 404§ 367§ 231§ 167§ 173§ 163§ 434

2-11-7624 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-7624 Määruse kuupäev Rakvere, 13. detsember 2011.a kel 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Placet G

§ 404lg 1 lahendada hagi kirjalikus menetluses.

KOSTJATE VASTUVÄITED

  2. oktoobril 2011.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud hagiga hageja poolt nõutud ulatuses. Kostja teatas, et ta on tagastanud oma arveldusarvelt hagejale laenu 07.03.2009.a 1 800 krooni, 07.04.2009.a 1 860 krooni, 06.05.2009.a 1 800 krooni, 05.06.2009.a 1 800 krooni, 15.09.2009.a 2 000 krooni, 16.09.2009.a 340 krooni, 04.10.2009.a 1 800 krooni, 06.11.2009.a 1 800 krooni, 06.12.2009.a 1 800 krooni, 05.01.2010.a 1 800 krooni, 08.02.2010.a 1 800 krooni. Kokku 18 600 krooni, mille tasumise kontrollimiseks võiks hageja esitada oma konto väljavõtted. Seoses sellega, et kostjal ei olnud töökohta, ei suutnud ta hageja nõudmisi täielikult täita. Asja kohtuistungil arutamist kostja ei taotlenud. HAGEJA SEISUKOHT
  4. novembril 2011.a esitatud seisukohas teatas hageja, et kostja pidi kolme kuu jooksul maksma vaid intressi ja ning viimane makse koosnes intressist ja põhisummast. Kostja oma vastuses tunnistab intresside tasumist ning hageja arvestab sellega ja ei nõua kostjalt intressi.
  5. Kostja sai laepingu ülesütlemise avalduse kätte 01.06.2010.a, kuigi kostja vastuse kohaselt viimase makse sooritas ta 08.02.2010.a. Alates 02.06.2010.a muutus põhisumma 2

(5)2-11-7624 sissenõutavaks. Hageja on vastavalt laenulepingu punktile 7.
  1. arvestanud kuni 16.02.2010.a 341 viivitatud päeva eest viivist summas 1 220.78 eurot.
  2. Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 278.28 eurot ja seisuga 16.02.2011.a arvestatud viivis 1 220.78 eurot.

§ 367

alusel palus hageja välja mõista kostjalt alates 16.02.2011.a kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis lepingus sätestatud määras 0.28% põhinõudelt päevas. MENETLUSE KÄIK

  1. Kostja vastusest tulenevalt
  2. novembril 2011.a tegi kohus hagejale ettepaneku kostja võlgnevuse arvestuse esitamiseks, milles on kajastatud kõik kostja poolt tasutud summad.
  3. Hageja esindaja kinnitas kohtu nõudekirja kättesaamist 29.11.2011.a, kuid hageja ei täitnud kohtu nõuet.
  5. novembril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt

§ 404

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 28.11.2011.a.

  2. detsembril 2011.a esitas kostja laenu osaliselt tagastamise tõendamiseks oma pangakonto väljavõtted.
  3. Hageja täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. Poolte vahel 06.02.2009.a sõlmitud laenulepingu nr 090206762 alusel andis hageja kostjale laenu 1 278.23 eurot (20 000 krooni). Laenu tagastamine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule (lepingu lisale 1), mis on lepingu lahutamatu osa. Laenulepingu lisa 1 järgi kohustus kostja tagastama laenu 06.03.2009.a 1 800 krooni, 06.04.2009.a 1 800 krooni, 06.05.2009.a 1 800 krooni ja 06.06.2009.a 21 800 krooni. Enne laenu saamist, laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, andis kostja hagejale üle mootorsõiduki xxxx registrimärgiga xxxx omandiõiguse (t. lk. 5 -13). Laenusumma kanti kostja arveldusarvele üle 06.02.2009.a (t. lk. 14).
  6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping 3

(5)2-11-7624 on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
  1. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
  2. Pooltel ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise ja selle alusel hageja poolt kostjale laenu andmise üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 4 alusel otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kostja vastuse kohaselt kostja on laenu osaliselt tagastanud. 10.11.2011.a esitatud seisukohas ega hiljem hageja ei ole kostja väidetele vastuväiteid esitanud. Hageja ei täitnud ka kohtu nõuet esitada arvestused, milles on kajastatud kõik kostja poolt tasutud summad.

§ 231

lg 2 alusel poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega leiab kohus, et hagejal ei ole vaidlust kostja poolt laenuintresside täielikult ja laenu osaliselt tagastamise üle.

  1. Kostjal tegelikult tekkinud kohustuse suuruse välja toomiseks lähtub kohus kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest, mille kohaselt ta on tagastanud hagejale selgitusega ”laenuleping 090206762 sõiduk xxxx“ 07.03.2009.a 1 815 krooni, 07.04.2009.a 1 815 krooni, 06.05.2009.a 1 815 krooni, 05.06.2009.a 1 815 krooni, 15.09.2009.a 2 000 krooni, 16.09.2009.a 340 krooni, 04.10.2009.a 1 800 krooni, 06.11.2009.a 1 800 krooni, 06.12.2009.a 1 800 krooni, 05.01.2010.a 1 815 krooni. Kokku 16 815 krooni (t. lk. 65-70). Laenulepingu järgi kohustus kostja tagastama laenu koos intressiga kokku 27 200 krooni, s.o 20 000 krooni laenu ja 7 200 krooni intressi. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on tasunud intressi täielikult ja on tagastanud osaliselt laenu summas 9 615 krooni. Kostjal on tagastamata laen põhisummas 10 385 krooni (27 200 – 16 815). Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja ei tagastanud laenu lepinguga kindlaks määrarud ajaks, siis hagi kuulub rahuldamisele põhinõude 10 383 krooni ehk 663.72 eurot ulatuses.
  2. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laepingu punkti 7.1 alusel, kui laenusaaja ei tasu laenusummat või teisi makseid vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist 0.28% tasumata laenusummalt päevas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määra suurusele ega taotlust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivise määra vähendamiseks.
  3. Hageja 10.11.2011.a seiskoha järgi ütles ta laenulepingu üles 01.06.2010.a. Kuna hageja väidete kohaselt ülesütlemisteate on kostjale kätte toimetatud 02.06.2010.a, siis sellest ajast 4

(5)2-11-7624 alates hageja on arvestanud kostjale viivist. Seega mõistab kohus kostjalt välja alates 02.06.2010.a kuni hagi koostamiseni 16.02.2011.a arvestatud viivist summas 7 558.82 7 587.90 krooni (10 383 x 260 x 0.28%) ehk 483.10 eurot. 22. Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivist alates 16.02.2011.a kuni kohtuotsuse tegemiseni.

§ 167

lg 1 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Selle sätte aluse kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks alates 17.02.2011.a kuni 13.12.2011.a arvestatud viivist summas 8 721.72 krooni (10 383 x 300 x 0.28%) ehk 557.42 eurot. MENETLUSKULUD 23. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse põhisummas 663.72 eurot, mis on 51.92 % hagi hinnast. Seega jätab kohus 51.92 % ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja 48.02% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda. 24 Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 04. jaanuaril 2012.a Nooremreferent Ifret Mamedguseinov Tea Toming Tea Toming 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.