Obsah (8)

§ 475§ 477§ 603§ 605§ 4772§ 606§ 455§ 172

2-11-35005 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (edaspidi ka avaldaja) esitas 26.07.2011.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub määrata OÜ-le T ajutise esindaja. Kohus on käsitlenud esitatud avaldust kui avaldust juhatuse liikme määramiseks OÜ-le T. Avalduse kohaselt sõlmisid 15.01.2008.a Swedbank AS (edaspidi ka Laenuandja) ja OÜG(registrikood XXX; edaspidi ka Laenusaaja) laenulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt andis Laenuandja Laenusaajale laenu summas 57 520,48 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus Laenusaaja tasuma Laenuandjale igakuiselt intressi Lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt Lepingu punktile 2.7 on intressimäär Euro 6 kuu Euribor + 3,5% aastas. Lepingu punkti 2.6 kohaselt kohustus Laenusaaja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu
2. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti Lepingu punktis 2.4 15.01.2018.a. Vastavalt Lepingu punktile 14.1.2 on Laenuandjal õigus Leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste Lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest Laenusaajale kirjalikult, kui Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, ei tasu viivist või Lepingu punktis 13.9 nimetatud tasusid ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast kümne pangapäeva möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Kuna Laenusaaja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis Laenuandja 08.02.2010.a ja 12.04.2010.a Laenusaajale teatise Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, paludes Laenusaajal võlgnetavad summad tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata Laenuandja pidevatele meeldetuletustele, ei tasunud Laenusaaja võlgnevust ning Laenuandja luges 2 2-11-35005 Lepingu ühepoolselt üles öelduks 29.04.2010.a. 15.01.2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping; edaspidi Hüpoteegileping) punkti 2.1 kohaselt seadis OÜ T Laenuandja kasuks OÜ-le T kuuluvale kinnistule (reg.nr XXX) asukohaga XXX esimesele järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 74 776,63 eurot (1 170 000,00 Eesti krooni). Eelnimetatud Hüpoteegilepingu punkti 3.1.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud Laenuandja kõik nõuded Laenuvõtja vastu, sealhulgas ka nõuded, mis tulenevad Laenuandja ja Laenuvõtja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest. Tulenevalt asjaolust, et Lepingu tagatise omanik OÜ T juhatuse liige AA on surnud ja uut juhatuse liiget määratud ei ole, ei saa Laenuandja täitemenetlust jätkata. Kohtule 19.08.2011.a saadetud elektronkirjas palub avaldaja OÜ-le T ajutisteks juhatuse liikmeteks määrata osanikud IK’u ja IA’i. Avaldaja selgitab täiendavalt, et täitemenetlust ei saa jätkata, kuna dokumente ei saa kellelegi kätte toimetada, mistõttu esinebki vajadus ajutise esindaja määramiseks. 13.09.2011.a kohtule esitatud menetlusdokumendis palub avaldaja määrata OÜ T ajutiseks juhatuse liikmeks IA’i. Avaldaja teatab, et 13.09.2011.a on IA telefoni teel andnud Swedbank AS probleemkrediidispetsialist Maris Allmann’ile nõusoleku olemaks OÜ T ajutine juhatuse liige.
3. 31.10.2011.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse juurde ning puudutatud isik IA kinnitas, et ta on nõus juhatuse liikmeks määramisega. Samuti kinnitas IA, et juhatuse liikme õigused ja kohustused on talle teada ning ta ei soovi kohtu poolt juhatuse liikme tasu ja hüvitatavate kulutuste kindlaksmääramist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
4. Kohus leiab, et avaldaja avaldus OÜ-le T juhatuse liikme määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
5. Vastavalt

§ 475

lg 1 p-le 11 kuuluvad juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. OÜ T põhikirja punkti 6.1 järgi juhib osaühingut juhatus, mis koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 1 valitakse osaühingu juhatuse liikmed osanike poolt ning juhul kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. ÄS § 184 lg 6 näeb samas ette, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Äriühingu juhtorgani liikme määramise menetlusõiguslik regulatsioon sisaldub

§-des 602 jj. 3 Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt oli Lepingu tagatise omaniku OÜ T ainsaks juhatuse liikmeks AA (isikukood XXX), kes suri XXX.a. Kohtu tuvastatud asjaolude põhjal ei ole OÜ-le T uut juhatuse liiget seni valitud ega määratud. Käesoleva tsiviilasja aluseks oleva avalduse ja sellele lisatud materjalide põhjal saab avaldajat käsitleda huvitatud isikuna ÄS § 184 lg 6 mõttes, mh ei ole avaldajal kujunenud olukorras võimalik jätkata täitemenetlust OÜ T suhtes. Eeltoodud asjaolusid arvestades, esinevad kohtu hinnangul alused juhatuse liikme määramiseks kohtu poolt. IA vastab osaühingu juhatuse liikmele seaduses sätestatud nõuetele (ÄS § 180 lg 2), samuti ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid IA’i õiguse juhatuse liikmena tegutseda (ÄS § 180 lg 3 ja lg 31). Samuti eksisteerib kandidaadi nõusolek enda juhatuse liikmeks määramiseks (

§ 603lg 3).

IA on eeldatavalt võimeline juhatuse liikme kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes ÄS § 184 lg-st 6,

§-st 602 ja §-st 603, rahuldab kohus avalduse ning määrab OÜ T uueks juhatuse liikmeks IA’i. IA on 31.10.2011.a toimunud ärakuulamisel kohtule teatanud, et ei soovi kohtu poolt juhatuse liikme tasu ja hüvitatavate kulutuste kindlaksmääramist (vt toimik, lk 69). Seetõttu ei määra kohus käesolevas lahendis kindlaks juhatuse liikmeks määratava isiku tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid (

§ 605lg 1).

5. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 4772

lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses määratud isiku üle järelevalvet. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (

§ 4772lg 2).

6. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest OÜ-le T (

§ 606lg 1).

7. Kohus edastab

§ 455

lg-st 2 lähtudes käesoleva kohtumääruse ärakirja Harju Maakohtu registriosakonnale juhatuse liikme kande tegemiseks. 8.

§ 172

lg 6 alusel peab kohus juhtumi asjaolusid arvestades õiglaseks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Indrek Parrest kohtunik 4