3-11-1665/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1665 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Hannes Talistu kaebus Harku ja Murru Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses kaduma läinud isiklike asjadega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja Hannes Talistu Vastustaja Harku ja Murru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
2. jaanuar
3. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. 03.04.2011 esitas Hannes Talistu Harku ja Murru Vanglale taotluse varalise kahju summas 300 eurot hüvitamiseks, kuna Murru Vangla kaotas ära tema poolt vangla lattu antud isiklikud esemed. 10.06.2011 otsusega nr 1-10/362-3 jättis Harku ja Murru Vangla H. Talistu kahjuhüvitise nõude rahuldamata.
5. 05.07.2011 esitas Hannes Talistu Tallinna Halduskohtusse kaebuse Harku ja Murru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Kaebus anti kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule. 1 Kaebuse põhjendused
6. Kaebaja selgitab, et 23.09.2010 etapeeriti ta Tallinna Vanglast Murru Vanglasse, kus koostati tema asjadest nimekirjad ja plombeeriti 4 erinevat kotti – kaheosaline reisikohver ning kaks valget suhkrukotti. Kui aga kaebaja etapeeriti Murru Vanglast Tartu Vanglasse, oli ainult kaks plombeeritud reisikohvri osa. Kaduma on läinud „Adidas“ spordijalatsid, must kevad/sügis fliisjakk ning nelja auguga ja lülitiga pikendusjuhe (pakendis). Kaebaja taotleb, et Murru vangla hüvitaks talle kaduma läinud asjade eest 300 eurot. Vastustaja vastuväited
7. Harku ja Murru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja selgitab, et H. Talistu saabus Tallinna Vanglast Murru Vanglasse 23.09.
8. 24.09.2010 pandi H. Talistu isiklikud ja lattu paigutavad esemed kirja ning esemete ladustamiseks mõeldud kotid plombeeriti. Kviitungitele pandi kirja kõik lattu paigutatavad asjad mida kinnitavad nii kviitungi vaba osa märgistus (suur Z) edasiste kannete puudumise kohta kui ka kinnipeetava enda allkiri. Hannes Talistul oli võimalus kviitungitele kantud andmetega enne allkirjastamist tutvuda ning seega kviitungite allkirjastamisega aktsepteeris H. Talistu kviitungi kannete õigsust.
9. Vastustaja märgib, et Murru Vanglas koostatud dokumentide kohaselt ei ole Hannes Talistu kaebuses nimetatud esemetega Murru Vanglasse tulnud. 18.02.2010 Tallinna Vanglas koostatud isiklike asjade nimekirja (rida 18) kohaselt on hallid Adidas tossud kaebajale kätte jäetud st kõnealuste jalanõude hoiukohaks sai kamber. 19.04.2010 nimekirjas (kaebaja poolt esitatud) ei ole tosse Adidas enam märgitud. 18.02.2010 paberkandjal nimekirjas on pikendusjuhe (rida 16) 2 tk pandud lattu.19.04.2010 koostatud nimekirjas on pikendusjuhe (rida 11) 1 tk, hoiukoht ladu ning kirjeldatud kui 4-ne halli värvi. Dokumentidest ei selgu kuhu kadus teine pikendusjuhe ning kas 19.04.2010 koostatud nimekirjas on sama pikendusjuhe, mis oli 18.02.2010 nimekirjas. 18.02.2010 koostatud pabernimekirjas (rida 39) on märgitud fliis, must, lüh.lukuga. Hoiukohaks on ladu. 19.04.2010 nimekirjas (rida 7) on fliisi kirjeldatud kui musta lukuga Marin Alpin. Hoiukohaks ladu. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt väljastatud elektrooniliste kannete ajaloo kohaselt pikendusjuhe 4-ne hallivärvi 11.06.2011 väljaantud. Murru Vanglas on 23.09.2011 tehtud kanne, et puudub st kõnealust eset ei olnud kinnipeetaval Murru Vanglasse saabudes kaasas. Kaebuses nimetatud Adidas spordijalanõud anti kaebajale kambrisse. 23.09.2010 st kaebaja Murru Vanglasse saabudes on registris tehtud märge puudub ning sulgudes lisatud kustutada. Kinnipeeturegistri kannete kohaselt on must fliis Marin Alpin kinnipeetavale 01.09.2010 kätte antud. Murru Vangla kannete kohaselt ese puudub. Vastustaja märgib, et puudub põhjus kahelda kannete õigsuses. Kanded on Murru Vanglas tehtud kohe, st vastuvõtmise protseduuride käigus. Paberkandjal on asjad kirjapandud järgmisel päeval. Kuna kaebajal kõnealuseid esemeid ei olnud, siis ei saanud ametnik neid ka kirja panna. Kohtu põhjendused ja otsus
10. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Hannes Talistu on esitanud taotluse Harku ja Murru Vanglalt varalise kahju väljamõistmiseks summas 300 eurot. Kahju tekitati kaebajale Harku ja Murru vangla poolt talle kuuluvate 2 esemete – spordijalatsid Adidas, fliisjakk ja pikendusjuhe, kaotamisega. Kaebaja väitel olid nimetatud asjad olemas tema etapeerimisel 23.09.2010 aastal Tallinna Vanglast Murru Vanglasse, kuid Murru Vanglast etapeerimisel Tartu Vanglasse, neid enam alles ei olnud.
11. Kinnipeetava esemete hoidmist vanglas reguleerib vangistusseadus (VangS) ja vangla sisekorraeeskirjad (VSkE). VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglasse vastuvõtmisel vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Hoiule võetud asjade hoidmise korra kehtestab VangS § 15 lg 3 kohaselt justiitsminister. Justiitsministri poolt kehtestatud VSkE § 57 lg 1 märgib samuti, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas ese on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastustavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.(VSkE § 61 lg 2).
12. Kohus peab vajalikuks esmalt koheselt märkida, et kaebuse esitaja ei ole kohtule peale kaebuse esitanud ühtegi tõendit väidetava kahju tekitamise ja olemasolu kohta. Kaebaja ei ole ka märkinud, miks ta mingeid tõendeid esitada ei saa või kus need peaksid asuma. Seda ei ole kaebaja teinud ka vastustaja vastuses toodud seisukohtade ja tõendite ümberlükkamiseks.
13. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja poolt märgitud esemete– Adidas tossud, must fliisjakk ja pikendusjuhe oleks kaduma läinud Harku ja Murru Vanglas ja viimase tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Tallinna Vanglas 18.02.2010 seisuga kinni peetava isiklikest asjadest koostatud ühtse nimekirja järgi oli kaebajal sel ajal olemas 2 pikendusjuhet laos (tlk.22), must lühikese lukuga fliis laos (tlk.23) ja hallid Adidas tossud kambris (tlk.24). Hannes Talistu on etapeeritud Tallinna Vanglast Murru vanglasse 23.09.
14. Vastustaja väitel pandi 24.09.2010 H.Talistu isiklikud ja lattu paigutatavad asjad kirja ning esemete ladustamiseks mõeldud kotid plombeeriti. Kviitungitele pandi kirja lattu paigutatavad asjad, mida kinnitas kaebaja oma allkirjaga. Kuigi nimetatud kviitungeid ei ole vastustaja kohtule esitanud, saab kaebaja kaebusest järeldada, et ta kinnitas oma allkirjaga nimekirjad. Nii on kaebaja märkinud, et andis allkirja tulenevalt vanglaametniku usaldamisest ja harjumusest.
15. Nagu eelpool märgitud, asusid asjade nimekirja järgi Adidas tossud Tallinna Vanglas olles kaebajal kambris, mitte laos. Kinnipeetava asjade liikumise nimekirja on 23.09.2010 Murru Vanglas tehtud Adidas tossude osa märge „puudub“, samuti „kustutada“ (tlk.32 pöördel). Seega Murru Vanglasse saabudes kaebajal nimetatud tossusid ei olnud.
16. 18.02.2010 Tallinna Vanglas koostatud nimekirja järgi asus kaebajale kuuluv must fliis laos. Rohkem musta värvi fliisjakke 18.02.2010 koostatud nimekirja järgi kaebajal ei olnud. 19.04.2010 Tallinna Vanglas koostatud nimekirjas on märgitud – fliis, must lukuga Marin Alpin. Seega saab järeldada, et tegemist on sama fliisiga. 23.09.2010 nimekirjas on Murru Vanglas tehtud märge, et nimetatud fliis puudub. Seega ei olnud nimetatud fliisi kaebaja saabumisel Murru Vanglasse temale kuuluvate esemete hulgas. 3
17. 18.02.2010 nimekirja järgi oli laos kaks kaebajale kuuluvat pikendusjuhet. 19.04.2010 nimekirjas on kirjas aga üks pikendusjuhe (tlk.56). Mõlemad on koostatud Tallinna Vanglas. Vastustaja on märkinud, et dokumentide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kuhu jäi teine pikendusjuhe ning kas 19.04.2010 koostatud nimekirjas on sama pikendusjuhe mis oli kirjas 18.02.2010 nimekirjas. Sellele ei ole osundanud ka kaebaja, kuigi kaebaja oli teadlik, et 19.04.2010 nimekirjas oli märgitud 1 pikendusjuhe, sest nimetatud nimekirja oli kaebaja ise vastustajale koos kahju nõudega saatnud.
18. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Harku ja Murru Vangla poolt kaebajale kahju tekitamine ei ole tõendatud. Vastustaja poolt esitatud tõenditest järeldub, et kaebaja ei ole märgitud esemetega Murru Vanglasse tulnud. Millal ja kelle tegevuse tulemusena on need kaebaja käest välja läinud, ei ole ka kaebaja püüdnud tõendada ega ka selgitada. Samuti tuleb märkida, et kaebaja, viibides Murru Vanglas 23.09.2010 kuni 27.12.2010, ei ole sel ajal pöördunud vastustaja poole nimetatud esemete puudumise osas. Ka Tartu Vanglasse saabudes on H.Talistu 27.12.2010 koostatud esemete nimekirjale allkirja andnud ja kinnitanud sellega, et kõik tema isiklikud asjad on ühtsesse nimekirja kantud. Kahju hüvitamise taotluse on ta vastustajale esitanud alles 03.04.
19. Kohus loeb kaebuse põhjendamatuks ja jätab HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4