Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
§-s 410 lg 1 on sätestatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
Eelistungil kohalolnud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on kohtusse kutsumisel hoiatatud mitteilmumise korral tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
lg 1 kohaselt teeb kohus kostja vastu tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja ei ilmunud eelistungile, saab hageja esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt õigeksvõetuks. Hagiavalduses märgitud asjaolud viitavad sellele, et hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse 2
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas eelistungil taotluse kostjalt menetluskuluna välja mõista kogu menetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on maksekäsumenetluses tasunud riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 15,98 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91 eurot.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.