2-11-28855/16

2-11-28855 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-28855 Tsiviilasi AV(V ) hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2001/1203 Hagihind 3 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AV(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult; Ristiku 4, 10612 Tallinn) Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Kostja esindaja Katrin M (XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Tunnistada täiteasjas nr 014/2001/1203 sundtäitmine lubamatuks.
5. Välja mõista AS-ilt SEB Pank AV kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv hagiavalduselt summas 479,33 (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 33 senti) eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 28,76 (kakskümmend kaheksa eurot ja 76 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
6. 20.06.
7. a saabus Harju Maakohtusse AV hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2001/
8. Hagiavalduse kohaselt on täiteasjas nr 014/2001/1203 täitmisel olev rahaline nõue hageja vastu aegunud, mis annab temale õiguse keelduda nimetatud nõude täitmisest.
9. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes hagi tagamiseks peatada kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevas täiteasjas nr 014/2001/1203 täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasja menetluse ajaks.
10. Kuivõrd hagi oli esitatud puudusega, jättis kohus 22.06.
11. a määrusega AV hagi käiguta, määras tsiviilasjas nr 2-11-28855 hagihinnaks 3 000 eurot ning kohustas hagejat tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja kõrvaldas hagiavalduses esinenud puuduse 27.06.
12. a.
13. 28.06.
14. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse kohtutäituri Marek Laanemets menetluses olevas täiteasjas nr 014/2001/1203 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Sama kuupäeva määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas kostjale vastuse esitamiseks.
15. 17.07.
16. a esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot ja hageja õigusabikuluna 422,50 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
17. 28.07.
18. a esitas kostja kohtule vastuse, milles märgib, et hageja ei ole pöördunud kohtuväliselt sissenõudja poole, mistõttu ei ole hageja kasutanud oma tsiviilprotsessiõigusi heauskselt. Hageja menetluskulusid kanda ei soovi, sest leiab, et ta pole andnud põhjust hagi esitamiseks kohtusse.
19. Kohtu pakutud kompromissiettepanekust pooled loobusid, sest pooltele ei olnud tingimused vastuvõetavad. Kohtu korduvatel korraldustel esitas hageja 07.12.
20. a vastuse, milles märgib, et võtab hagi õigeks ulatuses, mis puudutab nõude sissenõudmise võimatust põhjusel, et hageja on esitanud vastuväite nõude aegumise tõttu. Vastusele on lisatud kohtutäituri 26.11.
21. a otsus täiteasjas nr 014/2001/1203 täitemenetluse lõpetamiseks kostja avalduse alusel ja kinnistamisavaldus, mis on esitatud Harju Maakohtu kinnistusosakonnale, kinnistusregistriosa 17169301 hageja kinnisasjale seatud keelumärke kustutamiseks, kuna täitemenetlus on lõpetatud. KOHTU PÕHJENDUSED
22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. Kohtu hinnangul saab kostja 07.12.
23. a vastusest järeldada, et kostja võtab hagi siiski õigeks. Õigeksvõttu toetab kostja esitatud asjaolu, et kostja kui sissenõudja avalduse alusel on vaidlusaluses täiteasjas täitemenetlus lõpetatud. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ja tunnistada täiteasjas nr 014/2001/1203 sundtäitmine lubamatuks.
24. TsMS § 174¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 2 Käesolevalt ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg-s 6 sätestatut, mille alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest kostja ei võtnud hagi koheselt õigeks. Õigeksvõttu võis kostja vastusest välja lugeda pärast kohtu korraldusi hagivastuse täpsustamiseks. Siiski peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud kostja kanda vaid osaliselt. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Osundatud sätte alusel tuleb menetluskuludest hageja tasutud riigilõiv jätta kostja kanda, kuid ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lähtub menetluskulusid selliselt jaotades asjaolust, et hageja ei käitunud piisavalt heauskselt jättes enne hagi kohtusse esitamist esmalt sissenõudja poole pöördumata. Arvestades kostja käitumist oleks viimane saanud hinnata täitemenetluses kujunenud õiguslikku olukorda ning teinud eelduslikult vajaliku tahteavalduse täitemenetluse lõpetamiseks ka kohtuväliselt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhjendatud menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 28,76 eurot. Eelnimetatu tõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte menetluskulud, mida kohus käesoleva lahendiga kindlaks ei määra, poolte endi kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 3