Obsah (5)

§ 92§ 21§ 206§ 1§ 152

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1736 Määruse kuupäev 17.01.2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Silwi Autoehituse AS kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva riigihang

§ 92lg 4 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

Samuti näeb

§ 92

lg 7 lause 7 ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Seega peab olema kolmandale isikule võimalus esitada taotlus menetluses kantud kohtukulude kindlaksmääramiseks. Kolmas isik esitas koos määruskaebusega taotluse kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles teatab samuti oma nõusolekust haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluses kantud õigusabikulud summas 750 eurot. Samuti taotleb kolmas isik menetluskulude kindlaksmääramise lahendisse märkimist, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolmas isik on lisanud õigusabikulude kandmist kinnitavad tõendid ning nende aluseks olevad arved. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 31.08.2011 arve nr 400-2011 kohaselt on õigusabiteenust seoses kaebaja 25.07.2011 määruskaebusele vastuse koostamisega esitatud kokku 2,5 tundi, mille tasuks on koos käibemaksuga 420 eurot. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 13.12.2011 arve nr 595-2011 kohaselt on osutatud õigusabiteenust 2,75 tundi seoses määruskaebuse koostamisega asjas menetluse lõpetamise määrusele ning kaebusest loobumise osas seisukoha ja menetluskulude taotluse koostamisega, mille tasuks on koos käibemaksuga 330 eurot. 3. Vastustaja nõustub oma vastuses määruskaebusele kolmanda isiku seisukohaga, et Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2011 määrus rikub AS-i Renest kui kolmanda isiku õigusi ning nõustub nimetatud määruse tühistamisega ning asjas uue lahendi tegemisega, millega mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. 4. Kaebaja vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et määruskaebusega ei ole kolmandal isikul võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kolmas isik ei ole esitanud määruse tühistamiseks ühtegi sisulist vastuväidet. Määruskaebus on esitatud ilmselt vaid seetõttu, et oleks võimalik määruskaebuse rahuldamise ja määruse tühistamise korral esitada kohtule omapoolne menetluskulude nimekiri ja taotlus nende väljamõistmiseks vastaspoolelt. Kaebaja leiab, et möödalastud võimalus teatud protsessitoimingu tegemiseks ei saa olla määruse tühistamise sisuliseks põhjenduseks. Kaebaja on seisukohal, et

§ 21lg 2 sätestab menetluse lõpetamise korra, mida halduskohus on järginud.

Kaebaja leiab, et kolmandal isikul ei ole antud juhul vastustajaga sarnaseid menetlusõigusi. Kaebaja leiab, et tulenevalt

§ 92

lg-st 4 ei ole kolmandal isikul õigust nõuda menetluskulude hüvitamise nõuet, kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist nõudnud. 5. Kaebaja on esitanud seisukoha ka kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotluse osas. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-94-08, milles on rõhutatud, et teiselt poolelt mõistetakse välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud. Kaebaja on seisukohal, et isegi määruskaebuse rahuldamise korral kuuluksid kolmandale isikule hüvitamisele ikkagi vaid haldusasja põhimenetluses ja ainult kuni kohtu poolt menetluse lõpetamise kuupäeva seisuga kantud õigusabikulud. Kaebaja viitab

§ 92

lg-le 10 ning leiab, et määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulude kaebaja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kaebaja leiab lisaks, et on põhjendamatu käsitleda õigusabikuludelt tasutavat käibemaksu kolmanda isiku menetluskuluna. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal endal võimalik arvestada eelnimetatud käibemaksusumma kas sisendkäibemaksuna maha tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust või esitada Maksu- ja Tolliametile enamtasutud käibemaksu tagastusnõue. Kaebaja, kellele vastavasisulist arvet esitatud pole, selline õigus puudub ning käibemaksu käsitlemine antud vaidluse kuluna ja selle kahekordne hüvitamine kolmandale isikule ei ole põhjendatud. Kohtu seisukoht 6. 1. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 285 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas haldusasjas on kolmas isik teinud menetlustoiminguid, mille eest menetluskulude väljamõistmist taotletakse, 2011. aastal. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisele kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku 2011. a kehtinud redaktsiooni (

31.12.2011). 7.

31.12.2011 § 92 lg 6 ls 1 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud, ning lg 7 ls 1 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et kolmandal isikul peab olema võimalus esitada taotlus menetluses kantud kohtukulude kindlaksmääramiseks nagu vastustajale. Käesolevas haldusasjas on kohus menetluse lõpetamisel ekslikult jätnud küsimata kolmanda isiku seisukoha, mistõttu kolmas isik jäi ilma võimalusest esitada õigeaegselt kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.

§ 206

lg 4 kohaselt rahuldab halduskohus määruskaebuse ise, kui ta leiab selle olevat põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolmandale isikule tuleb anda võimalus enda kantud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, mille kohaselt kolmandal isikul ei ole õigust nõuda menetluskulude hüvitamise nõuet, kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist nõudnud. Kolmanda isiku õigused menetluskulude hüvitamiseks ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas tema poolel olev pool taotleb menetluskulude väljamõistmist või mitte.

31.12.2011 § 92 lg 7 annab aluse menetluskulude hüvitamiseks menetluses osalenud kolmandale isikule samade reeglite järgi nagu poolele. Eelnevale tuginedes kohus tühistab oma 01.12.2011 määruse menetluse lõpetamise kohta. 8. Kolmas isik on taotlenud enda poolt kantud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist summas 750 eurot. Sellest 330 euro maksmiseks kohustav arve nr 595-2011 on kolmandale isikule advokaadibüroo poolt esitatud seoses 01.12.2011 kohtumäärusega tutvumisega, määruskaebuse esitamise ning seisukoha koostamisega kaebusest loobumise osas ja menetluskulude väljamõistmise taotlusega. Kohus leiab, et kolmanda isiku taotlus nimetatud arve alusel tehtud kulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Valdavalt on kõnealune kulu seotud määruskaebuse esitamisega ja TsMs § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude väljamõistmise vaidlustamiseks esitatud määruskaebusega seotud kulu ei hüvitata. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista välja kulu, mis on seotud seisukoha koostamisega kaebusest loobumise osas ja menetluskulude taotluse koostamisega. Kolmas isik on väljendanud oma selgesõnalist nõustumust kaebuse lõpetamisega haldusasjas kahe lausega, sealjuures kordab teine lause esimeses öeldut. Ka ei hinda kohus vajalikeks menetluskulude taotluse koostamisega seotud kulutusi. Kohus jätab eelnimetatud kulud

31.12.2011 § 93 lg 5 alusel välja mõistmata. Kohus peab põhjendatuks mõista välja kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulu 420 eurot, mis kolmas isik kandis seoses kaebuse materjalidega tutvumisega ja vastuse koostamisega kaebaja määruskaebusele. Kolmanda isiku taotlusel märgib kohus, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1 võib kolmas isik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kaebajalt viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

1. Kohus peab vajalikuks selgitada ka menetluskulu väljamõistmist koos arvel märgitud käibemaksuga, kuna kaebaja on viidanud asjaolule, et on põhjendamatu käsitleda õigusabikuludelt tasutavat käibemaksu kolmanda isiku menetluskuluna. Kohus möönab siinkohal, et kolmandal isikul on eelduslikult talle esitatud arve alusel tekkinud õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuid kaebajal seda õigust pole. Samas on Riigikohtu halduskolleegium 15.11.2007 asjas nr 3-3-1-58-07 asunud seisukohale, et „menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. /…/ Kui ettevõtjale mõistetakse välja kohtukulud koos käibemaksuga, siis peab ta vastavalt KMS § 29 lg-le 7 korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu. Kuigi KMS § 29 lg 7 ei nimeta otseselt korrigeerimise alusena seda, et kolmas isik tasub ettevõtja eest tema kulutuse, on see tuletatav § 29 lg-st 1 ning §-st
2. Kulutuse hüvitamisel langevad ära sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olnud asjaolud. Seda tõlgendust toetavad ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, art 184 ("Esialgset mahaarvamist korrigeeritakse, kui see oli suurem või väiksem kui maksukohustuslasele lubatud") ja art 185 ("Mahaarvamist korrigeeritakse eelkõige, kui pärast käibedeklaratsiooni esitamist muutuvad mahaarvatava summa kindlaksmääramisel kasutatud tegurid, eelkõige ostude tühistamise või hinnaalanduste saamise korral")“. 10.

§ 1

lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohus lõpetab haldusasjas nr 3-11-1736 menetluse seoses kaebaja loobumisega kaebusest

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 ls 1 alusel.

11.

31.12.2011 § 84 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu summas 639,11 eurot. Kohus on seisukohal, et lähtudes eeltoodust ja juhindudes

31.12.2011 § 84 lg 5 p-st 2 kuulub Silwi Autoehituse AS-le tagastamisele riigilõiv summas 319,56 eurot (1/2 kaebuselt tasutud riigilõivust, mitte aga esialgse õiguskaitse taotluselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõivust, vrdl RKHK 3-3-1-9-11 p 10). Roby Koik kohtunik