← Eesti

2-10-44364/5

Obsah (6)§ 420§ 407§ 367§ 173§ 1741§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number 2-10-44364

§ 420

alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 27.05.2008 sõlmisid A. S. S. E. B. P. ) ja E. K. ) laenulepingu nr L

  1. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 130 000 krooni. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.06.2008 kuni 10.05.2012 iga kalendrikuu
  2. kuupäeval. Lepingu punkti 4 järgi oli intress 18% aastas. Kostja ei täitnud lepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut, mistõttu edastas hageja 23.04.2010 kostjale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 11.05.
  3. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 12.05.2010.a. lepingu üles. Lepingu punkti 15.5 järgi kohustub kostja lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 4 järgi oli intress 18% aastas. Seega on ka viivise määraks 18% aastas. 14.09.2010 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 95534,61 krooni, sellest põhiosa võlgnevus 84011,15 krooni, intressid 5932,11 krooni ja põhiosa viivised 5591,35 krooni. Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt kokku 95534,61 krooni ja viivise määras 18% põhinõudelt (84011,15 kroonilt) aastas alates 14.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostja E. K. toimetatud 18.novembril 2010.a. (tl.15) üleandmisega tema elukohas õde E. K. . Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). 2

(4)Kohtu põhjendused

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel rahuldada.

Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks 17.10.2011.a. ning tagaseljaotsuses menetluskulude väljamõistmiseks 13.01.2011.

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

§ 367

alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.6-10) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale laenulepingust nr L080019317 tuleneva võlgnevusena kokku 95534,61 krooni, sellest põhiosa võlgnevus 84011,15 krooni, intressid 5932,11 krooni ja põhiosa viivised 14.09.2010 seisuga 5591,35 krooni. 3

(4)Lisaks võlale on põhjendatud

§ 367

alusel ka viivise väljamõistmine alates 15.septembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on soovinud viivise väljamõistmist põhiosa võlgnevuselt poolte kokkulepitud määras, 18% aastas, so. 0,05% päevas. E. K. olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude – 84011,15 krooni tagastamisega ajavahemikul 15.09.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.01.2012 485 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 20 370 krooni (84011,15 x 0,05% x 485 =20 370). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 7407,65 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning 13.01.2012 esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja. Seetõttu peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja poolt on tasutud riigilõivu kokku 10 000 krooni, sealhulgas 13.09.2010.a. 8500 krooni ja 01.11.2010.a. täiendavalt 1500 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 639,12 eurot (10 000 krooni).

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.