Obsah (5)

§§ 162§ 6§ 173§ 174§ 138

2-10-6648 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht Nona Alas 22.09.2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6648 Tsiviilasi, hageja nõue VS avaldus m

§§ 162

lg 1 ja 174 lg 1 alusel taotluses toodud põhjustel 2 100 eurot sh käibemaks, mis on tasutud õigusabi teenuse osutajale, koos käibemaksuga. Lähtuvalt hageja vastuväidetest esitab kostja oma vastuse:

1. Õige ei ole hageja seisukoht, et riigi õigusabi osutaja ja lepingulise juriidilise esindaja tasumäärad peaksid olema võrreldavad. Riigiõigusabi tasumäär on 250 kr/ poole tunni kohta, kuid kohtus esindamiseks vajamineva kvalifikatsiooniga juristide tasumäärad on kordi kõrgemad. Antud juhul on kostja esindaja tasumääraks 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mis vastava teenuse keskmise turuhinnaga võrreldes on mõistlik.
2. Õige ei ole hageja seisukoht, et poolte töömaht antud tsiviilasjas on võrdne. Hagejat esindasid kohtus erinevad advokaadid, hagi ese ja alus ei olnud üheselt mõistetav, kohtuistungil hageja muutis hagi eset ja asjaolusid, hageja ei esitanud tõendeid, mistõttu tuli kostja esindajal kordades rohkem teha tööd. Kui hageja oleks esitanud koheselt selge hagi eseme ja aluse ning tõendanud piisavalt hagi aluseks olnud asjaolud, oleks ka kostja esindaja töömaht olnud väiksem.
3. Õige ei ole hageja viide kompromissi võimalikkuse seadmine võrreldavana õigusteenuste osutamise aja hulgaga. Need kaks on täiesti erinevad asjad. Samuti ei sõltu õigusteenuste töömaht kompromissi läbirääkimistes avaldatule, kuna kompromissi ei sõlmitud.
4. Õige ei ole hageja seisukoht, et menetluskulude väljamõistetav suurus sõltub hageja 2 2-10-6648 sissetulekust. Hagi nõue oli 50 000 eesti krooni ehk 3 195,58 eurot. VV määruse nr 137, mis on vastu võetud 04.09.2008, kohaselt on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks antud juhul maksimaalselt 1 600 eurot. Nimetatud piirmäärad on avaldatud ja seega kättesaadavad kõigile ning seeläbi hagejale ette teada, kui hageja kohtumenetluse alustamiseks hagi esitas. Seega hagi esitamisel pidi hageja arvestama asjaoluga, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. 24.05.2011 Harju Maakohtu otsusest nähtub antud tsiviilasjas, et kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Seetõttu on kostja esitatud menetluskulude taotlus põhjendatud. Kostja esitas vastava taotluse tegelikult kantud kulusid kajastades täies ulatuses, kohtu pädevus on otsustada kehtiva seadusandluse alusel, millises summas täpselt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Oluline ei ole siinjuures asjaolu, kas kostja tasus õigusabikulude eest korraga või ositi või sularahas või pangaülekandega. Antud juhul leppisid kostja ja tema esindaja kokku, et kostja tasub kõikide menetluskulude eest korraga pärast kohtumenetluse lõppu so pärast kõigi õigusabikulude lõplikku selgumist korraga sularahas.
5. Hagejal tuleb oma kohustused kostja ees täita täpselt selles ulatuses nagu kohus need hagejalt kostja kasuks välja mõistab. Hageja peaks eelistama oma kohustuste täitmist tütre õpingute toetamise asemel ehkki ka see hageja väide on tõendamata ja ei pruugi vastata tõele. Kohtumenetluse käigus selgus, et enamus hageja paljasõnalised väited ei vasta tõele või olid hageja poolt moonutatud.
6. Vaatamata hageja sissetulekule on hagejal vara, mille arvel hagejal on võimalik oma kohustusi täita, kostja lisab kinnistusraamatu väljavõtte. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: -

§-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. VSon menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kohtule teatanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale lepingulise esindaja kulud hüvitada ilma käibemaksuta. - Kohtunikuabi leiab, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnagule. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Tsiviilasja kohtumenetluses ei ole VSile antud riigi õigusabi, seega ei saa lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel võtta aluseks „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korraga“ kehtestatud tasumäärasid. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

§ 6

kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus on esitatud 10.02.2010.a., hagiavalduse kohaselt on hagihind 50 000 krooni. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 24.05.2011.a., kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 28 468,99 krooni e. 1 819,50 eurot. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad 3 2-10-6648 (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. VS taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2 100 eurot e. 32 857,86 krooni. Kostja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu ei ole vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraga. -

§ 173

lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. VSon menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud tähtaegselt, avalduses taotleb kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2 100 eurot. Lähtudes eeltoodust ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel tähendust asjaolul, et kostja on varem nimetanud menetluskulude suuruseks mõne muu summa. - Kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik tsiviilasja sisu puudutavad seisukohad, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. - Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust arvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude põhjendatuse hindamisel menetlusosaliste majanduslikku seisundit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. - Lepinguline esindaja on kohtumenetluses osutanud kostjale õigusabi 17,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot summas 1 750 eurot, millele lisandub käibemaks 350 eurot, kokku 2 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: 28.07.2010 hagimaterjalidega tutvumine 1,5 tundi 150 eurot 28.07.2010 vastuse koostamine hagiavaldusele 3 tundi 300 eurot 16.09.2010 hageja vaidega tutvumine 1 tund 100 eurot 06.10.2010 tunnistaja taotluse koostamine 0,5 tundi 50 eurot 15.10.2010 esindamine kohtuistungil 0,5 tundi 50 eurot 01.02.2011 vastuse koostamine hagi täiendusele 3 tundi 300 eurot 07.02.2011 esindamine kohtuistungil 1,5 tundi 150 eurot 31.03.2011 vastuse koostamine hageja tõenditele 2,5 tundi 250 eurot 07.04.2011 tutvumine hageja vastusega 1 tund 100 eurot 04.05.2011 esindamine kohtuistungil 3 tundi 300 eurot Objekti vaatlused kahel korral on teostatud tasuta. Tsiviilasja toimiku andmetel, lisaks eelloetletud toimingutele on kostja lepinguline esindaja esitanud 02.05.2011.a. kostja taotluse dokumentaalsete tõendite esitamiseks (tlk 167-172) ja 07.07.2011.a. menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Tsiviilasjas toimus 3 kohtuistungit (vahetu istungiaeg kokku 4 tundi ja 48 minutit), kostja lepinguline esindaja on kohtuistungitel osalenud. Kõik menetluskulude nimekirjas loetletud menetlusdokumendid on tõendatud tsiviilasja toimiku materjalidega. Kohtunikuabi peab kohtumenetluses põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja õigusabi toiminguid ning menetlusdokumente, mida kohus on hagimenetluses aktsepteerinud, samuti nende kogumiseks ja ettevalmistamiseks tehtud toiminguid ja vastavat ajakulu mõistlikus ulatuses. Kohtunikuabi leiab, et õigusabi osutamine oli põhjendatud ja vajalik 17,5 tunni ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, kohtuistungite arv, esitatud menetlusdokumendid) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatud ja vajalikuks VSile õigusabi osutamist 17,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot summas 2 100 eurot (32 857,86 krooni) koos käibemaksuga. 4 2-10-6648 Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejal kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud summas 25000 krooni e. 1 597,79 eurot - Kohus määrab kostja menetluskulud kindlaks summas 1 597,79 eurot (25 000 krooni). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohaldatud õigusnormid

§ 138

, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661 Nona Alas kohtunikuabi 5