← Eesti

2-09-14955/25

Obsah (6)§ 162§ 468§ 230§ 445§ 174§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsembril 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-14955 Tsiviilasi

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Menetluskulude hüvitamine ei ole seotud hagi aluseks oleva nõude sisuga. Kostjad on tunnistanud kokkuleppes olevaid nõude sissenõudmise kulusid. Samuti ei nõustunud hageja kostjate sooviga ajatada võlgnevuse tasumine. Antud taotlus on põhjendamata. Kostjad oleksid võinud sõlmida kompromissi hagejaga juba maksekäsu kiirmenetluse raames, kuid siis kostjad vaidlesid nõudele vastu ning suurendasid seeläbi menetluskulusid. Kostjad on käitunud pahauskselt. KOSTJATE VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED

  1. Kostja AO vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja LLOÜ tunnistas hageja nõudeid. Mõlemad kostjad tunnistasid, et hageja ja kostja LLOÜ sõlmisid 12.11.2008.a kokkuleppe, mille alusel kostja 1 tunnistas oma võlgnevust hageja ees. Sama lepingu punktis 5 kinnitas kostja AO, et ta on nõus isiklikult antud nõuet käendama.
  2. Kostja AO leidis, et antud kokkulepe on tühine, kuna tegemist on tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes. 12.11.2008.a kokkuleppes ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse piiri. Vastavalt VÕS § 143 lõikele 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
  3. Samuti leidis kostja, et 12.11.2008.a kokkulepe on kahepoolne ja on allkirjastatud kahepoolselt ehk selle on allkirjastanud hageja ja kostja LLOÜ. AO eraisikuna ei ole kokkuleppe osapool, ta ei ole seda sõlminud ega enda nimel allkirjastanud. Kokkulepet sõlmides ei saanud AO asjast aru nii, et ta eraisikuna võtab käendajana enda kanda ettevõtte kohustuse ja vastutab selle eest oma isikliku varaga. Käenduslepingut ei saa sõlmida teise isiku eest. Lk

(7)4
  1. Kostjad pidasid ebaõiglaseks jätta nende kanda menetluskulud. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata kostja 2 suhtes, samuti määrata kindlaks nõude täitmise viis maksegraafikuna, kus kuumakse ei ületa 100 eurot.
  2. 12.12.2011.a esitasid kostjad kohtule menetlusdokumendi, milles nad kordasid oma varasemaid seisukohti. Kostja LLOÜ leidis, et kohus peaks talle andma võimaluse tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, kuna kostja majandustegevus on praktiliselt seiskunud ning väga väike. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on tervikuna põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  4. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja LLOÜ sõlmisid 12.11.2008.a kokkuleppe, mille alusel kostja tunnistas hageja ees võlgnevust summas 53 834 krooni, millest põhivõlg oli 42 480 krooni, viivis 1830,71 krooni ning sissenõudekulu 9524 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja LLOÜ kokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täitnud ning tasumata jäi põhivõlgnevus summas 37 480 krooni, viivis summas 1830,71 krooni ja sissenõude kulud summas 9524 krooni, kokku 48 834,71 krooni. Pooled ei vaidle ühtlasi selle üle, et poolte vahelise kokkuleppe punkt 5 sisaldas järgmist lauset: „Mina AO, isikukood XXX , olen nõus isiklikult ülaltoodud nõuet käendama.“
  5. Kuna LLOÜ jättis oma kohustused täitmata, esitas hageja hagiavalduses nõude mõlema kostja vastu solidaarselt. Hageja leidis, et kostja AO käendas kostja LLOÜ lepingust tulenevaid kohustusi.
  6. Kostja LLOÜ tunnistas hageja poolt tema vastu esitatud nõudeid, kostja AO neid ei tunnistanud. Kohus leiab, et kuna kostja LLOÜ on hageja nõuet enda vastu tunnistanud, tuleb hagi kostja LLOÜ vastu rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus osundab, et kostja LLOÜ suhtes hagiavalduse rahuldamise õiguslikeks alusteks on VÕS § 76 lg
  7. Kohus märgib, et kostja LLOÜ suhtes tehtud lahend kuulub

§ 468lg 1 p 1 kohaselt viivitamatule täitmisele.

  1. Kostja AO on hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud 12.11.2008.a kokkuleppe punkt 5 on tühine, kuna tegemist on tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes. 12.11.2008.a kokkuleppes ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse piiri. Samuti leidis kostja, et 12.11.2008.a kokkulepe on kahepoolne ja on allkirjastatud kahepoolselt ehk selle on allkirjastanud hageja ja kostja LLOÜ. AO eraisikuna ei ole kokkuleppe osapool, ta ei ole seda sõlminud ega enda nimel allkirjastanud. Kokkulepet sõlmides ei saanud AO asjast aru nii, et ta eraisikuna võtab käendajana enda kanda ettevõtte kohustuse ja vastutab selle eest oma isikliku varaga. Käenduslepingut ei saa sõlmida teise isiku eest.
  2. Hageja nimetatud kostja väidetega ei nõustunud. Kostja AO sõlmis käenduslepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning seega ei ole ta tarbijaks VÕS § 34 mõttes. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppele ei kohaldu tarbijalepingu sätted. Kokkuleppes endas on AO kinnitanud, et annab käenduse kokkuleppes toodud summale. Kokkuleppes toodud nõudele ei lisandunud enam viiviseid ega intresse ja hageja ka ei nõua neid. Seega on isegi juhul, kui tegemist oleks tarbijakäenduslepinguga, kostjate vastuväited põhjendamatud. Samuti oli Lk

(7)5 hageja seisukohal, et vaidlusalune kokkulepe on sõlmitud kolmepoolselt. Alla kirjutades on Andres Ots end identifitseerinud füüsilise isikuna.
  1. Kohus leiab, et kostja AO`a vastuväited ei ole põhjendatud. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas.
  2. Äriregistri andmete kohaselt on kostja AO kostja LLOÜ ainus osanik ja ainus juhatuse liige. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppest (toimiku lk 19) nähtub, et AO on kokkulepet sõlmides olnud juriidilise isiku LLOÜ juhatuse liige. Kokkuleppes on tunnistatud LLOÜ majandustegevusest tulenevat võlgnevust hageja ees ning kostjale on antud võimalus tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Võlgnevuse tagamiseks on kostja AO kokkuleppe punktis kinnitanud, et tagab isiklikult kokkuleppes märgitud summa ulatuses nõuet.
  3. Hinnates poolte vahel sõlmitud kokkuleppe teksti leiab kohus, et antud kokkuleppes on selgelt ja üheselt kirjas see summa, millele kostja AO on käenduse andnud. AO on käenduse andnud, toimides samas kostja LLOÜ juhatuse liikmena ning seega ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kostja on andnud käenduse huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning mistahes muid kokkuleppe sõlmimisega seotud asjaolusid käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada ei ole võimalik. Tarbijaks saab olla isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kui isik on lepingu sõlminud huvist äriühingu majandustegevuse vastu, siis pole tegemist tarbijaga (RK TKo 23.03.2006.a nr 3-2-1-8-06, p 15, RK TKo 08.12.2009.a nr 3-2-1-126-09, p 12). Kostja ise ei ole välja toonud ega tõendanud mistahes asjaolusid, millest tulenevalt oleks ta kokkulepet sõlmides andnud käenduse tarbijana.

§ 230lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama oma väiteid.

Kohus samas nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et käendatava kohustuse suurus on kokkuleppes selgelt kirjas.

  1. Kokkuleppest toimiku lk 19 nähtub, et sellele on AO alla kirjutanud. Kostja ei ole eitanud, et ta on lepingule alla kirjutanud. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt oleks AO kokkulepet sõlmides pidanud andma kaks allkirja – ühe LLOÜ juhatuse liikmena ning ühe füüsilise isikuna. Seesugust vormistulikku nõuet võlaõigusseadus ette ei näe, mistõttu kohus peab vastavaid kostja vastuväiteid põhjendamatuteks.
  2. Täiendavalt on kostja LLOÜ esitanud käesolevas asjas taotluse

§ 445lg 1 alusel võlgnevuse tasumise ajatamiseks.

Kostja LLOÜ on soovinud, et kohus määraks otsuse täitmise viisiks tasumise maksegraafiku alusel, kus kuumakse ei ületaks 100 eurot. Kostja on taotlust põhistanud sellega, et kostja majandustegevus on praktiliselt seiskunud. Hageja on kostja taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kostja antud taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna see ei ole põhistatud.

§ 445

lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja LLOÜ on põhistanud oma taotlust sellega, et kostja kui juriidilise isiku majandustegevus on praktiliselt seiskunud. Kohus leiab, et kirjeldatud põhjenduse alusel võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel võimaldada ei saa. Olukorras, kus juriidilisel isikul ei ole võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees, tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmel esitada kohtule õigeaegselt pankrotiavaldus. Seetõttu leiab kohus, et kostja taotlus maksete ajatamiseks kohtuotsuse alusel tuleb jätta rahuldamata. Lk

(7)6 31. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb mõlema kostja suhtes rahuldada täielikult. Mõlemalt kostjalt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 48 834,71 krooni ehk 3 121 (kolm tuhat ükssada kakskümmend üks) eurot ja 11 senti, millest 37 480 krooni ehk 2 395,41 eurot on põhivõlgnevus, 1 830,71 krooni ehk 117 eurot on hagi esitamise sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.12.2008.a kuni 06.04.2009.a eest ja 9 524 krooni ehk 608,69 euro on võlgnevuse menetluskulu. 32.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega kostja AO`a suhtes saab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitada 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. 33.

§ 174

¹ lõige 1 näeb ette, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja, tuleb kostjalt LLOÜ-lt hageja AS O kasuks välja mõista menetluskulud: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt summas 1 124,40 krooni ehk 71,86 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduselt summas 6 375,60 krooni ehk 407,48 eurot, kohtutäituri tasu summas 240 krooni ehk 15,34 eurot, riigilõiv Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest summas 100 krooni ehk 6,39 eurot ja kulud õigusabile summas 7 500 krooni ehk 479,34 eurot, kokku 15 340 krooni ehk 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot ja 40 senti. 34.

§ 150

lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud kohtutäituril menetlusdokumente kätte toimetada, mistõttu maksti kohtutäituri tasu välja kohtutäituri seaduse § 32 lg 3 ja § 48 lg 2 alusel summas 240 krooni. Kuivõrd hageja esitas taotluse enammakstud kohtutäituri tasu summas 11,50 euro tagastamiseks, tagastab kohus enammakstud riigilõivu hageja avalduse alusel

§ 150lg 6 ja 7 sätestatud korras. Anu Uritam Kohtunik Lk

(7)7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.