) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on
Lõpparuande kohaselt on võlgniku likviidne vara täielikult müüdud, pankrotivarasse ei ole raha laekumas. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt vajavad kohtu kinnitamist pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt tehtud kulud kogusummas 1 020,53 eurot (15 967,90 krooni), s.h pankrotimenetluse kulud 19,17 eurot (300 krooni, riigilõiv teadetelt AT-s) ja massikohustused 1 001,36 eurot (15 667,90 krooni, sellest: transpordikulu 100 krooni, ruumide rent 350 krooni, postikulu 15,40 krooni, pangakulu 202,50 krooni ja pankrotimenetluse teenindamisega seotud kulud summas 15 000 krooni). Pankrotihaldur Ly Müürsoo kuludega 15 000 krooni OÜ S 02.01.2006 arve nr 1 alusel ei ole pankrotitoimkond nõustunud. Arvel on loetelu, et see esitatud bürookulude, ruumide kasutamise, telefoni, mobiiltelefoni, faksi, arvuti, koopiamasina, sekretäriteenuse kasutamise ning transpordikulude eest. Arvele ei ole lisatud kulude algdokumente ega osutatud teenuste mahu kohta kalkulatsiooni, puudub ülevaade, millistest reaalsetest summadest arve summa 15 000 krooni koosneb. OÜ S 02.01.2006 arve nr 1 esitamise ja maksmise seisuga kehtinud
lg 3 järgi võis haldur menetluse jooksul tekkinud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. 02.01.2006 arve nr 1 tasumiseks ei ole pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotitoimkonna nõusolekut küsinud, arve on esitatud ja tasutud vahetult pärast 30.12.2005 võlausaldajate üldkoosolekut, kui võlausaldajad otsustasid Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustustest. Toimkonna kirjalikes seisukohtades avaldatud arvamuse kohaselt ei saanud tekkida kulusid sellises mahus, arvestades halduri tegevuse mahtu AS N pankrotimenetluses. Äriregistri andmetel oli Ly Müürsoo AS N (pankrotis) pankrotihaldurina tegutsemise ajal ning on ka käesoleval ajal OÜ S (registrikood XXX) juhatuse liikmeks ja osanikuks. Kohus leiab, et lõpparuandes näidatud pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotimenetlusega seotud kulude vajalikkus ja põhjendatus ei ole pankrotitoimkonnale ega kohtule kooskõlas
§-iga 66 lg 3 täies mahus reaalselt tõendatud. Pankrotitoimkond ei ole nõusolekut katta kulud 15 000 krooni jooksvalt pankrotivara arvel, andnud. Kohus leiab, et selles osas ei kuulu pankrotihaldur Ly Müürsoo kulud kinnitamisele ning loeb OÜ S 02.01.2006 arve nr 1 järgi tehtud sularaha väljamakse 15 000 krooni (958,67 eurot) osaliselt tasaarvestatuks Ly Müürsoo pankrotihalduri tasuga. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et pankrotihaldur Ly Müürsoo kulud tuleb kinnitada summas 61,86 eurot (s.h pankrotimenetluse kulud 19,17 eurot (300 krooni) ja massikohustused 42,69 eurot (667,90 krooni). 7
Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et pankrotihaldur Ene Ahas poolt tehtud kulud kogusummas 3 141,13 eurot tuleb kinnitada. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada ajutise halduri tasu ja kulusid ning nendega seotud maksude summasid, kuna need on välja makstud kohtu otsuse alusel. Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lg 4 kohaselt ei või tasu suurus olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Lõpparuande järgi on pankrotivarasse pankrotihaldur Ly Müürsoo töö tulemusena laekunud 78 255,29 krooni (5 001,42 eurot) ja pankrotihaldur Ene Ahas töö tulemusena 2 507,53 eurot (39 234,31 krooni). Pankrotihaldur Ly Müürsoo on 07.02.2006 palunud välja mõista tasuks täidetud ülesannete eest 15 646,20 krooni (999,97 eurot), 28.10.2011 e-kirjaga on haldur kinnitanud, et jääb oma varasema taotluse juurde. 26.05.2006 esitas pankrotitoimkond kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt pankrotitoimkond ei nõustu Ly Müürsoo taotletava tasuga. Viidates halduri poolt toimkonnale esitatud tegevusaruandele, märgib toimkonna esimees, et taotletav tasu ei vasta halduri tehtud toimingutele, lisaks on haldur esitanud kulud reaalselt tõendamata mahus. Toimkonna arvates tuleks halduri tasu taotlus lahendada koos tema poolt tehtud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega. 2011.a novembris on toimkonna liikmed jätkuvalt 8
Kohus pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu taotluse läbivaatamisel ja kulude kinnitamisel võtab arvesse pankrotimenetluse kestust Ly Müürsoo tööperioodil (12,5 kuud), asja mahtu, halduri toiminguid ja nende tegemiseks vajaliku töö mahtu, halduri isiklikku seotust kulude arve esitanud OÜ’ga S ning Ly Müürsoo poolt 2006.a jaanuaris sularahas saadud 15 000 krooni (958,67 euro) kulude nime all pankrotivara arvelt väljavõtmist, samuti võlausaldajatele väljamaksmiseks jääva raha hulka ja pankrotitoimkonna muutumatuna püsinud vastuväidet halduri tasu osas. Kohus tasaarvestab kinnitamata jäetud kulude ja pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu taotluse. Kohus arvestab ka asjaolu, et suurema osa pankrotihaldur Ly Müürsoo tegevusperioodil laekunud rahast - 78 231 krooni (4 999,87 eurot) moodustas enammakstud riiklike maksude tagastus, mille laekumiseks oli vaja teha üks taotlus riigiametile, kelle kohustuseks oli raha tagastada seaduse alusel. Kohus võtab ka arvesse, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tegevusperioodil on läbi viidud nõuete kaitsmine ja koostatud jaotusettepanek. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
§-ile 65 lg 5 ning §-ile 651 lg 4, leiab kohus, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks tuleb pankrotivaralt 5 001,42 eurot määrata 50,01 eurot, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 16,50 eurot. Pankrotihaldur Ene Ahas on 25.08.2011 palunud välja mõista tasuks täidetud ülesannete eest 500 eurot. Arvestades Ene Ahas tegevusperioodi toimingud, s.h raamatupidamise erikontrolli läbiviimine, raamatupidamise taastamine, võlgniku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise hagide esitamine kohtusse, kuriteoteate esitamine politseile, nõuete müük jms, samuti pankrotivarasse 2 507,53 euro laekumist, pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu ning asjaolu, et Ene Ahas poolt taotletud tasu jääb vähesel määral alla, sisuliselt võrdub
§is 651 lg 1 sätestatud alammääraga, leiab kohus, et Ene Ahas tasu taotlus tuleb rahuldada ning tema tasuks tuleb määrata 500 eurot, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 165 eurot. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur Ene Ahas on taotlenud AS N (pankrotis) dokumentide hoidjaks JK(isikukood XXX) määramist. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada. Hannes Olev Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.