3-11-1991/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1991 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Sven Marguse (Margus) kaebus Tartu Vangla vastu 03.05.-06.05.2011.a seonduvalt jalanõude kaotsiminekuga tekitatud varalise kahju 120 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Sven Margus Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
5. jaanuarini
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. 22.06.
8. a esitas Tartu Vangla kinnipeetav Sven Margus Tartu Vanglale vaide, mille Tartu Vangla registreeris kui kahju hüvitamise taotluse. Taotluses teatas S. Margus, et ajavahemikul 03.05.-06.05.
9. a on sektoris E4 asuvast kuivatuskapist kaduma läinud tema spordijalanõud Nike. Tartu Vangla jättis 05.08.2011 vastusega nr 3-30/195-1 S. Marguse taotluse rahuldamata.
10. 12.08.
11. a saabus Tartu Halduskohtusse S. Marguse kaebus Tartu Vangla vastu kaduma läinud jalanõude eest kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 120 eurot. Kaebuse põhjendused ja taotlused
12. Kaebaja on seisukohal, et tema jalanõud läksid kuivatuskapist kaduma vangla süül. Tavaliselt ei kao jalanõud kuivatuskapi ruumist ja neid hoitakse seal nädalate viisi. Kaebaja väidab, et on korduvalt tulutult pöördunud vangla administratsiooni poole. Kohtuistungil täpsustab kaebaja, et
13. a sügisel maksid jalanõud ca 2000 krooni. Vangla poolt antud jalanõude kvaliteet on oluliselt halvem. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja viitab Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dele 7 lg-le 1, 8 lg-le 1 ja Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-93-
15. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et vangla on tema suhtes õigusvastaselt käitunud või oma kohustusi rikkunud. S. Margus ise kinnitab, et on korduvalt jätnud oma spordijalanõud kuivatuskappi. Kohtule esitatud kaebuses on S. Margus spordijalanõude hinnaks määranud 120 eurot, mis näitab seda, et tegemist oli väärtusliku asjaga. Kaebaja ei oleks pidanud jätma oma jalanõud ilma järelevalveta mitmeks päevaks. Sellisel juhul oli temal võimalik kahju tekkimist ära hoida. Siinkohal on vaja märkida, et Tartu Vangla vastutab vaid kinnipeetavatelt hoiule võetud esemete ja asjade eest. Vanglal puudub kohustus vastutada kambrisse kinnipeetavate kasutusse lubatud esemete eest, olukorras, kus kinnipeetavad võivad oma esemeid salaja vahetada või jätta teistele kinnipeetavatele. Tartu Vangla leiab, et praegusel hetkel puudub igasugune põhjuslik seos spordijalanõude kadumise ja vangla tegevuse vahel, kuna ametnikud ei ole kaebajale kuuluvaid spordijalatseid ära võtnud. Tartu Vanglas ei ole koostatud ega registreeritud ühtegi akti nimetatud jalanõude äravõtmise kohta kaebajalt. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla seisukohal, et põhjusliku seose puudumise tõttu puudub ka alus kahju hüvitamiseks ning vajadus kahju suuruse tuvastamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
16. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb reeglina luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on niisiis kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
17. Kaebajale vanglaametnike süül kahju tekitamine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud. Kaebaja ei ole viidanud õigusnormile, millest tema subjektiivne õigus, mida kohtus kaitsta, saab tuleneda olukorras, kus vastustajale ei ole pandud vastutust kinnipeetavale kambrisse lubatud asjade säilimise eest. Vaidluse lahendamisel omab vaieldamatult tähtsust fakt, mille üle pooled ei vaidle ja milleks on asjaolu, et kaebaja on ise jätnud oma jalanõud kolmeks päevaks kuivatuskappi. Vastustaja ei saa vastutada selle eest, kui isik ei suhtu heaperemehelikult oma varasse. Vara kolmeks päevaks üldkasutatavasse valveta kohta 2 jätmine ei ole omaniku poolt varasse heaperemehelik suhtumine ei vangla tingimustes ega väljaspool vanglat. Olgu või siinjuures näiteks kortermaja üldkasutatav koridor. Tõsiselt võetav ei ole kaebaja väide, et vanglas ei varastata üksteise tagant. Vallasvara võidakse omastada ka mingi võla katteks või muul motiivil. Neil asjaoludel tuleb kahjunõue rahuldamata jätta, kuna seda oli võimalik vältida kannatanupoolsete meetmetega, milleks oli eelkõige omaniku enda tegevus oma vara valitsemisel.
18. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus neil asjaoludel rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 3