Obsah (5)

§ 1§ 31§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-11-55526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2012 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgniku asutas 25.09.1997 Sulev Ojamaa. Asutamisel oli võlgniku nimi OÜ Eraomand. Alates 04.06.1999 kannab võlgnik nime OÜ Omandi. Asutamisel oli osakapitali suurus 10 000 krooni, mis tasuti asutaja poolt rahas. 20.07.1999 otsustas osanik suurendada täiendava rahalise sissemakse teel osakapitali 40 000 kroonini. Asutamisest alates on ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olnud Sulev Ojamaa. Võlgnik alustas kohe pärast asutamist tellimustööde tegemist maakorralduse ja maamõõdu valdkonnas. Hiljem lisandusid tegevusalade hulka arhitektuurne projekteerimine, maastikukujundus ja planeeringute koostamine. Tegevus toimus valdavalt Eesti piires. Vähesel määral pakuti teenust ekspordiks. Esimestel tegevusaastatel oli võlgnikul alla kümne töötaja. Alates

1. aastast oli võlgnikul 20-30 töötajat. Enamik töölepinguid lõpetati
2. aasta jooksul. Mõned töölepingud lõpetati
3. aastal. Seni on lõpetamata töölepingud kolme lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga. Võlgniku raamatupidamist on korraldanud OÜ Akton Grupp (registrikood 10873404). Raamatupidamiseks on kasutatud raamatupidamisprogrammi HansaRaama. Raamatupidamise algdokumendid on köidetud kaustadesse liikide kaupa ning liigi siseselt kronoloogiliselt. Raamatupidamisregistrid on osaliselt olemas väljatrükina algdokumentide juures. Lisaks sellele esitas võlgnik ajutisele haldurile
4. ja
5. aasta pearaamatu elektroonilisel kujul. Võlgniku raamatupidamisarvestus võimaldab ajutise halduri arvates saada ülevaate võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Vara Seisuga 30.11.2011 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt võlgnikul vara puudub. Varasematel aastatel on võlgniku põhivara koosnenud mööblist, kontoritehnikast ja maamõõtjate mõõteriistadest. Sealhulgas on põhivara hulgas kajastatud liisingulepingutega soetatud seadmete maksumust. Võlgniku kinnitusel on olemas olnud põhivara praeguseks täielikult amortiseerunud 2 ning kuluks kantud.
6. aasta lõpuga kajastas võlgnik oma põhivarana AS-ile Swedbank Liising kuuluvat elektrontahhümeetrit jääkmaksumusega 263 668 krooni. See tagastati liisinguandjale
7. aastal. Samuti kajastas võlgnik immateriaalse põhivarana projekteerimistarkvara jääkmaksumusega 35 623 krooni Võlad Võlgniku poolt seisuga 31.05.2011 koostatud raamatupidamisbilansis kajastuvad järgmised kohustused: Võlausaldaja nimi: Aadress: Võlasumma: 1 Laenukohustused 1.1 E2 Haldus OÜ Näituse 27, Tartu 50409 2 087,92 € 2 087,92 € käibemaks tulumaks sotsiaalmaks kogumispensioni maksed töötuskindlustusmaksed erijuhtude tulumaks intress 183 526,17 € 35 220,69 € 32 386,27 € 65 689,43 € 1 200,85 € 7 487,19 € 601,02 € 40 940,72 € 3 Dividendivõlad Jakobi 44-2, Tartu 51005 3.1 Sulev Ojamaa 3.2 dividendivõlalt arvutatud tulumaks 32 360,31 € 25 564,65 € 6 795,66 € 2 Maksuvõlad 2.1 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Sõpruse pst 4, Tartu 50050 VÕLAD KOKKU: 217 974,40 € Osanik otsustas
8. aastal maksta dividendi 100 000 krooni ning
9. aastal otsustati maksta dividendi 300 000 krooni. Dividendi maksmise kohustus ning selle kohustuse täitmisel tekkiv tulumaksukohustus summas 106 329 krooni võeti bilansis kohustusena arvele. Dividendi tegelikult välja ei makstud. Ajutise halduri arvates ei ole see otsus oluliselt muutunud situatsioonis enam täidetav. ÄS § 157 lg 1 kohaselt võib osanikule väljamakseid teha kasumi arvel. ÄS § 157 lg 3 keelab osanikule väljamakse tegemise, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Võlgniku raamatupidamise aruannete kohaselt on tema kohustuste koosseis ja maht aastate lõikes olnud järgmine (2011 andmed on teisendatud Eesti kroonideks): Lühiajaline laen, liising Võlad hankijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Pikaajaline laen, liising Võlad kokku 31.12.1998 59000 1956 0 3697 0 0 64653 31.12.1999 88332 224085 6240 -15052 0 47234 350839 31.12.2000 73563 127195 6365 39209 0 9239 255571 31.12.2001 375939 155075 40170 51151 0 0 622335 31.12.2002 143105 195913 77420 70679 0 220402 707519 31.12.2003 217510 393146 152487 127519 0 232055 1122717 31.12.2004 135824 207314 113150 273544 0 124689 854521 31.12.2005 159411 437710 135666 511323 55328 64300 1363738 31.12.2006 188573 298194 532111 434158 104835 147913 1705784 31.12.2007 394636 294910 422167 665354 547890 527075 2852032 3 31.12.2008 301474 714861 357897 693280 533263 225600 2826375 31.12.2009 178358 893532 227601 939610 515403 172530 2927034 31.12.2010 89357 186327 175478 1986260 516228 42600 2996250 30.11.2011 32669 0 0 2871561 506329 0 3410559 Menetluse raugemine Võlgnikul puudub vara. Võlgniku juhataja tegevus pärast makseraskuste ilmnemist ei ole olnud veatu. Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud ka nii ilmseid rikkumisi, millele tuginedes oleks võimalik esitada selgeid varalisi nõudeid. Ajutine haldur peab vähetõenäoliseks, et pankrotivarasse saaks kiiresti ja väikese kuluga nõuda raha, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, vaid muud, olulisel määral üldisest majanduslikust olukorrast alguse saanud asjaolud. Võlgniku seletuse kohaselt tingis
10. aastal alanud üldine majanduslangus võlgniku poolt pakutavate teenuste hindade järsu languse kuni 60% võrra. Võlgnikul oli suhteliselt palju töötajaid ja ta ei suutnud piisavalt paindlikult reageerida muutunud turusituatsioonile. Võlgniku enese seletuse kohaselt püüdis ta säilitada kõrgetasemelist ja suutlikku meeskonda. Eitamata kvalifitseeritud personali väärtust, on tagantjärgi siiski selge, et töötajate pikaajaline säilitamine oli viga.
11. aastal maksimumi saavutanud käive (10 726 967 krooni) vähenes edaspidi tuntavalt -
12. aastal vähenes käive umbes 27%, 7 802 813 kroonini,
13. aastal vähenes käive eelmise aastaga võrreldes veel umbes 42% võrra, 4 551 691 kroonini. Samal ajal tööjõukulu ei vähenenud võrdeliselt käibe vähenemisega.
14. aastal kulus umbes 54% müügikäibest töötajate tasule ja sellega seotud maksukohustusele.
15. aastal oli vastav suhtarv umbes 51% ja
16. aastal umbes 77%. Seejuures töötajatega seotud kulu ei piirdunud vaid töötasu ja sellelt arvestatava maksukuluga. Märkimisväärselt kulukas oli ka töötingimuste tagamine – töökohtade ja -vahendite tagamine, sõidukite liisimine jms. Väide, et võlgniku käive vähenes objektiivsete väliste tegurite tõttu, mitte võlgniku süül, on usutav. Muutunud turuolukorras saanuks suure kahjumi ära hoida vaid kulusid kiiresti ja suures mahus kärpides. Arvestades, et enne majanduslangust kujunes võlgniku püsikulude tase kõrgeks, olnuks aga raske reageerida turu langusele ilma kahju kandmata. Radikaalsema tegutsemise korral võinuks ehk kahju summa olla väiksem kui see on praegu. Samas on majanduslanguse perioodil tulevikus aset leidvate arengute prognoosimine osutunud väga raskeks isegi kogenud ekspertide jaoks. See, mis on selge tagantjärgi, ei pruukinud olla nii ilmne ajal, kui tulnuks valida töötajatega töösuhte jätkamise või lõpetamise vahel.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada selgeid ja perspektiivikaid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara märgatavalt suurendada. Peamiseks võlausaldajaks on maksuhaldur. Kui maksuhalduri hinnangul on juhataja tegevuses raske hooletuse tunnuseid, siis võib maksuhaldur esitada nõude ka otse juhatuse liikme vastu ning pankroti väljakuulutamine ei oleks antud juhul parim viis maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Kohus on

§ 30

lg 1, 2 alusel teatanud 21.12.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Omandi pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri 4 tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Omandi dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Sulev Ojamaa. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 700 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 231 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 210,25 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 14 tundi tunnitasuga 50 eurot. Seoses võlgniku likvideerimisega seotud toimingutega lisandub ajutise halduri tasule tasu 100 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 264 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 210,25 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt OÜ-lt Omandi ja Sulev Ojamaalt. Kohtunik 5