Obsah (7)

§ 100§ 137§ 89§ 131§ 1§ 29§ 1371

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-59346 Tsiviilasi O

§ 100

alusel summas 65 (kuuskümmend viis) eurot ja vähemsaadud hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 197.61 (ükssada üheksakümmend seitse eurot ja 61 eurosenti).

1. Lõpetada menetlus OS hagis OÜ FB vastu saamata jäänud ületunnitöö tasu
2. a juuli kuu eest summas 1235 krooni (78,93 eurot) väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ning 70% ulatuses kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2-10-59346 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
3. detsembril
4. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Faktilised asjaolud ja menetluse käik
5. Hageja töötas kostja juures alates 01.04.
6. a kassapidajana ja töötasuga 3 052 krooni kuus. Tööleping öeldi erakorraliselt üles tööandja poolt töölepinguseaduse (

) § 89 lg 1 alusel 08.08.

1. a ning hagejale maksti välja lõpparve 36 301 krooni (hüvitis koondamise eest 7 455 krooni, kasutamata puhkuse hüvitis 97 päeva eest 24 237 krooni, töötasu
2. a juuli kuu eest 3 813 krooni ja augusti kuu tööpäevade eest 796 krooni). Hageja pöördus avaldusega tööinspektsiooni poole paludes välja mõista vähemsaadud töötasu
3. a juuli kuu eest summas 6 104 krooni, ületunnitöö tasu
4. a juuli kuu eest summas 1 235 krooni, augusti kuu tööpäevade eest 1 453 krooni ja vähemsaadud hüvitise

§ 100lg 1 alusel summas 1 017 krooni ning kasutamata puhkuse hüvitist 9 531 krooni.

Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.10.

1. a otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt mõistes kostjalt välja hageja kasuks vähemsaadud töötasu
2. a juuli kuu eest summas 6 104 krooni, augusti kuu tööpäevade eest summas 1 453 krooni, vähemsaadud hüvitis

§ 100

lg 1 alusel summas 1 017 krooni ja vähemsaadud hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 7 007,65 krooni. Kostja vastuväited

1. Kostja töövaidluskomisjoni 25.10.
2. a otsusega ei nõustu. Kostja on seisukohal, et mingit kokkulepet ei ole pooled palga suurendamise osas kunagi sõlminud. Pooled leppisid kokku töölepingu sõlmimisel, et palgaks on 3 052 krooni kuus. 01.01.
3. a muudeti miinimumpalga määra ja sellega seoses muutus ka automaatselt hageja palga suurus. Seetõttu moodustas hageja põhipalk
4. aastal 4 350 krooni, mida temale igakuiselt arvestati ja tasuti. Kostja tasus hagejale lisatasusid ja preemiaid sõltuvalt töötaja töötulemustest summas 6 104 krooni kuus (bruto) kuni
5. a juunini (k.a.), kuid alates juulist
6. a hageja suhtumine töösse muutus. Lisaks halvenes kostja majanduslik olukord ja seetõttu otsustas kostja ühepoolselt mitte maksta lisatasu juuli ja august
7. a eest. Nimetatud lisatasu suurus ega maksmine ei ole töölepingus muudmoodi kokku lepitud, kui kostja õigusena. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni 25.10.
8. a otsusega osas, millega mõisteti välja vähemsaadud töötasu
9. a juuli kuu eest summas 6 104 krooni ja augusti kuu tööpäevade eest summas 1 453 krooni ning vähemsaadud hüvitis

§ 100lg 1 alusel summas 1 017 krooni.

Lisaks ei nõustu kostja saamata jäänud puhkusetasu summas 7 007,65 krooni väljamõistmisega, sest hagejale tasuti töölepingu lõppemisel hüvitist saamata jäänud 97 puhkusepäeva eest. Hageja rõhutab, et kasutamata puhkuse hüvitamise nõude aegumisaeg on 3 aastat vastava kalendriaasta lõppemisest, seetõttu ei saanud hageja puhkuse kompensatsiooni

1. ja
2. aastate eest. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja nõue
3. Hageja ei nõustu väitega, et hageja palka ei tõstetud. Hageja palk tõusis stabiilselt, mis nähtub esitatud pangaväljavõtetest. Samuti kajastati eraldi preemiate ja lisatasude maksmist (nt jõuludel), mistõttu on vale väide, et seda tehti igakuiselt. Kuna hagejale maksti regulaarselt üle 2 2-10-59346 aasta enne koondamist igakuiselt 8 500 krooni (neto) palka, siis tuleb seda lugeda poolte vahel sõlmitud kokkuleppeks palga tõstmise osas, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus korduvalt (nt lahendid asjades nr 3-2-1-6-08, 3-2-1-13-08, 3-2-1-17-09). Samuti ei nõustu hageja puhkusehüvitise aegumise väitega, kuna vastavalt

§ 137

sättele aegub põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. Seadus jõustus 01.07.

1. a. Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni 25.10.
2. a otsus on õige ning palub välja mõista kostjalt vähemsaadud töötasu
3. a juuli eest 6 104 krooni, augusti kuu eest 1 453 krooni, vähemsaadud hüvitis

§ 100

lg 1 alusel summas 1 017 krooni, vähemsaadud hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 7 007,65 krooni ja saamatajäänud ületunnitöö tasu

1. a juuli eest summas 1 235 krooni. Kohtukulud palub hageja kostja kanda jätta. Kohtu põhjendused
2. Hageja on esitanud TVK-le ning kohtule nõuded vähemsaadud töötasu juuli
3. a eest summas 390,10 eurot (6 104 krooni), augusti
4. a eest 92.86 eurot (so 1453 krooni), vähemsaadud hüvitise väljamõistmiseks summas 65 eurot (so 1017 krooni), vähemsaadud hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 447.87 eurot (so 7007,65 krooni) ja saamatajäänud ületunnitöö tasu
5. a juuli eest 78.93 eurot (so 1235 krooni) väljamõistmiseks. Nõuete rahuldamiseks on kohtul praegusel juhul vajalik tuvastada, et poolte vahel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

§ 89

lg 1 alusel on kostja hagejale lõpparve väljamaksmisel lähtunud poolte vahel kokku lepitud töötasu määrast. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Hageja töötas kostja ettevõttes tähtajatu töölepingu alusel alates

1. aprillist
2. a kassapidajana. - Hageja palgamäär (põhipalk) oli 3052 krooni kuus (pooltevahelise töölepingu p 3.2) ning alates
3. jaanuarist
4. a seoses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava alampalga miinimumi tõstmisega oli hageja palk 4350 krooni. - Pooltevahelises
5. aprilli
6. a töölepingu p-is 3.
7. sisaldus kokkulepe, mille kohaselt võib tööandja maksta töötajale preemiat või lisatasu. Samuti makstakse töötajale lisatasusid ületundide, lisatöö, puhkuse ajal töötamise jms vastavalt EV seadusandlusele (töövaidluskomisjoni toimik lk 13-18) - Pooltevahelises
8. aprilli
9. a töölepingu p-is 1.6 sisaldus kokkulepe, mille kohaselt on töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva.. -
10. augustil
11. a ütles kostja pooltevahelise töölepingu

§ 89

lg 1 alusel üles ning maksis hagejale välja lõpparve alljärgnevalt: Hüvitise koondamise eest 7455 krooni Kasutamata puhkuse hüvitise 97 päeva eest summas 24 237 krooni Töötasu

1. a juuli eest summas 3813 krooni Töötasu
2. a augustis töötatud päevade eest 796 krooni - Hagejale on kostja poolt makstud alates juunist
3. a kuni juunini
4. a. igakuiselt 8500 krooni selgitusega “palk“ märkega millise perioodi ees. Asjaolu on tõendatud ka OS Swedbank AS-is oleva pangakonto väljavõttega (töövaidluskomisjoni toimik lk 3946) - Hagejal on ajavahemikul 01.04.2005 – 08.08.2010 väljateenitud puhkust 149 kalendripäeva (
5. a eest 21 päeva,
6. a eest 28 päeva,
7. a. eest 28 päeva,
8. a. eest 28 päeva, 2009.a eest 28 päeva,
9. a eest 16 päeva). - Hageja on ära kasutanud väljateenitud puhkusepäevadest 53 päeva (
10. a 32 päeva,
11. a 7 päeva ja
12. a 14 päeva). Asjaolu on tõendatud töötaja avalduste ja tööandja käskkirjadega (tl 17-18, 21-22, 25-26, 29-30, 33-34) 3 2-10-59346
13. Kuivõrd vaidlusaluse töölepingu erakorraline ülesütlemine toimus
14. augustil
15. a kuulub kohaldamisele
16. juulil
17. a. jõustunud töölepingu seadus (

§ 131lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 1

lg-le 1 teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

§ 29

lg-le 1 kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et pooltevahelise

1. aprilli
2. a töölepingu p-is 3.
3. sisaldus kokkulepe, mille kohaselt võib tööandja maksta töötajale preemiat või lisatasu. Samuti makstakse töötajale lisatasusid ületundide, lisatöö, puhkuse ajal töötamise jms vastavalt EV seadusandlusele. Samuti on kohus tuvastanud, et hagejale on kostja poolt makstud alates juunist
4. a igakuiselt 8500 krooni kuni juunini
5. a selgitusega “palk märkega millise perioodi ees“. Antud tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et kostja oli hagejale igakuiselt töötasu netosummas 8500 krooni makstes teinud konkludentselt tahteavalduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 68 lg 3) maksta hagejale töötasuna lisatasu summas, mis ületas kehtivat alampalga miinimumi ning see moodustas hageja igakuise töötasu. Kohus leiab, et kostja poolt stabiilselt palgana välja makstud üks ja sama summa 8500 krooni (netosummana) võimaldab teha järelduse, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe töötasu maksmiseks summas 10 454 krooni kuus, mille tasumist oli hagejal õigus nõuda (

§ 1lg 1).

1. Hagejale on välja makstud
2. a. juulikuu töötasuna 4350 krooni, kuid kohus on tuvastanud, et hageja töötasu määr oli 10 454 krooni kuus (brutosummas), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista juuli
3. a eest täiendav töötasu brutona 6104 krooni (104544350=6104 krooni), mis on 390.12 eurot. Hagejale on välja makstud augustis
4. a töötatud viie tööpäeva eest 1036 krooni, kuid lähtudes töötasu määrast 10 454 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähemsaadud töötasuna brutona 1453 krooni (10454/21X5=24891036=1453 krooni), mis on 92.86 eurot.
5. Kuna hageja brutotöötasu oli töölepingu lõppemisele eelnenud kuuel kuul 10 454 krooni kuus, siis on hagejal õigus vastavalt

§ 100

lg-le 1 saada hüvitist töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel 1 kuu keskmise töötasu ulatuses s.o. 10 454 krooni. Kuivõrd kostja on hagejale maksnud koondamishüvitisena 9437 krooni (brutona), siis on hagejale vähem makstud hüvitist 1017 krooni (so 65 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 8. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 4 tuvastanud, et hagejal on ajavahemikul 01.04.2005 – 08.08.2010 väljateenitud põhipuhkust 149 kalendripäeva. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja ära kasutanud väljateenitud puhkusepäevadest 53 päeva. Seega on hagejal kasutamata puhkusepäevi 96 kalendripäeva. Vastavalt

§-ile 71 on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 1371

kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja asus kasutama puhkust

1. a (32 päeva), saab eeldada, et kasutati varasemate perioodide eest sh
2. a. ja
3. a eest väljateenitud s.o. varasemalt sissenõutavaks muutunud puhkust. Seega on tulenevalt

§ 1371

kostjal kohustus hagejale hüvitada kasutamata jäänud põhipuhkus rahas ajavahemikul

1. a. Lähtudes eeltoodust tulnuks kostjal maksta hagejale puhkusehüvitist summas 34 656 krooni (6X10454/174 [so kalendripäevade arv viimasel kuuel kuul] X96). Kostja on hagejale välja maksnud 31 564 krooni (ekslikult 97 päeva eest), mistõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada puhkusehüvitisena täiendavalt 3092 krooni, mis on 197.61 eurot.
2. Hageja on esitanud nii TVK-le kui ka kohtule nõude juulis
3. a tehtud ületunni töö eest tasu väljamõistmiseks summas 1235 krooni, mille töövaidluskomisjon jättis oma 25.10.
4. a. otsusega rahuldamata. Vastavalt ITVS § 24 lg-le 4 kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult 4 2-10-59346 või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 24
5. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kuivõrd käesolevas asjas on taotluse kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks esitanud ITVS § 24 lg 4 mõttes teiseks pooleks olev tööandja, kelle 25.11.
6. a. taotlusest nähtub, et vaidlustatud on töövaidluskomisjoni otsus vaid osas, millega avaldaja avaldus rahuldati. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas oma 25.10.
7. a. otsusega OS avalduse osaliselt mõistes välja vähemsaadud töötasu
8. a juuli kuu eest summas 1453 krooni, vähemsaadud hüvitise

§ 100

lg 1 alusel summas 1017 krooni ning vähemsaadud hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 7007,65 krooni. Kuivõrd taotletud ei ole töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamist osas, millega OS avaldus juulis

1. a. saamata jäänud ületunnitöö tasu saamiseks jäeti rahuldamata, on antud osas töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, sest ei ole seotud vaidlustatud osaga (ITVS § 25). Kohus lõpetab menetluse hageja esitatud juulis
2. a. saamata jäänud ületunnitöö tasu kostjalt väljamõistmiseks, sest selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (TsMS § 428 lg 1 p 2).
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja esitatud nõuded ligikaudselt 70% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 5