← Eesti

3-11-2379/3

3-11-2379 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2379 Haldusasi A. I´i kaebus Viru Vanglal´lt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 300 eurot (seoses 26.07.2011 katkestatud jalutuskäiguga) Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2011.a, Jõhvi Menetlustoiming kaebuse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. tagastada A. I´i kaebus haldusasjas nr 3-11-2379 halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel;
  4. kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale; Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
  5. A. I esitas 07.10.2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palub välja mõista Viru Vanglalt talle tekitatud kahju summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt läks kaebaja 26.07.2011 kell 10.30 koos teiste kinnipeetavatega jalutuskäigule. Päev oli väga palav ja osa kinnipeetavatest võtsid oma jakid ja T-särgid seljast. Kaebaja väidab, et ta ei võtnud seljast oma T-särki. Seoses sellega, et jalutuskäigu ajal olid mõned kinnipeetavad ilma riietuseta, lõpetati jalutuskäik kell 11.
  6. Kaebaja väidab, et rikutud päevarežiimi tõttu hakkas tal kõvasti pea valutama ning ta palus tablette.
  7. 28.07.2011 pöördus kaebaja Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, kuid vangla jättis 03.10.2011 kahjunõude rahuldamata. Kohtu seisukoht
  8. Kohus on seisukohal, et A. I ´i kaebus kuulub HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele. HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 1 3-11-2379 Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud sätet selgitades 22.06.2010 määruses asjas 3-3-120-10 märkinud, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev kohtusse pöördumise õigus ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.
  9. 2007 määrus haldusasjas nr 3-3-140-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Seetõttu on pidanud halduskolleegium võimalikuks laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.
  10. A. I esitas kohtule kaebuse, milles taotleb talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist summas 300 eurot seoses jalutuskäigu enneaegse katkestamisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 11 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid talle varalise ega mittevaralise kahju põhjustamise kohta. Kaebaja mainib, et vangla rikkus vangistusseadusest § 55 lg-st 2 tulenev kinnipeetava õigust viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Kohus on seisukohal, et 26.07.2011 jalutuskäigu katkestamineleidis aset ainult vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil, kuna jalutuskäigul viibivad kinnipeetavad ei allunud vanglaametnike korduvale seaduslikule korraldusele ( Viru Vangla vastus A. I´i kahjunõudele). Seega kohus leiab, et vangla tegevus seoses 26.07.2011 jalutuskäigu katkestamisega on igati põhjendatud ja tekkinud olukorrale vastav. A. I´i väited vangla toimingu (enneaegselt jalutuskäigu lõpetamine) ja võimaliku tekkinud kahju vahel oleva põhjusliku seose kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. Kohus leiab, et A. I´il ei saanud tekkida 30 minutit varem lõpetatud jalutuskäigu tõttu sellist kehalist või hingelist valu,- või varalist kahju, mis kuuluks RVastS § 8 lg 1 ja RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele, mistõttu peab kohus A. I´i kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
  11. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 punktist 5 tagastab kohus A. I´ile tema kaebuse, kuivõrd tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kahjuhüvitamise nõudega. Mare Krull kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.