← Eesti

3-10-828/118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-828 Haldusasi Malton Services OÜ (endise ärinimega Kemimet OÜ) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. märtsi
  4. a maksuotsuse nr 12.23/8714-15 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  5. aprilli
  6. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Malton Services OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  7. detsember
  8. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Malton vandeadvokaat Heldur Otti Services OÜ, esindaja Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Aiki Meister RESOLUTSIOON
  9. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  10. aprilli
  11. a otsus haldusasjas nr 3-10-828 osas, millega jäeti rahuldamata Malton Services OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  12. märtsi
  13. a maksuotsuse nr 12.2-3/8714-15 tühistamiseks 219 191 krooni tulumaksu määramise osas. Lõpetada selles osas asja menetlus.
  14. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  15. aprilli
  16. a otsus menetluskulude jagamise osas. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Malton Services OÜ kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulu 1 546,02 eurot ja apellatsioonimenetluses kantud kulu 264 eurot, kokku 1 810,02 eurot. Muus osas jätta Malton Services OÜ menetluskulud tema enda kanda.
  17. Jätta muus osas Tallinna Halduskohtu
  18. aprilli
  19. a otsus muutmata ja Malton Services OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. 3-10-828 EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so
  20. detsembrist
  21. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  22. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK)
  23. märtsi
  24. a maksuotsusega nr 12.2-3/8714-15 (I kd tl 115-126) määrati Kemimet OÜ-le (hilisema ärinimega Malton Services OÜ) tasumiseks käibemaksu 205 920 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 296 492 krooni ning kohustati tasuma kokku 502 412 krooni. Maksuotsuses leiti, et kaebaja on põhjendamatult maha arvanud sisendkäibemaksu 205 920 krooni Optio Trade OÜ
  25. septembri
  26. a arve nr 342 alusel (arve 500 tonni glütserooli ja transporditeenuse eest kogusummas 1 235 520 krooni) ning Optio Trade OÜ-le tehtud väljamakse 1 115 374,55 krooni on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb tasuda tulumaksu 296 492 krooni. Väidetavalt ostis kaebaja Itaalia äriühingule Tecno Sintesi S.B.M. S.r.l. edasi müüdud glütserooli Optio Trade OÜ-lt, see omakorda ostis glütserooli Soome äriühingult Interbuilders OY ning viimane ostis glütserooli Biodiesel Paldiski AS-lt. Tegelikult soetas kaebaja glütserooli otse tootjalt Biodiesel Paldiski AS ning tellis ise transpordi Fastway OÜ-lt. PMTK
  27. septembri
  28. a otsusega nr 12.2-3/8714-16 (II kd tl 31) tunnistati
  29. märtsi
  30. a maksuotsus kehtetuks osas, millega määrati tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 219 191 krooni. Otsuses leiti, et
  31. a septembris välja makstud summast 1 115 374,55 krooni saab ettevõtlusega seotuks lugeda siiski selle osa, mille kaebaja oleks pidanud tasuma glütserooli eest otse Biodiesel Paldiski AS-le (arve Interbuilders OY-le summas 625 864 krooni) ning glütserooli Eestist Hiinasse transportimise eest otse Fastway OÜ-le (arve Interbuilders OY-le summas 198 711,82 krooni). Seega jäi kaebaja suhtes kehtima tulumaksunõue 77 301 krooni ja käibemaksunõue 205 920 krooni, kokku 283 221 krooni. Maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused olid järgmised: 1) kaebaja ja Biodiesel Paldiski AS esindajate selgituste analüüsimisel ilmnesid vastuolud. Kaebaja juhatuse liikme sõnul soetati glütserool Optio Trade OÜ-lt, kes tegi neile parema pakkumise. Seda, et Optio Trade OÜ sai kauba Biodiesel Paldiski AS-lt, on kaebaja juhatuse liikmed näinud paberitelt. Samuti kinnitati, et glütserooli ei ostetud otse Biodiesel Paldiski AS-lt, sest kaebaja ise ei saanud nii soodsa hinnaga transporti kui Optio Trade OÜ. Kuna transport moodustab olulise osa hinnast, ei suutnud kaebaja ise sellise lõpphinnaga glütserooli hankida. Sven Marki (Biodiesel Paldiski AS) ütlustest ilmnes, et glütserooli soovis soetada kaebaja, kes suhtles Biodiesel Paldiski AS-ga vahetult ise. Selle tõenduseks saatis S. Mark ekirjavahetuse kaebaja juhatuse liikme Ergo Higa. Samuti korraldas S. Marki sõnul kaebaja ise glütserooli transpordi. Seega on kaebaja andnud glütserooli ostmise tehingu toimumise kohta maksuhaldurile ilmselgelt valeandmeid. Kaebajal on olnud ka varem sarnane tehing, kus glütserool soetati Biodiesel Paldiski AS-st ja müüdi Hiinasse ning Biodiesel Paldiski AS esindajate sõnul toimusid ka seekord tehingu läbirääkimised samal viisil, kui allkirjastamiseks saadeti leping Interbuilders OY-ga. Seega on alust arvata, et Interbuilders OY ja Optio Trade 2

(17)3-10-828 OÜ kaudu glütserooli soetamine oli näiline. S. Marki selgitustest nähtub, et Biodiesel Paldiski AS väljastas arve Interbuilders OY nimele kaebaja palvel. Kaebaja on andnud väärat informatsiooni ka Biodiesel Paldiski AS-le, et põhjendada kuidagi Interbuilders OY nimele arve väljastamist. Kaebaja juhatuse liige Kiur L selgitas maksuhaldurile, et esimene glütserooli müük toimus Tecno Sintesile
  1. a kevadel ja siis osteti glütserooli ka Biodiesel Paldiski AS-lt. Biodiesel Paldiski AS esitatud E. Hi
  2. novembri
  3. a e-kirjas S. Markile räägitakse edaspidisest koostööst ja märgitakse, et „oleme suutnud kahel korral koostöö sõlmida“. Seega on kaebaja ise korduvalt märkinud, et nad ostsid teise tehinguga glütserooli samuti Biodiesel Paldiski AS-lt, mitte aga Optio Trade OÜ-lt. E. Hi
  4. septembri
  5. a ekirjades Biodiesel Paldiski AS-le soovis kaebaja seoses käimasoleva glütserooli tehinguga saada kolm eksemplari kogusesertifikaadist, kvaliteedisertifikaadist ja päritolusertifikaadist, samuti tUi huvi, millal võib kaebaja dokumentidele järele minna. Kaebaja ja Optio Trade OÜ juhatuse liikmed on samuti andnud vastuolulisi selgitusi glütserooli tehinguga seotud dokumentide kohta. Kui väidetavalt kaebaja suhtles glütserooli tehingu osas vaid Optio Trade OÜ-ga, siis pidanuks ta saama transpordiga seotud dokumendid viimase juhatuse liikmelt Jaanus Plt, kes aga oma sõnul pole dokumente näinud. Tema sõnul peaks dokumentidest teadma Interbuilders OY, kellelt Optio Trade OÜ väidetavalt glütserooli soetas. Samas ei olnud Biodiesel Paldiski AS ega ka transportija Fastway OÜ Interbuilders OY-st kellegagi suhelnud ega kedagi näinud. Asjaolu, et dokumendid ei liikunud Interbuilders OY ja Optio Trade OÜ kaudu ning kaebaja sai glütserooli tehinguga seotud dokumendid otse Biodiesel Paldiski AS-lt, kinnitab, et glütserooli ostu-müügitehing toimus tegelikult kaebaja ja Biodiesel Paldiski AS vahel; 2) teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri juurde ilmunud Optio Trade OÜ juhatuse liige J. P esitas dokumentidest vaid
  6. septembri
  7. a arve-saatelehe ja äriühingu
  8. a septembrikuu pangakonto väljavõtted, hiljem esitati ka glütserooli ostuarve Interbuilders OY-lt. J. P selgitustest ilmnesid vastuolud kaebaja ja Biodiesel Paldiski AS esitatud teabega. Kaebaja juhatuse liikme K. sõnul leiti Optio Trade OÜ läbi tuttava M U, kes tutvustas Jaanust, kelle täpset nime K. L ei teadnud, esimene kokkupuude Optio Trade OÜ-ga võis K. L sõnul olla augustis ja esimene kontakt oli kohtudes. J. P sõnul pöördus K. L tema poole; mitte ainult selles, vaid ka teistes asjades; J. P teab, et K. Ll oli vaja glütserooli; teab K. Lt juba varasemalt. K. Le ja J. P selgitused tehinguni jõudmise kohta on vastuolulised. Kui J. P sõnul teab ta K. L juba varasemalt ja K. L on pöördunud tema poole ka teistes asjades, pole tavapärane, et K. Li tea P nime. K. L sõnul oli esimene kontakt
  9. a augustis, kuid J. P sõnul teab ta K. L juba varasemalt. K. L sõnul andis glütserooli soetamise osas infot J. P, kes uuris ja tegi pakkumise; alguses hind ei sobinud, sest Hiinas olid hinnad madalamad, kui hinnad Hiinas tõusid, jäädi kokkulepitud hinna juurde, sest Optio Trade OÜ ei olnud nõus hinda langetama; hinna osas suheldi J. Pga. J. P selgituse järgi kirjalikke hinnapakkumisi tehingu kohta ei ole, ainult telefoni teel ka kokkusaamistel sai hinnast räägitud; J. P võtab sobivama pakkumise ja hindab riske. Biodiesel Paldiski AS esitatud tõenditest nähtuvalt pidas kaebaja hinna osas läbirääkimisi e-posti teel otse S. Markiga. Seega pole veenev K. L ja J. P kinnitus, et nad suhtlesid omavahel hinna osas telefoni teel ja kokkusaamistel. Ka on K. L ütlused, et pakkumise tegi J. P, vastuolus J. P seletusega, kes oma sõnul võttis pakkumise, mitte ei teinud seda ise. K. L sõnul ei ole nad glütserooli transpordiga rohkem kursis kui paberite kaudu, mis hiljem toodi, ning Optio Trade OÜ-st suheldi J. Pga. J. P ei olnud aga glütserooli transpordiga kursis ning tal ei olnud ka transpordidokumente. Kui kaebaja suhtles enda sõnul glütserooli soetamise osas üksnes J. Pga, pidanuks ta transpordidokumendid saama J. Plt, kellel aga dokumente ei olnud. J. P avaldas maksuhaldurile arvamust, et Eestis glütserooli ei toodetagi. Päritolusertifikaadi järgi pidanuks ta teadma, et glütserool on pärit Eestist ja Biodiesel Paldiski AS-st. Pole tavapärane, et kaebaja maksab Optio Trade OÜ-le transpordi ja kauba eest, kuid viimane ei oska kaupade liikumise kohta täpsemalt selgitusi 3
(17)3-10-828 anda. Seega teadis kaebaja kaupade liikumise kohta teistest allikatest, mis kinnitab kahtlust, et kaup ei ole tegelikult soetatud Optio Trade OÜ-lt. J. P sõnul uuris ta oma mälu järgi kaebajalt „normaalsemate“ hindadega transpordifirmasid. On vastuoluline, et Optio Trade OÜ tundis huvi „normaalsemate“ hindadega transpordifirmade vastu, kui samas on J. P varasemalt väitnud, et tema ei pea teadlik olema transpordi üksikasjadest. Kaebaja selgituse kohaselt eelistasid nad Optio Trade OÜ-lt soetada kaupa just setõttu, et viimane sai transpordi odavamalt. Kaebaja seisukohast pole loogiline anda Optio Trade OÜ-le nõu, kust saada soodsalt transporti, et siis sama teenus hiljem Optio Trade OÜ-lt juurdehindlusega sisse osta, saades väidetavalt sellega teiste konkurentide ees hinnaeelise just transpordi osas. See kinnitab, et Optio Trade OÜ ei ole tegelikkuses glütserooli transporti korraldanud; 3) kaebaja esitas maksuhaldurile muu hulgas glütserooli Eesti-sisese transpordi arve, mille väljastajaks oli Fastway OÜ. Fastway OÜ-st andis selgitusi ja esitas dokumente (arved kaebajale ja Interbuilders OY-le, kindlustussertifikaat, veokiri, tollideklaratsioon, kaalumiskviitungid, e-kirjavahetus kaebaja ja Fastway OÜ vahel) juhatuse liige Väino V, kelle selgitustest ilmnesid samuti vastuolud kaebaja juhatuse liikmete selgitustega. K. Le sõnul ei ole nad glütserooli transpordiga rohkem kursis kui hiljem toodud paberite kaudu ning tehingu osas suheldi Optio Trade OÜ-st J. Pga. V. V sõnul tellis transpordi kaebaja; kes konkreetselt sellest äriühingust Fastway OÜ teise töötaja Taavi Vga suhtles, ta ei teadnud ning arvas, et põhisuhtlus käis T. V ja Kemimetist Aleksandri vahel; Kemimet OÜ-le on ka varem sarnast transporditeenust osutatud ja glütserooli saadetud; Kemimet OÜ ütles, et arve on vaja teha Interbuilders OY-le; e-maile T. V Interbuilders OY-ga ei vahetanud ja nende arve saadeti Kemimet OÜ-le. Selgituste tõendamiseks esitati e-kirjavahetus Aleksander Viga (aleksander@kemimet.ee), kuhu oli kaasatud ka E. H. Seega varjas kaebaja maksuhalduri eest fakti, et nad on suhelnud transpordi osas otse Fastway OÜ-ga, ning andnud valeandmeid, et nad on saanud transpordi kohta teavet ainult Optio Trade OÜ kaudu. Asjaolu, et Fastway OÜ suhtles Interbuilders OY tehingu asjus kaebajaga, viitab sellele, et tegelikult tehti tehing kaebaja, mitte Interbuilders OY poolt, nagu on näidatud arvetel. Kaebaja ja Fastway OÜ selgitused seoses glütserooli Eesti-sisese transpordi kohta esitatud arve ja samale arvele tehtud kreeditarvega on vastuolulised. Vaadates arve sisu (Eesti-sisene transport Paldiski – Muuga) läheb kaebaja väide, et tegemist oli konteinerite veoga tekkinud täiendava kuluga, mille enda kanda võtmine lepiti kokku Optio Trade OÜ-ga, vastuollu arve sisu, samuti Fastway OÜ juhatuse liikme selgitusega. Sellest järeldub, et kaebaja on esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid, et juhtida kõrvale tähelepanu tehingu tegelikust sisust. Kui transpordi oleks korraldanud Optio Trade OÜ ja kaebaja oleks suhelnud ainult selle äriühinguga, oleks kaebaja esitanud pretensiooni glütserooli sihtpunkti saabumise viibimise kohta samuti Optio Trade OÜ-le, mitte aga Fastway OÜ-le. Kuna Fastway OÜ esitatud tõendite kohaselt suheldi transportimise osas otse kaebajaga ja Optio Trade OÜ ei olnud transpordiprobleemidega kursis, ei vasta tõele kaebaja väide, et nad soetasid kauba koos transpordiga Optio Trade OÜlt; 4) Interbuilders OY juhatuse liikmeks on Eesti kodanik A M, kes jättis korralduse tehingu kohta teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks täitmata. Soome maksuhalduri vastusest päringule selgus, et Interbuilders OY ei ole 2009. a 3. kvartalis kauba ühendusesisest müüki oma kauba ühendusesisese käibe aruannetel deklareerinud ja samuti ei ole nende 3. kvartali käibedeklaratsioonidel deklareeritud kauba ühendusesisest soetamist. Soome maksuhalduril puudub info E. Hi, K. Le ja A. Vi võimalike seoste kohta Interbuilders OY-ga. Nagu Biodiesel Paldiski AS ja Fastway OÜ poolt maksuhaldurile edastatud kirjavahetusest selgus, esindasid Interbuilders OY-d A. V ja E. H ning nemad saatsid eelnimetatud äriühingutele ka Interbuilders OY nimel lepingud. Biodiesel Paldiski AS-st ega Fastway OÜ-st ei olnud keegi Interbuilders OY tegelikku juhatuse liiget näinud ega temaga suhelnud. Kuna A. M ei täitnud maksuhalduri korraldust, ei olnud temalt võimalik küsida, kas ta üldse oli teadlik glütserooli 4
(17)3-10-828 ostu-müügiga seotud tehingust. Kuna Interbuilders OY ei ole tehingut deklareerinud ja A. M pole kellegagi Biodiesel Paldiski AS-st ja Fastway OÜ-st suhelnud, on alust arvata, et ka A. M on tahtnud teadlikult varjata tehingu tegelikku sisu ja hoidunud kõrvale maksuhaldurile selgituste andmisest; 5) kaebaja selgituste kohaselt tegi glütserooli tehingu puhul parima pakkumise Optio Trade OÜ ja selle pakkumisega suutsid nad kandideerida Hiina turu hinnanõudmistele, sest tegemist on mahutootega, millel on väga väike kate. Võrreldes hinda, mis oleks makstud Biodiesel Paldiski AS-le ja Fastway OÜ-le otse, selle hinnaga, mis maksti Optio Trade OÜ-le, ei ole selgitus usutav ega tõepärane. Pole usutav, et kaebaja, olles teadlik Biodiesel Paldiski AS poolt pakutavast odavamast glütserooli hinnast, soetaks teadlikult sama kauba mitusada tuhat krooni kallimalt; 6) kõrgem glütserooli ja transpordi hind Optio Trade OÜ nimel vormistatud arve-saatelehel oli kujundatud maksupettuse toimepanemise eesmärgil ning kaebaja initsiatiivil.
  1. Kaebaja esitas
  2. märtsil
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK
  4. märtsi
  5. a maksuotsuse nr 12.2-38714-15 tühistamiseks.
  6. veebruaril
  7. a palus kaebaja täiendavalt tuvastada, et PMTK
  8. septembri
  9. a otsusest nr 12.2-3/8714-16 ei tulene eraldiseisvalt ega koos
  10. märtsi
  11. a maksuotsusega kaebajale mingeid maksukohustusi (II kd lk 84-86). Kaebuse põhjendused: 1) maksuhalduri põhiväiteks on see, et kaebaja on soetanud glütserooli Biodiesel Paldiski ASlt ning „teised äriühingud on vahele pandud kauba hinna tõstmiseks“. TsÜS § 67 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Maksuhaldur ei ole võtnud arvesse Biodiesel Paldiski AS ja Interbuilders OY vahel, Interbuilders OY ja Optio Trade OÜ vahel ning Optio Trade OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud glütserooli müügitehingutele, s.o igale konkreetsele lepingule (sõltumata selle vormist) omaseid, kõigi tehingupoolte asjakohaseid tahteavaldusi, sh tehingute täitmist kinnitavaid toiminguid ja dokumentaalseid tõendeid (arved, maksekorraldused, kuid mitte ainult); 2) maksuhalduri põhiväidet ei kinnita maksumenetluses kogutud tõendid ega ka kohtus tunnistajana ülekuulatud Interbuilders OY esindaja A. M ütlused. A. M ütlustest järeldub üheselt, et Interbuilders OY-l prevaleeris kaalukas ärihuvi teenida kasu, mida ka saadi. Et Interbuilders OY-d esindas selles tehingus volitatud isikuna E. H, kes oli ka kaebaja juhatuse liige, ei oma tähtsust. A. M ütluste kohaselt oli Interbuilders OY poolt Biodiesel Paldiski ASga glütseroolitehingu nn endale saamine kaebaja ja Interbuilders OY kokkuleppeliseks eeltingimuseks, mis tagab viimase poolt edaspidi kaebajale glütserooli ostu-ja müügikontaktide vahendamise ja olulise laienemise, seega ka sedalaadi kauba turule laiema ligipääsu ning käibemahukama ja kasumlikuma kauplemistegevuse. See välistab maksuhalduri versiooni teiste äriühingute vaheleastumisest kauba hinna tõstmise eesmärgil; 3) maksuhaldur ei saa sisustada ettevõtlusega seotud kulusid selle kaudu, kui suur on mingi kauba või teenuse hind ja kas see on ebamõistlik, majanduslikult põhjendamatu, möödapääsmatult vajalik vms. Müügihind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui ka väiksem. Maksuhalduri väited kaebaja poolt ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemise ja järeldused käibemaksu ebaõige deklareerimise kohta ei ole sisuliselt ja õiguslikult asjakohased ega põhjendatud, sest need ei arvesta konkreetset glütserooli kogust puudutavate erinevate tehingute poolteks olnud isikute (äriühingute) konkreetse tulu teenimise erinevate taotlustega (s.o erihuvidega) ja neist lahknenud kaebaja strateegiliselt pikaajalise tulu teenimise eesmärkidega, mis olid antud juhul konkureerivad; 5
(17)3-10-828 4) maksuhalduri konstruktsioon kahe äriühingu paigutamisest tehingu osapoolte vahele on oletuslik ka seetõttu, et äriline vahendustegevus Eestis ei ole keelatud ja selle piiramine maksuotsuses toodud viisil (kirjutades sisuliselt ette, kelle vahendusel eraõiguslik äriühing võib ja kelle vahendusel ei või tehingut sooritada) on vaadeldav ettevõtlusvabaduse riivena; 5) ainuüksi asjaolu, et vastustaja jaoks on tehing segane, st vastustaja ei saa aru tehingu tegelikust sisust, ei saa olla maksustamise aluseks. Väide, et Optio Trade OÜ ei ole reaalselt riigieelarvesse käibemaksu tasunud ning äriühingu maksuvõlg on üle 310 000 krooni, saab tähendada ainult seda, et käibemaksukohustus, mida püütakse panna kaebajale, on faktiliselt täitmata Optio Trade OÜ-l. Kui viimane on siiski kasvõi osaliselt tehingult käibemaksu tasunud või nõuab vastustaja seda samaaegselt nii Optio Trade OÜ-lt kui kaebajalt, on tegemist topeltmaksustamisega; 6) kaebaja ei ole kordagi möönnud, et tehing toimus otse Biodiesel Paldiski AS ja kaebaja vahel; 7) Uusimaa Maksuameti väljastatud Interbuilders OY käibeandmikust nähtub, et Interbuilders OY on deklareerinud kohalikule maksuametile kaubaoste
  1. a septembri kohta teistest EL riikidest summas, mis ilmselt hõlmab Biodiesel Paldiski AS ja Interbuilders OY vahelises lepingus märgitud glütserooli müügihinna. A. M kinnitas kohtus tunnistajana, et tehingust tulenev käive deklareeriti Soome maksuhaldurile; 8) vastustaja esitatud lepingudokumendid ja nende tõlked ei anna alust järelduseks, et kaebaja ostis glütserooli Biodiesel Paldiski AS-lt; 9) maksuhaldur on jätnud arvesse võtmata asjaolu, et glütserooli transportimiseks kasutatud fleksitankide maksumuse hüvitas lõppkokkuvõttes kaebaja. Maksuotsusest ei nähtu, et see kulu oleks arvatud kaebaja ettevõtlusega seotud kulude hulka. Fleksitankide maksumusena tasutut ei saa lahutada kauba transpordiga seotud kuludest; 10)
  2. septembri
  3. a otsus on küll suunatud kaebajale ja maksuhaldur väidab enese olevat nõustunud kaebusega, kuid on teinud otsuse motiividel, millele kaebus ei tugine. Seetõttu palub kaebaja tuvastada, et
  4. septembri
  5. otsusest ei tulene eraldiseisvalt ega koos
  6. märtsi
  7. a maksuotsusega kaebajale mingeid maksukohustusi.
  8. Vastustaja palus asja menetluse osas, milles vaidlustatud maksuotsus kohtumenetluse ajal kehtetuks tunnistati, lõpetada, ja muus osas jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväited: 1) Optio Trade OÜ nimel
  9. septembril
  10. a välja antud arve-saateleht on vormistatud ja kaebaja raamatupidamisdokumentide hulgas kajastatud üksnes selleks, et jätta mulje tehingu toimumisest Optio Trade OÜ-ga. Tegelikult pidas kaebaja glütserooli soetamise osas läbirääkimisi tootja Biodiesel Paldiski AS-ga ja glütserooli Hiinasse transportimise osas Fastway OÜ-ga. Neilt äriühingutelt toimus ka tegelik kauba ja teenuse soetamine. Kaebaja initsiatiivil vormistatud lepingud ja arved, mille kohaselt müüs Biodiesel Paldiski AS glütserooli ja Fastway OÜ glütserooli Hiinasse transportimise teenuse Interbuilders OY-le, on välja antud üksnes maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Samal eesmärgil on kaebaja soovinud jätta muljet, nagu oleks Interbuilders OY müünud glütserooli koos transpordiga Eesti äriühingule Optio Trade OÜ, kes selle kaebajale edasi müüs; 2) Interbuilders OY esindaja A. M kohtus antud tunnistus ei ühti maksumenetluses kogutud tõendite, eriti kaebaja esindajate K. Le ja E. Hi ning Optio Trade OÜ esindaja J. P seletustega glütserooli müügitehingu asjaolude kohta, samuti S. Margi (Biodiesel Paldiski AS) poolt maksuhaldurile esitatud kirjavahetuses kajastatuga. Ükski neist isikutest ei viidanud maksumenetluses tulevaste tehingute toimumise nimel kahjumiga Optio Trade OÜ ja kaebaja 6
(17)3-10-828 vahel toimunud glütserooli müügitehingule. A. M tunnistus ei ühti teiste asjas kogutud tõenditega juba osas, mis puudutab küsimust, milline isik otsis müüjat ja milline ostjat, st kes otsis kaupa ja kes pakkus kaupa; 3) kaebaja juhatuse liikmete K. Le ja E. Hi
  1. novembril 2009 maksuhaldurile antud seletuses pole juttu sellest, et algselt Biodiesel Paldiski AS-ga käsil olnud tehing oleks loovutatud Interbuilders OY-le tulevaste tehingute nimel. Nimetatud isikud rääkisid vaid Optio Trade OÜ-le antud glütserooli tellimusest ja selgitasid, et kui dokumendid ja sertifikaadid on korras, siis on ainult hind määrav ja Optio Trade OÜ-st paremat hinda ei oleks nad kusagilt saanud. Kui A. M tunnistus vastaks tegelikele asjaoludele, oleksid kaebaja esindajad seda maksuhaldurile samal viisil selgitanud; 4) pole usutav, et olukorras, kus Interbuilders OY pole käesoleva ajani (1,5 aasta jooksul) kaebajaga rohkem glütseroolitehinguid teinud, oleks
  2. a augustis loovutatud pooleliolev tehing Interbuilders OY-le. Ka ei andnud K. L ja E. H maksuhaldurile mingeid seletusi seoses sellega, nagu oleksid E. H ja A. V pidanud glütserooli tootja ja vedajaga läbirääkimisi Interbuilders OY esindajatena. Ei saa tekkida arvamust, et E. H oleks kaebaja juhatuse liikme K. Le eest varjanud tegutsemist Interbuilders OY esindajana ja võimalust soetada glütserooli Biodiesel Paldiski AS-lt soodsamalt kui Optio Trade OÜ-lt, sest E. Hi
  3. augusti
  4. a ekiri S. Margile on koopiana edastatud ka K. Lele; 5) glütseroolitehingute ahelas vormistatud arveid vaadates tundub ebausutav, et Interbuilders OY esitab Optio Trade OÜ-le arve 500 t glütserooli ja selle transpordi eest Hiinasse juba
  5. augustil 2009, kui sel ajahetkel ei olnud transporditeenuse osutaja Fastway OÜ veel kokku leppinud ja välja selgitanud kõiki glütserooli Hiinasse veoga seonduvaid asjaolusid ja võimalusi. Näiteks küsis Fastway OÜ esindaja T. V A. Vilt
  6. septembril 2009, kumba teenust mereveol kasutada, kas FreeOut teenust hinnaga 890 USD või LinerOut teenust hinnaga 1100 USD. Ka ei olnud
  7. augustil 2009 glütserooli Interbuilders OY-le veel müüdudki, sest Biodiesel Paldiski AS esitas oma arve alles
  8. augustil 2009; 6) S. Marki esitatud kirjavahetusest ei selgu täpne kuupäev, millal lepiti kokku lõplik glütserooli kogus, kuid
  9. augustil 2009 on lepingusse märgitud koguseks veel 1200 t (S. Marki
  10. augusti
  11. a kell 9:09 e-kiri E. Hile; lepingu esimese variandi p 7.1). Lepingut korrigeeriti veel
  12. augustil 2009 (E. Hi
  13. augusti
  14. a kell 16:08 e-kiri); 7) Biodiesel Paldiski AS ja Interbuilders OY vahelise glütserooli müügilepingu esimeses variandis on lepingu lk-l 14 märgitud, et
  15. augusti
  16. a leping on sõlmitud Biodiesel Paldiski AS ja kaebaja vahel ning kokku on lepitud tarneajad. Kuigi lepingu teise variandi lisas on kaebaja asendatud Interbuilders OY-ga, on kolmanda variandi lisas taas märgitud, et Biodiesel Paldiski AS ja kaebaja on
  17. augustil
  18. a sõlminud glütserooli müügilepingu; 8)
  19. septembril 2009 vormistati Optio Trade OÜ arve kaebajale glütserooli ja selle transpordi kohta. Võrreldes Optio Trade OÜ glütserooli ja transpordi soetushinda müügihinnaga, nähtub, et Optio Trade OÜ müüs kauba ja teenuse edasi odavamalt kui soetas. Asjas pole selgunud, miks pidanuks Optio Trade OÜ kandma kaupa ja teenust edasi müües kahjumit. J. P seletuse kohaselt sai Optio Trade OÜ tehingult paarkümmend tuhat krooni kasumit, kuid ostu- ja müügiarvete võrdluses kasumit ei kajastu. Kui arvestada ka seda, et kaebaja ei maksnud Optio Trade OÜ-le mitte arvel kajastatud summat koos käibemaksuga (1 235 520 krooni), vaid üksnes 1 115 374,55 krooni, siis pidi tehingult saadav kahju olema veel suurem; 9) kui võrrelda kaebaja glütserooli ja transpordi soetushindu sama kauba ja teenuse müügihindadega, siis järeldub, et ka kaebaja ei oleks saanud tehingult mingit kasumit, kui üks fleksitank ei oleks laadimisel purunenud ja Fastway OÜ ei oleks teinud
  20. oktoobril 2009 kreeditarvet. Järelikult oli tehing kavandatudki nii, et kogu kasum glütserooli müügilt ja transpordilt pidi jääma Interbuilders OY-le ning Optio Trade OÜ ja kaebaja saanuksid 7
(17)3-10-828 kasumlikult kaubelda vaid juhul, kui kaebaja ei tasu Optio Trade OÜ-le kogu arvel näidatud summat ja Optio Trade OÜ jätab arvel näidatud käibemaksu tasumata; 10) Interbuilders OY esindaja A. M tunnistuse kohaselt võinuks kaebaja tulevaste tehingute nimel loobuda 500 t glütserooli ja selle transporditehingult saadavast kasumist, kuid see ei selgita, miks pidi reaalselt toimunud tehingute korral kasumist loobuma Optio Trade OÜ, kes omakorda kinnitas, et sai tehingutelt kasumit. Ka ei selgu A. M tunnistusest ega muudest tõenditest, et Interbuilders OY omanuks võimalusi Hiina glütserooliostjaga otse suhelda, nagu väitis kaebaja tegevjuht E. H S. Margile
  1. augustil 2009 kell 17:37 saadetud e-kirjas. Seega andis E. H Biodiesel Paldiski AS-le eksitavat informatsiooni tehingu tegelike asjaolude kohta, sest Hiina partneriga suhtles otse Itaalia äriühing Tecno Sintesi; 11) kogu glütseroolitehing oli korraldatud selliselt, et jätta mulje, nagu oleks glütserooli ja transporditeenuse müügil Interbuilders OY-le ja Interbuilders OY poolt edasimüügil Optio Trade OÜ-le olnud tegemist ühendusesisese käibega, millele rakendatakse KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt käibemaksumäära null protsenti. Tegelikult ei leidnud maksumenetluses tõendamist, et glütserool oleks toimetatud Soome ja sealt tagasi Eestisse, mis olnuks KMS § 7 lg 1 p 1 kohaselt kauba ühendusesisese käibe tingimuseks; 12) Optio Trade OÜ-l, kes soetas nullprotsendilise käibemaksuga glütserooli ja transpordi Interbuilders OY-lt, ei tekkinud tehingu puhul võimalust sisendkäibemaksu arvestamiseks, küll aga tekkis tal kohustus arvestada ja tasuda käibemaks glütserooli ja transpordi müügilt kaebajale. Kaebajale andis kauba ja teenuse soetamine Optio Trade OÜ-lt võimaluse arvestada sisendkäibemaksu, mida tal ei oleks olnud, kui ta oleks kauba soetanud otse Interbuilders OYlt, või mida tal ei oleks olnud sellises ulatuses, kui ta oleks kauba soetanud otse Biodiesel Paldiski AS-lt ja Fastway OÜ-lt; 13) Soome maksuhaldurilt saadud selgituste kohaselt oli Interbuilders OY aadress alates
  2. aprillist 2009 Tulisuontie 5 K 87 Helsinki, kuid kõigis dokumentides on kasutatud kuni
  3. aprillini 2009 kehtinud aadressi. Seega ei ole tehingut Interbuilders OY nimel vormistanud isikud olnud kursis muudatustega äriühingu registriandmetes.
  4. Tallinna Halduskohtu
  5. aprilli
  6. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) maksuhaldur tuvastas õigesti, et kaebaja ostis glütserooli tegelikult Biodiesel Paldiski AS-lt (glütserooli tootjalt) ja Fastway OÜ toimetas selle Hiinasse. Kaebaja väited ja tunnistaja A. M kohtus antud ütlused ei anna alust maksuotsuse järeldusi muuta; 2) väidetavalt ei ole maksuhaldur võtnud arvesse Biodiesel Paldiski AS ja Interbuilders OY vahel, Interbuilders OY ja Optio Trade OÜ vahel ning Optio Trade OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud müügitehingutele, s.o igale konkreetsele lepingule omaseid, kõigi tehingupoolte asjakohaseid tahteavaldusi, sh tehingute täitmist kinnitavaid toiminguid ja dokumentaalseid tõendeid. Samuti väidab kaebaja, et vahendustegevus ei ole keelatud. Kasumit mitteteeniva või suisa kahjumliku tehingu korral tõusetub maksuhalduril põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises. Majandustehingutes on põhjendatud eeldada, et isik tegutseb majandusliku kasu saamise nimel. Kui asjaoludest nähtub, et kasu ei saanudki tulla, siis on see üks võimalikke maksupettuse toimepanemise indikaatoreid. Kui ka asjas kogutud tõendid on vastuolulised ega kinnita sellise tehingu toimumist, nagu algdokumentidel on näidatud, ei saa pelgalt asjaosaliste tahtele tuginedes väita, et tegemist oligi väga erilist tüüpi tehinguga. Kuna kaebaja soovis Optio Trade OÜ
  7. septembri
  8. a arve alusel maha arvata sisendkäibemaksu, oli maksuhalduril õigus kontrollida tehingu tegelikku toimumist kui sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldust KMS § 31 mõttes. Esmase kahtluse nimetatud arvel 8
(17)3-10-828 kajastatud tehingu tegelikus toimumises tekitab juba see, et kaebaja pidas ise glütserooli soetamise osas läbirääkimisi tootjaga ning kauba Hiinasse transportimise osas Fastway OÜga. Biodiesel Paldiski AS ja Fastway OÜ esindajad ei tea Optio Trade OÜ-st midagi. Juba see kinnitab, et kaup ja teenus soetati tegelikult nimetatud äriühingutelt. Vahendustegevus ei ole tõepoolest keelatud, kuid antud juhul puudus selliseks vahendustegevuseks igasugune objektiivne vajadus. Kaebaja väitel järeldub tunnistaja A. M ütlustest, et Interbuilders OY-l prevaleeris selgelt kaalukas ärihuvi teenida glütserooli müügitehingult kasu, mida kaebaja hinnangul ka saadi. See ei vasta tõele. Võrreldes Optio Trade OÜ glütserooli ja transpordi soetushinda (94 300 USD, tonnihind 188,60 USD) müügihinnaga (93 600 USD käibemaksuta, tonnihind 187,20 USD), nähtub, et Optio Trade OÜ müüs kauba ja teenuse edasi odavamalt kui soetas. Võrreldes kaebaja soetushindu (Optio Trade OÜ arve kaebajale ja Fastway esialgne
  1. septembri
  2. a arve kaebajale) sama kauba ja teenuse müügihindadega (kaebaja arve Tecno Sintesi D.B.M15), nähtub, et ka kaebaja ei oleks saanud tehingust mingit kasumit juhul, kui üks fleksitank ei oleks laadimisel purunenud ja Fastway OÜ ei oleks
  3. oktoobril 2009 teinud kreeditarvet. Järelikult oli tehing kavandatudki nii, et kogu kasum glütserooli müügilt ja transpordilt pidi jääma Interbuilders OY-le ning Optio Trade OÜ ja kaebaja saanuksid kasumlikult kaubelda vaid juhul, kui kaebaja ei tasu Optio Trade OÜ-le kogu arvel näidatud summat ja viimane jätab arvel näidatud käibemaksu tasumata; 3) müügihind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem, nagu kaebaja väidab. Kaebaja järeldus Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-67-08 p-st 19 on väär, sest Riigikohtu järeldused ei ole tehtud samade faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta. Majandusliku tõlgendamise põhimõtte kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida tehingute tegelikku toimumist ja tehingu ebamõistlik hind on üks asjaolu, mis võib viidata sellele, et tehingut tegelikult ei toimunud või leidis aset teiste isikute vahel. Kui on olemas muud maksupettust kinnitavad tõendid, nagu käesolevas asjas, on ka hinna ebamõistlikkus üks asjaolu, mis tehingu toimumise kahtluse alla seab; 4) kaebaja poolt välja toodud tehingu osaliste erihuvid ja kaebaja strateegiliselt pikaajalise tulu teenimise eesmärgid ei ole kogutud tõenditest välja loetavad. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt oli Interbuilders OY poolt Biodiesel Paldiski AS-ga glütserooli tehingu n.ö endale saamine kaebaja ja Interbuilders OY kokkuleppeliseks eeltingimuseks, mis tagab viimase poolt edaspidi kaebajale glütserooli ostu-müügi kontaktide vahendamise ja olulise laiendamise, seega ka sedalaadi turule laiema ligipääsu ning käibemahukama ja kasumlikuma kauplemistegevuse, mis välistavat maksuhalduri versiooni teiste äriühingute vaidlusalusesse tehingusse vaheleastumisest kauba hinna tõstmise eesmärgil. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et pärast vaidlusalust tehingut ei ole 1,5 aasta jooksul Interbuilders OY ja kaebaja vahel tehinguid toimunud. Selline kahjumlik tehingu tegemine hilisemate kasumlikumate tehingute ootuses ei ole majanduslikult loogiline. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et Optio Trade OÜ-ga tehingu tegemiseks mingit majanduslikku erihuvi peale käibemaksupettuse toimepanemise ei olnud; 5) vastustaja märgib õigesti, et A. M kohtus antud tunnistus ei ühti maksumenetluses kogutud tõenditega, eriti kaebaja esindajate K. Le ja E. Hi ning Optio Trade OÜ esindaja J. P seletustega tehingu asjaolude kohta, samuti S. Margi poolt maksuhaldurile esitatud kirjavahetuses kajastatuga. Ükski neist isikutest ei viidanud maksumenetluses tulevaste tehingute toimumise nimel kahjumiga toimunud müügitehingule Optio Trade OÜ ja kaebaja vahel. Kaebaja juhatuse liikmete K. Le ja E. Hi
  4. novembri
  5. a seletuse kohaselt tegi neile parima pakkumise Optio Trade OÜ, kellelt nad soovisid saada 500 tonni glütserooli. J. P
  6. detsembri
  7. a seletuse kohaselt pakkus glütserooli A (M), kellega viis kokku üks teine inimene; ta võtab sobivama pakkumise ja hindab riske. A. M tunnistuse kohaselt pöördus tema 9
(17)3-10-828 poole J. P ja küsis glütserooli. Seega ei ühti A. M tunnistus teiste tõenditega juba selles, kes otsis ja kes pakkus kaupa; 6) vastustaja on õigesti toonud välja ka kronoloogilised vasturääkivused tehingutes ja arvetes. Interbuilders OY esitas Optio Trade OÜ-le arve 500 tonni glütserooli ja selle transportimise eest Hiinasse juba
  1. augustil 2009, mil transporditeenuse osutaja Fastway OÜ ei olnud veel kokku leppinud ja välja selgitanud kõiki veoga seonduvaid asjaolusid ja võimalusi. Näiteks küsis Fastway OÜ esindaja T. V A. V
  2. septembril 2009, kas kasutada mereveol FreeOut teenust hinnaga 890 USD või LinerOut teenust hinnaga 1100 USD. Ka ei olnud
  3. augustil 2009 veel glütserooli Interbuilders OY-le müüdud, sest Biodiesel Paldiski AS esitas oma arve alles
  4. augustil
  5. S. Marki kirjavahetusest ei selgu täpne kuupäev, millal lepiti kokku lõplik glütserooli kogus, kuid
  6. augustil 2009 on koguseks veel 1200 tonni (S. Marki
  7. augusti
  8. a e-kiri E. Hile), mis on müüdavaks koguseks ka lepingu esimeses variandis (p 7.1). Lepingut korrigeeriti veel
  9. augustil 2009 (E. Hi
  10. augusti
  11. a e-kiri). Nimetatud vasturääkivused viitavad samuti sellele, et tehingud on näilised ja tehingutega seotud arved tegelikkusele mittevastavad. Biodiesel Paldiski AS ja Interbuilders OY vahelise müügilepingu esimeses variandis (lk 4) on märgitud, et
  12. augusti
  13. a glütserooli müügileping on sõlmitud Biodiesel Paldiski AS ja kaebaja vahel. Kuigi lepingu teise variandi lisas on kaebaja asendatud Interbuilders OY-ga, on kolmanda variandi lisas taas märgitud, et Biodiesel Paldiski AS ja kaebaja on
  14. augustil 2009 sõlminud glütserooli müügilepingu; 7) kaebajale vastupidiselt leiab kohus, et asjaolu, et Interbuilders OY-d esindas volitatud isikuna E. H, kes oli kaebaja juhatuse liige, on veel üks asjaolu, mis tehingupartnerite seotusest tulenevalt viitab võimalikule maksupettusele kaudse tõendina. Äriühingute juhtfiguuride samasus võib olla üks maksupettusele viitavaid asjaolusid, kui vaidluse all on nende isikute vaheline tehing; 8) kaebaja väitel on maksuhaldur põhjendamatult jätnud arvestamata asjaoluga, et glütserooli transportimiseks kasutatud fleksitankide ehk tuubkastkonteinerite maksumuse hüvitas lõppkokkuvõttes kaebaja. Kaebaja ja Fastway OÜ kirjavahetusest nähtub, et transpordi hind Hiinasse sisaldab ka fleksitankide maksumust. Maksuotsuse lk-l 20 on kinnitatud, et maksustamisel on arvestatud fleksitankide maksumus transpordi hinna sisse; 9) kuna maksuhaldur on leidnud, et tehingut Optio Trade OÜ-ga ei ole toimunud ehk see oli näilik tehing, ei teki topeltmaksustamise küsimust. Näilikul tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi ja seega puudub ka Optio Trade OÜ-l kohustus sellelt tehingult käibemaksu maksta. Loogiline käitumine Optio Trade OÜ poolt oleks vaidlusaluse arve tühistamine. Riigikohus on leidnud: „Kui maksuarvestuses selgub, et kajastatud tehingut ei ole toimunud, kuid müüja on ostjale esitanud siiski arve, tuleb arve tühistada, sest muidu tekiks müüjal käibemaksukohustus KMS § 38 lg 1 teise lause alusel. KMS § 29 lg 7 alusel saab müüja oma maksukohustust vähendada arve tühistamise kuul. Aegumistähtaega selliseks toiminguks ei ole kehtestatud. Kui müüjale on sellise arve alusel määratud tasumisele kuuluv käibemaks maksuotsusega, mida pole vaidlustatud või mis on jõustunud, ning maksuhaldur määrab sama käibemaksu ostjale, siis võib tegemist olla MKS § 103 lg 1 p-s 3 nimetatud alusega, mis võimaldab maksuotsust muuta. MKS § 33 lg 4 annab küll tagastusnõude aegumistähtajaks 3 aastat alates haldusakti kehtetuks tunnistamisest, kuid samas puudub tähtaeg, mille jooksul saab esitada MKS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevat maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet“; 10) ehkki pole kindlaid tõendeid selle kohta, et Interbuilders OY on Biodiesel Paldiski AS ja Interbuilders OY vahelises glütserooli müügilepingus märgitud glütserooli lepingulise hinna (80 EUR/1 tonn x 500) deklareerinud, siis isegi juhul, kui see deklareeriti, ei väära see maksuotsuse järeldusi, et tehing tegelikult aset ei leidnud; 10
(17)3-10-828 11) paika peab ka vastustaja järeldus, et kogu glütseroolitehing oli korraldatud selliselt, et jätta muljet, nagu oleks glütserooli ja transporditeenuse müügil Interbuilders OY-le ja viimase poolt edasimüügil Optio Trade OÜ-le olnud tegemist ühendusesisese käibega, millele rakendatakse KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt käibemaksumäära null protsenti. Tegelikult ei leidnud maksumenetluses tõendamist, et glütserool oleks toimetatud Soome ja sealt tagasi Eestisse, mis olnuks KMS § 7 lg 1 p 1 kohaselt kauba ühendusesisese käibe tingimuseks. Optio Trade OÜ-l, kes soetas nullprotsendilise käibemaksuga glütserooli ja transpordi Interbuilders OY-lt, ei tekkinud tehingu puhul võimalust sisendkäibemaksu arvestamiseks, küll aga tekkis tal kohustus arvestada ja tasuda käibemaks glütserooli ja transpordi müügilt kaebajale. Kaebajale andis kauba ja teenuse soetamine Optio Trade OÜ-lt võimaluse arvestada sisendkäibemaksu, mida tal ei oleks olnud, kui ta oleks kauba soetanud otse Interbuilders OYlt, või mida tal ei oleks olnud sellises ulatuses, kui ta oleks kauba soetanud otse Biodiesel Paldiski AS-lt ja Fastway OÜ-lt; 12) kokkuvõtlikult on
  1. märtsi
  2. a maksuotsuses õigesti leitud, et kaebaja ei ole glütserooli ja selle transportimist Hiinasse soetanud Optio Trade OÜ-lt. Viimase nimelt
  3. septembril 2009 välja antud arve-saateleht on vormistatud ja kaebaja raamatupidamises kajastatud üksnes selleks, et jätta mulje tehingu toimumisest Optio Trade OÜ-ga. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Malton Services OÜ apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või kui ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt, kutsuda kohtusse ja kuulata üle J. P, M. U, A. V, K. L, E. H. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtumenetluse normide rikkumine halduskohtu poolt seisneb järgnevas. Kohus ei järginud uurimispõhimõtet, jättes rahuldamata kõik kaebaja taotlused peale taotluse kuulata tunnistajana üle A. M. Kohus ei järginud tõendite vahetu uurimise põhimõtet (HKMS § 19 lg 5), kui käsitles isikute, kelle kohtusse kutsumist kaebaja tagajärjetult taotles, maksumenetluses antud kirjalikke seletusi neid vahetult kontrollimata kaebaja väidete ning tunnistaja A. M ütluste õigsuse kummutamiseks. Kohus ei järginud kohtuotsuse õigusliku põhistatuse nõuet. Kohtuotsus on faktiliste põhjenduste osas vastuoluline. Näiteks jaatab ja samas ka eitab kohus glütserooli müügitehingult Optio Trade OÜ-l käibemaksu tasumise kohustuse lasumist. Kohus ei ole vastanud kaebaja kõigile faktiväidetele. Lahendamata on jäetud
  5. septembri
  6. a maksuotsusega seoses esitatud tuvastamiskaebus, selles osas ei ole esitatud mingit seisukohta; 2) materiaalõigust vääralt kohaldades on kohus tunnistanud lubatavaks kaebaja maksustamise maksuõiguse sätete alusel, mis seda ette ei näe. Apellatsioonikohtul tuleks hinnata maksuotsuste põhiseadusele vastavust olukorras, kus põhiseadus ei konstitueeri riigi kontrolli äriühingute vaheliste võlaõiguslike tehingute tingimuste, sh hinna ja majandusliku põhjendatuse üle.
  7. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) väide uurimiskohustuse ja tõendite vahetu hindamise kohustuse rikkumise kohta ei ole põhjendatud. HKMS-st ei tulene kohtu kohustust kuulata kohtumenetluses üle kõik isikud, keda maksuhaldur on maksumenetluses juba küsitlenud. Kui haldusakti õiguspärasuse hindamisel selgub, et haldusorgan on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja 11
(17)3-10-828 selgitamata ja tõendid kogumata, tuleb vajalikud tõendid koguda kohtumenetluse käigus. Haldusmenetluses juba kogutud tõendeid ei pea kohus uuesti koguma. Kohus leidis, et maksumenetluses on kogutud kõik asjas tähendust omavad tõendid peale A. M seletuse. A. M andis tunnistajana seletuse, mis aga kohtu hinnangul ei muuda maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ega tehtud järeldusi. Kohus on kõiki otsustusi kaebaja taotluste osas põhistanud ja selgitanud, miks jäeti taotlused rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, milles kohtuotsuse õigusliku põhistatuse nõude rikkumine seisneb. Kohtuotsuse vastuolulisuse kohta on esitatud vaid üks näide, mis käsitleb Optio Trade OÜ käibemaksukohustust. Kohus on otsuse p-s 37 küsimust käsitlenud ammendavalt ja õigesti ning vastuolusid kohtu seisukohtades ei esine. Millistele faktiväidetele ei ole kohus vastanud, kaebaja ei selgita. Kohus pole ühegi tõendi osas jätnud seisukohta võtmata. Väidetavalt ei ole kohus võtnud seisukohta
  1. septembri
  2. a maksuotsusega seonduvalt esitatud tuvastamiskaebuse suhtes. Tegemist ei ole maksuotsuse, vaid otsusega maksuotsuse muutmiseks. Kaebaja väide, et otsus on tehtud motiividel, millele kaebaja ei tugine, ei kujuta endast põhjendatud huvi tuvastamisnõude läbivaatamiseks. Tuvastamisnõue on hõlmatud tühistamisnõudega ega kuulu iseseisvale hindamisele. Kaebaja pole näidanud, et tema tuvastamisnõudel oleks muu eesmärk kui maksukohustusest vabanemine. Vaidlustatud maksuotsuse osaline kehtetuks tunnistamine ei too kaasa vajadust tuvastada, et maksuotsust muutvast otsusest ei tulene iseseisvalt ega koos maksuotsusega kaebajale maksukohustusi. Soovitud eesmärgi täidab täielikult tühistamiskaebus. Seetõttu pole sisulist tähtsust asjaolul, et kohus ei ole eraldi välja toonud tuvastamiskaebusega seonduvaid seisukohti; 2) apellandi väitel seisneb materiaalõiguse väär kohaldamine selles, et kohus on tunnistanud lubatavaks kaebaja maksustamise maksuõigussätete alusel, mis seda ette ei näe. Millised on kohtu poolt vääralt kohaldatud maksuõiguse sätted, ei ole kaebaja täpsustanud. Kaebaja maksukohustus on õigesti tuvastatud ja maksuhalduri seisukohtadega on õigesti nõustunud ka halduskohus. Maksuotsuse põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks, s.o põhiseaduse otsekohaldamiseks puudub vajadus. MKS §-st 10 tuleneva kontrolli puhul ei ole tegemist riigi kontrolliga äriühingute vaheliste võlaõiguslike tehingute tingimuste üle. Maksude tasumise õigsuse kontrollimisel annab maksuhaldur üksnes hinnangu tehingutest tuleneva maksukohustuse deklareerimise õigsusele. Seega ei sekku maksuhaldur võlaõiguslike tehingute tingimustesse, vaid nende tehingutega seonduvasse maksustamisse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  3. PMTK
  4. märtsi
  5. a maksuotsusega nr 12.2-3/8714-15 määrati kaebajale tasumiseks käibemaksu 205 920 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 296 492 krooni, kokku 502 412 krooni. Kaebaja palus
  6. märtsil 2010 esitatud kaebuses selle maksuotsuse tühistada. PMTK
  7. septembri
  8. a otsusega nr 12.2-3/8714-16 tunnistati
  9. märtsi
  10. a maksuotsus kehtetuks 219 191 krooni tulumaksu osas. Selle tulemusena jäi PMTK
  11. märtsi
  12. a maksuotsus kehtima osas, millega määrati kaebajale tasumiseks käibemaksu 205 920 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 77 301 krooni, kokku 283 221 krooni. PMTK esitas
  13. septembril 2010 halduskohtule taotluse lõpetada asjas menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel osas, milles
  14. märtsi
  15. a maksuotsus tunnistati kehtetuks (II kd tl 29). Kaebaja leidis (II kd tl 54-55), et menetlust ei tuleks lõpetada, sest HKMS § 24 lg 1 p 4 ei näe 12
(17)3-10-828 ette menetluse osalist lõpetamist, kui haldusakt on tunnistatud kehtetuks osaliselt. Alternatiivselt palus kaebaja menetluse osalise lõpetamise korral mõista vastustajalt välja menetluskulud. HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Asjaolu, et maksuotsus tunnistati kohtumenetluse ajal kehtetuks vaid osaliselt, menetluse selles osas lõpetamise võimalust ja kohustust ei kõrvalda, sest maksuotsus on oma iseloomust tulenevalt osadeks jaotatav. Põhjendatud huvi haldusakti õiguspärasuse jätkuvaks kontrollimiseks kehtetuks tunnistatud osas kaebajal puudub.
  1. Neil põhjustel tühistab ringkonnakohus HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks 219 191 krooni tulumaksu määramise osas ning lõpetab selles osas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel asja menetluse. Kohtuotsuse osalise tühistamise ja menetluse osalise lõpetamise tõttu tuleb HKMS § 93 lg-st 4 lähtudes tühistada halduskohtu otsus ka menetluskulude jagamise osas, sest vastavalt HKMS § 92 lg-le 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Nii esimese kui ka teise astme menetluskulude jaotuse esitab ringkonnakohus käesoleva otsuse põhjenduste kolmandas osas. II
  2. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et tehingut, mis on kajastatud Optio Trade OÜ
  3. septembri
  4. a arvel nr 342, ei ole reaalselt toimunud. Tegelikult soetas kaebaja glütserooli otse tootjalt Biodiesel Paldiski AS-lt ja transporditeenuse Fastway OÜ-lt ning põhjendatud on kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses. Kaebaja ei ole seda kahtlust kõrvaldanud maksu-, halduskohtu– ega ka ringkonnakohtu menetluses. Halduskohus ei ole asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud, rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise, samuti on kohus otsust piisava põhjalikkusega põhjendanud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata.
  5. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud – asjaosaliste selgituste ja dokumentide vastuolulisus, tehingute jada korraldamine kaebajaga seotud isikute poolt, hinna ebamõistlikkus – kogumis kinnitavad järeldust, et kaebaja soetas glütserooli otse Biodiesel Paldiski AS-lt ja transporditeenuse Fastway OÜ-lt ning Optio Trade OÜ arve on fiktiivne. Maksu- ja kohtuotsuses kirjeldatud asjaolud ei jäta ruumi kahtlustele kaebaja teadlikkuses sellest, et ta ei soetanud kaupa ja teenust Optio Trade OÜ-lt. Apellatsioonkaebuse üldsõnaline ja põhistamata väide materiaalõiguse väärast kohaldamisest halduskohtu poolt seda seisukohta ei kummuta. Apellatsioonkaebuses ei märgita, millistele faktiväidetele on halduskohus jätnud väidetavalt vastamata, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsioonkaebusele selles osas vastata. Kohtuotsuse põhjendused ei ole vastuolulised – Optio Trade OÜ käibemaksukohustusega seonduvat on kohus selgitanud selgelt ja arusaadavalt. 13
(17)3-10-828 Kohus ei ole rikkunud ka uurimisprintsiipi ega tõendite vahetu uurimise põhimõtet. Kaebaja seaduslikud esindajad K. L ja E. H on maksumenetluses oma selgitused andnud (
  1. novembri
  2. a protokoll maksukohustuslase suuliste seletuste kohta, I kd tl 91-93). Ka Optio Trade OÜ juhatuse liige J. P on oma selgitused maksuhaldurile andnud (
  3. detsembri
  4. a protokoll kolmanda isiku suuliste seletuste kohta, I kd tl 213-214). Tegemist on maksumenetluses kogutud tõenditega, mille vahetu kontrollimine ei tähenda seda, et kohtus tuleks maksumenetluses selgitusi andnud isikud uuesti ära kuulata. Pealegi ei olnud kaebaja seaduslikel esindajatel mingit takistust osaleda asja arutamisel kohtus kaebaja esindajatena lisaks lepingulisele esindajale ning selgitada kohtumenetluses püstitatud versiooni tehingu erilisusest ja kasulikkusest. Interbuilders OY esindaja A. M, kellelt maksuhalduril maksumenetluse kestel selgitusi saada ei õnnestunud, kuulas halduskohus tunnistajana üle (kohtuistungi protokoll, II kd tl 125-128). M Ui ülekuulamise taotlust põhjendades märkis kaebaja, et M. U „võib tõendada, et just oli varasemalt (mitte seoses selle tehinguga) viinud seoses muude tehingutega kokku Kiur Le ja OT juhatuse liikme J P“ (I kd tl 246). Ringkonnakohtu hinnangul pole asjas määravat tähtsust, kes ja millal täpselt K. Le ja J. P kokku viis. Kohus ei kahtle selles, et K. L ja J. P olid enne vaadeldava tehingute jada sooritamist tuttavad. Oluline on, et tehingu pooled, kes küll kinnitavad tehingu toimumist, on andnud maksuhaldurile tehingu üksikasjade kohta erinevaid selgitusi. A Vi ülekuulamise taotlust põhjendades märkis kaebaja, et A. V „võib tõendada, et suheldes IB-BDP vahelise tehingu osas FW-ga ei tegutsenud ta mitte kaebaja esindajana (nagu väidab vastustaja), vaid ostja IB esindajana“ (I kd tl 246). Ka kaebaja juhatuse liikme E. Hi kohtusse kutsumist põhjendas kaebaja sooviga tõendada, et „pidades BDP ja IB vahelise tehingu tingimuste üle kirjavahetust BDP-ga tegutses E. H ostja IB, mitte Kemimet esindajana (kaebuse p. 25) ning seega on valed nii BDP esindajate väited sellest, et IB-st nad kellegagi ei suhelnud /…/ kui ka vastustaja järeldus, et tehingud BDP ja IB vahel tegelikkuses ei toimunud“ ning „glütserooli transpordi korraldamise logistiliste üksikasjade kooskõlastamine vedaja FW-ga jäi osapoolte kokkuleppel E. H ülesandeks, kelle palvel aitas seda korraldada ka A. V“ (I kd tl 246). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et ühtede ja samade isikute poolt samaaegselt nii kaebaja kui Interbuilders OY esindamine pigem kinnitab kui lükkab ümber kahtlust kaebaja maksupettuses osalemises. Seega pole halduskohus jätnud tähelepanuta ega hinnanguta kaebaja väidet temaga seotud isikute tegutsemisest Interbuilders OY esindajatena. E. H ja A. V tegutsemist Interbuilders OY nimel pole tähelepanuta jätnud ka maksuhaldur, tehes sellest maksuotsuses (maksuotsuse lk 14, I kd tl 121 pöördel) järelduse, et kaebajal oli kontroll Interbuilders OY üle. Selle järeldusega tuleb nõustuda.
  5. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud lahendamata
  6. septembri
  7. a maksuotsusega seotud tuvastamiskaebuse. Nimelt palus kaebaja tuvastada, et PMTK
  8. septembri
  9. a otsusest ei tulene eraldiseisvalt ega koos
  10. märtsi
  11. a maksuotsusega kaebajale mingeid maksukohustusi. Ka ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et PMTK
  12. septembri
  13. a otsus ei ole maksuotsus ning selle otsuse õiguslikuks tagajärjeks kaebaja jaoks on vaid asjaolu, et
  14. märtsi
  15. a maksuotsuses näidatud suuruses maksukohustust kaebajal ei ole. Kaebuse eesmärgi täidaks täielikult
  16. märtsi
  17. a maksuotsuse (kehtivas ulatuses) tühistamine, milleks aga pole alust. Kaebaja väide, et
  18. märtsi
  19. a maksuotsus on osaliselt kehtetuks tunnistatud muude põhjendustega, kui seda sooviks kaebaja, ei kujuta endast tuvastamiskaebuse esitamiseks nõutavat põhjendatud huvi. Maksuotsuse põhjendustel ei ole siduvust. Kaebaja õigused on kindlaks määratud maksuotsuse resolutsiooniga. 14
(17)3-10-828
  1. Neil põhjustel ei ole kohtuotsuse muus kui käesoleva otsuse põhjenduste I osas näidatud ulatuses tühistamiseks ning asja halduskohtule uueks arutamiseks ega ka uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. III
  2. Apellatsioonimenetluses HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel asja menetluse osalise lõpetamise tõttu on kaebajal HKMS § 92 lg-st 5 tulenevalt õigus halduskohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamisele proportsionaalselt menetluse lõpetamisega. Kaebajale määrati algselt tasumiseks maksusumma 502 412 krooni ning osaliselt kehtetuks tunnistamise tulemusena jäi maksuotsus kehtima 283 221 krooni tasumise kohustusega. 283 221 krooni moodustab 502 412 kroonist 56%. Seega on kaebajal õigus kantud, vajalike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamisele 44% ulatuses.
  3. Halduskohtus taotles kaebaja vastavalt menetluskulude nimekirjale (II kd tl 165) 15 000 krooni suuruse riigilõivu ja 4 708,74 euro suuruse esindaja kulu vastustajalt väljamõistmist. Riigilõivu tasumist tõendab
  4. aprilli
  5. a maksekorraldus nr 344 (I kd tl 19). 44% esimese astme kohtus tasutud 15 000 krooni suurusest riigilõivust on 6 600 krooni ehk 421,82 eurot. Esindaja kulu kandmise kohta on esitatud järgmised dokumendid: advokaadibüroo
  6. jaanuari
  7. a arve nr 18 summas 9 000 krooni ja panga kinnitusega teatis nr 146 summa laekumise kohta (teenuseks konsultatsioonid seoses
  8. jaanuari
  9. a maksuotsusega nr 12.2-3/8714-9); advokaadibüroo
  10. veebruari
  11. a arve nr 31 summas 9 000 krooni ja panga kinnitusega teatis nr 105 summa laekumise kohta (teenuseks konsultatsioonid seoses
  12. jaanuari
  13. a kontrollaktiga nr 12.2-3/8714-10); advokaadibüroo
  14. märtsi
  15. a arve nr 55 summas 5 400 krooni ja panga kinnitusega teatis nr 106 summa laekumise kohta (teenuseks konsultatsioonid seoses PMTK
  16. märtsi
  17. a maksuotsusega); advokaadibüroo
  18. aprilli
  19. a arve nr 71 summas 18 000 krooni ja panga kinnitusega teatis nr 130 summa laekumise kohta (teenuseks kaebuse koostamine PMTK
  20. märtsi
  21. a maksuotsuse tühistamiseks); advokaadibüroo
  22. juuni
  23. a arve 107 summas 9 000 krooni ja panga kinnitusega teatis nr 92 summa laekumise kohta (teenuseks kaebaja esindamine halduskohtus käesolevas asjas); advokaadibüroo
  24. juuli
  25. a arve nr 121 summas 4 500 krooni ja panga kinnitusega teatis nr 98 summa laekumise kohta (teenuseks kaebaja esindamine halduskohtus käesolevas asjas); advokaadibüroo
  26. jaanuari
  27. a sularahaarve nr A100422 summa 600 eurot laekumise kohta esindamise eest halduskohtus käesolevas asjas ja advokaadibüroo
  28. märtsi
  29. a sularahaarve nr A100424 summa 600 eurot laekumise kohta esindamise eest halduskohtus käesolevas asjas (II kd tl 56-67, 69, 167). Vastustaja leidis asja arutamisel esimese astme kohtus, et advokaadibüroo
  30. jaanuari
  31. a arve nr 18 ja
  32. veebruari
  33. a arve nr 31 ei ole käesoleva kohtuvaidlusega seotud ning muud kulud on ülemäära suured (II kd tl 130). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kõnealused arved kokku summas 18 000 krooni ei ole vaadeldavad esindaja kuluna käesolevas kohtuvaidluses.
  34. jaanuari
  35. a arve nr 18 on esitatud seoses
  36. jaanuari
  37. a maksuotsusega, mis ei ole kohtuvaidluse esemeks.
  38. jaanuari
  39. a arve nr 31 seondub 15
(17)3-10-828 kontrollaktiga. Kohtuvaidlusele eelnevas haldusmenetluses kantud kulud ei ole esindaja kulud HKMS § 83 lg 4 p 1 mõttes. Käesoleva kohtuvaidlusega seotud ja kantud esindaja kuluks on seega 5 400 + 18 000 + 9 000 + 4 500 = 37 800 krooni ehk 2 415,86 eurot ja 2 x 600 = 1 200 eurot, kokku 3 615,86 eurot. Asja mahtu ja keerukust arvestades peab ringkonnakohus HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks 2 555 eurot. Sellest 44% moodustab 1 124,20 eurot, mis lisaks 421,82 euro suurusele riigilõivule tuleb vastustajalt kaebaja kasuks seoses menetluse osalise lõpetamisega välja mõista. Seega kuulub kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskuludest vastustajalt väljamõistmisele 1 546,02 eurot.
  1. Ringkonnakohtus taotles kaebaja vastavalt menetluskulude nimekirjale 905 euro suuruse riigilõivu ja 1 200 euro suuruse esindaja kulu vastustajalt väljamõistmist. Apellatsioonkaebusele lisas kaebaja
  2. mai
  3. a maksekorralduse nr 16, millega tasuti riigilõivu 20 eurot (II kd tl 188). Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja kaebajale anti tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks summas 885,06 eurot arvestusega, et vaidlustatud maksuotsuse osalise kehtetuks tunnistamise tõttu on apellatsioonimenetluses vaidluse all maksusumma 283 221 krooni, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 905,06 eurot. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu
  4. mai
  5. a maksekorraldusega nr 17 ja
  6. mai
  7. a maksekorraldusega nr 18 (II kd tl 204, 205). Seega on kaebaja apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu maksusummalt, mille osas asja menetlus lõpetamisele ei kuulu, ning maksusummalt, mille osas kuulub asja menetlus lõpetamisele, ei ole apellandilt riigilõivu nõutud ja ta ei ole seda ka ise tasunud. Esindaja kulu kandmise tõendamiseks on ringkonnakohtule esitatud advokaadibüroo
  8. juuni
  9. a arve nr 71 summas 600 eurot ja
  10. juuli
  11. a arve nr 90 summas 600 eurot ning panga kinnitustega teatised nr 30 ja 37 nimetatud summade laekumise kohta. Osutatud õigusabiteenuseks on apelleeritava kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine. Kulu kandmine käesolevas asjas on tõendatud. Vastustaja hinnangul on esindaja kulu põhjendamatult suur. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ning leiab, et HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks saab asja mahtu ja keerukust arvestades pidada esindaja kulu 600 eurot. Arvestada tuleb sellega, et põhiosas on esindaja töö tehtud esimese astme kohtus. Seoses asja menetluse osalise lõpetamisega on kaebajal õigus 44% vajalike ja põhjendatud esindaja kulude hüvitamisele. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kuludest kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista esindaja kulu 264 eurot.
  12. Muus osas jäävad kaebaja esimese ja teise astme menetluskulud kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 ja arvestades HKMS § 93 lg-t 5 kaebaja enda kanda. 16
(17)3-10-828 Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.