sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 15-17). Tartu Maakohtu Valga kohtumaja on tsiviilasja nr 2-10-61348 14.02.2011.a kohtumäärusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse, millega seati hageja kasuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx kinnistu käsutamise ja võõrandamise keelumärge kinnistusraamatusse (tl 28-29). 05.10.2011.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja seda kohtuistungil arutamata ja annab pooltele tähtaja kuni 25.10.2011.a, mille jooksul on antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Pooled täiendavalt avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud (tl 88). 2 01.11.2011.a andis kohus pooltele tõendite esitamiseks täiendava tähtaja 08.11.2011.a (tl 92). Kostja teatas kohtule, et soovib tsiviilasjas ärakuulamist. Kohus korraldas kostja ärakuulamise 23.11.2011.a (tl 108-109). 24.11.2011.a palus kohus hagejal
lg 5 ja
lg 1 alusel esitada KÜ X 05.03.2009.a üldkoosoleku protokolli originaaldokumendi hiljemalt 02.12.2011.a. Samas kohustas kohus
lg 4 alusel pooltel esitada hiljemalt 02.12.2011.a informatsioon kompromissi sõlmimise käigust ja tulemustest (tl 110). Kostja esitas hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt nõusub tasuma ühe m2 küttepuude eest 19,17 eurot. Hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud põhjusel, et see oleks ebaõiglane teiste KÜ liikmete suhtes, kes on oma kohustusi täitnud korrektselt (tl 113). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja (KÜ X) kostjalt (KÜ liige) võlgnevuse summas 382,96 euro tasumist. Poolte vahel pudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; 2) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat elumaja haldab KÜ X; 3) kostja on KÜ X liige. Poolte vahel on vaidlus järgnevas: 1) 12.02.2010.a ja 05.03.2010.a KÜ üldkoosoleku pädevus ja tegelik toimumine; 2) KÜ üldkoosoleku otsuse tühisus; 3) Küttepuude hinna suurus. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi ärakirjadena esitatud tõendeid: KÜ X põhikiri (tl 3-5); 25.05.2010.a kostjale väljastatud teade võlgnevuse summas 6669,95 krooni tasumiseks hiljemalt 30.06.2010.a (tl 7); 24.09.2009.a KÜ X meeldetuletus võlgnevuse summas 6869,95 krooni tasumiseks hiljemalt 12.10.2009.a (tl 10); 05.03.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokoll nr 13 originaaldokumendina, millest nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 05.03.2009.a (tl 114-115); kinnistusraamatu väljavõte 08.12.2010.a, millest nähtuvalt on kostja X-XX omanik alates 11.09.2003.a (tl 11); 12.02.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokoll nr 12, millest nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 12.02.2009.a (tl 5052); KÜ X sõlmitud ostu-müügilepingud (27.04.2009.a summas 6300 krooni 18 m2, 27.04.2009.a summas 930 krooni 3 m2, 22.04.2009.a summas 1350 krooni 3 m2, 06.04.2009.a summas 2173 krooni 6 m2, 20.03.2009.a summas 2080 krooni 5,2 m2, 20.03.2009.a summas 3036 krooni 9 m2, 20.02.2009.a summas 4600 krooni 10 m2, 15.02.2009.a summas 7200 krooni 15 m2) küttepuude ostmiseks koos tasumist tõendavate makskorraldustega (tl 54-61); 06.04.2011.a kinnistusraamatu väljavõte, mis tõendab, et M. S. ei olnud 2009.a märtsis KÜ liige (tl 75-77); L. M. 03.11.2011.a kinnitus, et 12.02.2009.a ja 3 05.03.2009.a üldkoosolekuid ei toimunud (tl 99); M. S. 03.11.2011.a kinnitus, et 12.02.2009.a ja 05.03.2009.a üldkoosolekuid ei toimunud (tl 102). KÜS § 2 lg 1 kohaselt on KÜ korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ X põhikirja p-st 1.4 nähtuvalt on ühistu tegevuse eesmärgiks elamu mõtteliste osade ja elamu teenindamiseks vajaliku maa ühine majandamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on KÜ liikmeks kõik kinnisasja korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla KÜ liikmeks. KÜ X põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeteks kõik elamu korteriomanikud, teised isikud ei saa olla ühistu liikmeteks. Hageja on kohtule tõenditena esitanud kinnistusraamatu registriosa väljatrüki, millest nähtuvalt on kostja korteri nr XX omanik (tl 11), seega on KÜ antud juhul õigustatud esitama hagi kostja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ning remondiks ja tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ning ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KÜ X põhikirja p 3.2.3 kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teistelt korteriomanikelt, et elamu valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt korteriomanike huvidele. P 3.3.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosolekute otsuseid. Samuti kohustub ühistu liige tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid ühistu või juhatuse poolt sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Kostjal oli hagiavalduse esitamise seisuga tasumata 6252,05 krooni, mis koosnes kütte ning vee- ja kanalisatsiooni remonditööde võlgnevusest. 18.03.2011.a kohtule esitatud vastusest nähtuvalt on kostja võlgnevust mõnevõrra vähendanud, seega palub hageja kostjalt välja mõista 382,96 eurot (tl 48). Hageja on kohtule tõendina esitanud 25.05.2010.a kostjale väljastatud teate võlgnevuse summas 6669,95 krooni tasumiseks hiljemalt 30.06.2010.a (tl 7) ning 24.09.2009.a KÜ X meeldetuletuse võlgnevuse summas 6869,95 krooni tasumiseks hiljemalt 12.10.2009.a (tl 10). Kohus korraldas kostja soovil 23.11.2011.a kostja ärakuulamise, mille protokollist (tl 108109) nähtuvalt kostja tunnistas osaliselt hagi. Kostja selgitas, et võlgnevus küttepuude eest tekkis, kuna sellel hetkel, kui ta pidi küttepuid ostma puudus tal raha, et oma kohustusi täita. Kostja tahtis rahaliste vahendite puudumise tõttu osta küttepuud hiljem, kuid KÜ keeldus ning ostis seetõttu küttepuud tema eest. Lisaks nähtub kostja selgitustest, et KÜ-ga oli kokkulepe, et tema kohustuseks oli tuua igal talvel puid 15 m2 (korteri suurus 48 m2). Kostja kinnitab, et tal jäi 2008/2009.a talvel toomata 13 m2 küttepuid. Samas ei nõustu kostja hageja poolt ostetud küttepuude hinnaga 400 krooni m2 ning kinnitab, et Valgamaal sai küttepuid osta 4 250-300 kr/ m2 eest.
lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetledes kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korras hagi menetledes koguda tõendeid omal algatusel.
lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtule nähtuvalt on kostja 23.11.2011.a toimunud ärakuulamisel võtnud hagi osaliselt õigeks küttepuude eest 2008/2009.a talvel võlgnevuse tekkimise osas 13 m2 eest. Kostja on vaidlustanud 12.02.2010.a ja 05.03.2010.a KÜ üldkoosoleku pädevuse otsuste vastuvõtmisel ja tegeliku toimumise. Kostja on esitanud tõenditena kahe tunnistaja L. M. korteri nr 6 omaniku (tl 99) ja M. S. korteri nr XX omaniku (tl 100-102) kirjalikud selgitused, millest nähtuvalt ei ole 12.02.2009.a ja 05.03.2009.a üldkoosolekuid toimunud. Kohtule tõendina esitatud 06.04.2011.a kinnistusraamatu väljavõtte (tl 75-77) kohaselt ei olnud M. S. üldkoosolekute toimumise ajahetkel KÜ liige. 05.03.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokolli nr 13 originaaldokumendist nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 05.03.2009.a (tl 114-115) ning ärakirjana 12.02.2009.a KÜ X üldkoosoleku protokollist nr 12 nähtuvalt toimus KÜ üldkoosolek 12.02.2009.a (tl 50-52). Kohus asub seisukohale, et poolte väited üldkoosolekute toimumise osas on vastuolulised. Samas on 12.02.2009.a ja 05.03.2009.a üldkoosolekute protokollid osalejate poolt allkirjastatud, mistõttu loeb kohus hageja poolt tõendatuks üldkoosolekute toimumise nii 12.02.2009.a kui ka 05.03.2009.a. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja soovib tugineda allkirjade võltsimisele peab ta väite tõendamiseks esitama kohtule tõendid. Samuti on kostjal õigus pöörduda kohtu poole taotlusega tõendite kogumiseks või ekspertiisi teostamiseks. Kohtule nähtuvalt ei ole vastavasisulisi taotlusi kostja kohtule esitanud. Kostja selgitustest nähtuvalt ei nähtu 05.03.2009.a üldkoosoleku protokollist kas üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, samuti ei nähtu osalenud liikmete nimesid ega seda, kes osalejatest hääletasid otsuse vastuvõtmise poolt või vastu. Kostjale jääb selgusetuks kas üldkoosolekul on järgitud seaduses sätestatud nõudeid. Juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti või otsus on heade kommetega vastuolus on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ei kaasne üldjuhul sellega iseenesest üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd KÜS ei reguleeri üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Viidatud sätte kohaselt on m.h tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul, kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Kostja on seisukohal, et küttepuude tellimise otsustamine oli temaga eelnevalt läbi arutamata, seega selgelt heade kommete vastane. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus 5 olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 1 kohaldub juriidilise isiku organi otsustele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg
lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 88, tl 92). Vastavalt
Kostja on jätnud esitamata tõendid väidetava 2 m2 KÜ-le tarnimise osas, samuti liiga kõrge küttepuude hinna osas. 6 Kostjale osutatud teenuste eest on pidanud hageja tasuma teiste korteriomanike makstud raha arvelt. Kuivõrd kostja on hagejalt teenust saanud, on tal ka seadusest tulenev kohustus selle eest tasuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus summas 382,96 eurot. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Kohus juhib poolte tähelepanu
lg-le 2, mille kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hele Ilisson kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.