Menetluskulude jaotus
Menetluse käik K S ja MS esitasid 31.10.2011 kohtule hagi ES vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista enda ülalpidamiseks igakuine elatis 450 eurot alates 01.11.2010 kuni täisealiseks saamiseni. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja 17.11.2011 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja taotleb kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 450 eurot kuus K S ja 450 eurot kuus MS kasuks alates 01.11.2010 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Menetluskulud Juhindudes
Hageja on esitatud kooskõlas
Hageja menetluskulud on õigusabikulud summas 455 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 455 eurot käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud. Elatise hagi koostamine ei ole nii keerukas, et nõuaks kulusid summas 200 eurot. Samuti ei ole põhjendatud hagejate 2 esindamine kohtus summas 255 eurot. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ning asjas on toimunud ainult üks kohtuistung kestvusega 20 minutit. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning mõistlikud ja põhjendatud on õigusabikulud 200,00 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 200 eurot.
lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.