TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1549 Otsuse kuupäev
- november 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. Si kaebus Viru Vangla 11.05.2011 käskkirja nr 6-3/960-D tühistamiseks ning tekitatud 8000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Kohtuistung 03.11.2011 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: A. S /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A. Si kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.12.
- Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- 11.05.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/960-D (tl 27-28), millega karistati kinnipeetav A. Si vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest 3 ööpäevase kartserisse paigutamisega.
- 20.06.2011 esitas A. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja selle käskkirja peale kaebuse (tl 1), selgitas selles, miks ta peab määratud karistust õigusvastaseks ning palus, et kohus mõistaks jubedates, ebainimlikes, alandavates, õigusi ja tervist rikkuvates tingimustes viibimisega tekitatud kahju eest välja 8000 euro suuruse hüvitise. Kaebaja väitis, et tal valutas hammas, kuid valvur ignoreeris tema väljakutset poolteist tundi, ei toonudki talle tabletti ja ajalehti ega andnud selgitusi ning ka vaietele ei vastanud vangla õigeaegselt.
- Viru Vangla vastuses (tl 24-26) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti seda põhjendamatuks ja kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise, käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete ning kahju tekitamise ja hüvitamise suhtes. Seejuures väideti, et kaebaja oli kohustatud viisakalt käituma ka siis, kui ta polnud rahul valvuri tegevusega ning lisati, et kamber, kus ta karistust kandis vastab kõigile nõuetele ja seal viibimine ei saanud tema inimväärikusele ja tervisele kahju tekitada.
- Kohtuistungil jäi A. S kirjalikult esitatu juurde ning leidis, et kõik, mis vangla räägib on paljasõnaline ja pole mingeid tõendeid, et tema oleks valvurit solvanud. Seejuures ta selgitas, et tal on harjumus provotseerimise ja õiguste rikkumise korral end omaette rääkimisega välja elada, tema sõnad pole kellelegi suunatud ning kuna vangla raamatukogus olevad Venemaal trükitud raamatud on samasuguseid sõnu täis, ei ole õigust teda siin nende eest karistada. Veel väitis ta, et kiireloomulise arstiabi osutamata jätmisega rikkus vangla põhiseaduse § 28, vangistusseaduse § 51 ja § 52 ning lisas, et kõik tema haigused on tingitud Viru Vangla kartseris viibimisest. KOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlustatud Viru Vangla käskkirjas (tl 27-28) on A. Sile vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra punktidele 8.1.1 ja 8.1.3 ja 8.2.4 toetudes süüks pandud seda, et 12.04.2011 tagus ta tugevalt rusikatega vastu kambri ust ning kasutas vanglaametniku suunas ebatsensuurseid väljendeid. Vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Põhimõtteliselt seesama tuleneb ka Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.
- Sama kodukorra punktide 8.1.3 ja 8.2.4 kohaselt peab kinnipeetav olema vangla teenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas ning tal on keelatud kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. A. S pole käskkirjas kirjeldatut kohtuistungil antud seletustes (tl 52) põhimõtteliselt eitanud, kuid peab oma käitumist vanglaametniku käitumisest tulenevalt õigustatuks ning väidab, et tema sõnad olid vaid enda välja elamine ega olnud kellelegi suunatud. Niisugune seisukoht ei saa teda aga vabandada ja on käsitletav vaid tagantjärele esitatud õigustusena. Olenemata sellest, kas kinnipeetava peab vanglaametniku mingit konkreetset tegevust õigeks ja kas talle meeldib ametniku käitumisviis, kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal hoiduda ametniku töö häirimisest ja end viisakalt ülal pidada. Mida täpselt pidada ebaviisakaks käitumiseks ja missugused väljendid on seksuaalselt ahistavad, ebatsensuursed või solvavad, on suures osas selle isiku hinnangute küsimus, kelle juuresolekul neid kasutatakse või kellele need suunatakse, kuid kindlasti ei mahu vaidlusaluse käskkirja aluseks olevates ettekannetes (tl 30 ja 32) ja valvuri hilisemas õiendis (tl 38) kirjeldatud väljendid viisaka käitumise piiridesse ega ole sobilikud naissoost vanglaametniku juuresolekul tarvitamiseks või temaga suhtlemiseks. Kohtuistungil viitas kaebaja põhiseaduse § 41 rikkumisele (tl 52). Nimetatud sättes sisalduv õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ei tähenda aga õigust vanglaametniku või mistahes muu isiku suhtes ebaviisakalt käituda, teda sõimata ja solvata. Seaduseandja on samas sättes otsesõnu kehtestanud, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Seda ei saa kuidagi vabandada ka asjaoluga, et mitmes kirjandusteoses on kasutatud samu sõnu ja väljendeid, mida vanglaametnik antud juhtumi puhul enda suhtes solvavateks pidas.
- Kohtutoimikusse Viru Vangla poolt esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on A. Si rikkumise puhul järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõudeid. Menetluse käik on protokollitud (tl 29), karistatut on teavitatud selle algatamisest (tl 33), talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 31), karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja 2 pädevuse piires ja seda on käskkirjas (tl 27-28) üksikasjalikult ka põhjendatud. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 kehtestatu lubab kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kinnipeetavale kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine nii kaebaja rikkumise asjaolusid kui tema isikut ega ole ülemäärase raskusega.
- Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt saab isik varalise või mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui avaliku võima kandja on rikkunud tema õigusi õigusvastase tegevusega. Kuna A. Sile määrati distsiplinaarkaristus igati õiguspärasel alusel, ei ole selle kandmisest saanud tuleneda talle kaebuses nimetatud rahalist kahju. Arvestades määratud karistuse lühidust, ei saanud mingit rahalisele hüvitamisele kuuluvat iseseisvat mittevaralist kahju tekitada ka kartserikambri mistahes tingimused. 8.Eeltoodust tulenevalt pole A. Si kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 13) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.