Obsah (5)

§ 163§ 177§ 415§ 407§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20973

§ 163

lg 1 alusel jätta menetluskulud 89,91% ulatuses solidaarselt SIOÜ, AS ja ST kanda ning 10,09% ulatuses Swedbank AS-i kanda.

1. Välja mõista SIOÜ-lt, A S ja ST solidaarselt menetluskulu 861,94 eurot (kaheksasada kuuskümmend üks eurot ja 94 senti) Swedbank AS-i kasuks.
2. Välja mõista SIOÜ-lt, A Sja ST solidaarselt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 861,94 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni Swedbank AS-i kasuks (

§ 177lg 2).

7. Kostjatel on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest

§ 415ja § 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb kostjatel tasuda kautsjonit 543,24 eurot (viissada nelikümmend kolm eurot ja 24 senti) (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS-is või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358).

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
3. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes

§-st 407, § 444 lg-st 4 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostjad hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul on hagiavaldus ja hagimaterjalid kostjatele kätte toimetatud 13.09.2011 ja 20.09.2011. Kostjad esitasid kohtule taotluse pikendada hagile vastamise tähtaega, kohus teatas kostjatele, et vastus hagile tuleb esitada hiljemalt 14.11.2011. Kostjad kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud. Puuduvad

§ 407lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus hagi osaliseks rahuldamiseks. Nimelt nähtub hagiavalduse resolutsioonist, et hageja taotleb võlgnevuse väljamõistmist summas 17 123,62 eurot, samas ilmneb hagiavalduse sisust ja esitatud tõenditest, et võlgnevus koosneb põhivõlast summas 8636,78 eurot, intressist 1728,48 eurot ja viivisest 5029,88 eurot. Kohus märgib, et nimetatud nõuetest tuleneb võlgnevuse summaks kokku 15 395,14 eurot. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtub, et hageja on võlgnevust kokku arvutades liitnud intressi summa kahel korral ning jõudnud seetõttu ekslikult järeldusele, et nõude koondsumma on 17 123,62 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, s.o summas 15 395,14 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1. Viivise väljamõistmise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi osalisel rahuldamisel kostjatelt hageja kasuks välja mõistnud 15 395,14 eurot, kuid jätnud hagi rahuldamata 1728,48 euro 2 osas. See tähendab, et kohus rahuldab hagi 89,91 % ulatuses. Seega tuleb lähtuvalt

§ 163

lgst 1, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jätta kostjate kanda menetluskulud 89,91 % ulatuses. Hagi rahuldamata jätmise osa suhtes tuleb jätta hageja kanda menetluskulud 10,09 % ulatuses. Käesoleval juhul on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv 958,67 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda menetluskulud summas 861,94 eurot. Tulenevalt hageja taotlusest tuleb kostjatel nimetatud summalt tasuda solidaarselt ka viivist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Menetluskulude väljamõistmise aluseks on

§ 163lg 1, § 1741 lg 3, § 177 lg 2.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

Kohtunik 3