Obsah (4)

§ 204§ 152§ 108§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2012, Tallinn Haldusasja number 3-08-180 Haldusasi Osaühing VKG Energia kaebus Vabariigi Valitsuse 20.

§ 204lg 1 ja lg 2).

KAEBUSE ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Kaebajale kuulub kaks soojuselektrijaama – Lõuna elektrijaam ja Põhja elektrijaam – mille kaudu varustab ta soojusenergiaga Kohtla-Järve linna ja piirkonna elanikkonda ja tööstusettevõtteid. 28.01.2008 esitas Osaühing VKG Energia Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 257 „Paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja selle jaotuskava aastateks 2008–2012” OÜ VKG Energia käitistele (Põhja Soojuselektrijaam ja Lõuna Soojuselektrijaam) eraldatud aastaste lubatud heitkoguste osa (Määruse lisa 1 punktid 5 ja 6) ning riiklikku reservi puudutava osa (Määruse § 2) tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele määruse tühistatavas osas ettekirjutuse tegemiseks ette valmistada ning vastu võtta asjakohane haldusakt ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 30.01.2008 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 13.02.2008 saabus kohtule Keskkonnaministeeriumi taotlus kaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus samal päeval ka rahuldas andes vastamise tähtajaks 07.03.
2. 05.03.2008 taotles Keskkonnaministeerium teistkordselt kaebusele vastamise tähtaja pikendamist teatades, et pooled on asunud kompromissläbirääkimistele. 07.03.2008 määrusega andis kohus pooltele aja kohtuväliste läbirääkimiste pidamiseks kompromissleppe sõlmimise eesmärgil kuni 28.03.
3. 28.03.2008 palusid pooled kohtult täiendavalt aega kompromissläbirääkimiste pidamise jätkamiseks. 08.04.2008 määrusega rahuldas kohus menetlusosaliste taotluse pikendades läbirääkimiste aega 15.05.
4. 24.11.2008 kohtumäärusega määrati asi kohtuistungil arutamisele 12.12.2008, määratud istung jätkus 03.02.2009, mille lõppedes tegi kohus vastustajale ettepaneku esitada kirjalik selgitus õiguslike viidetega hiljemalt 19.märts 2009 missugune põhistus pidanuks jääma motiveerima haldusakti, arvestades, et peeti võimalikuks kompromissi. 15.09.2009 jätkas kohus asjaarutamist kohtuistungil lahendades ühtlasi esitatud taotluse asja arutamine edasi lükata kuni Euroopa kohtu otsuseni ja Euroopa Komisjoni Keskkonna peadirektoraadi 18.09.2009 nõupidamiste tulemuste selgumiseni. Kohus määras asja arutamise jätkamise ajaks 14.10.
5. 14.10.2009 kohtuistungil teatas vastustaja esindaja, et Euroopa Komisjoni kinnitus on tänaseks ära langenud. Euroopa Komisjon on tühistanud
6. mai otsuse, mis tähendab, et Eesti Vabariik peab koostama uue jaotuskava. Ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta kvooti juurde ei saada , mis omakorda tähendaks seda, et vastustajal poleks võimalik täita kohustust võtta vastu ühe kuu jooksul kaebaja poolt soovitud otsus. Istungil jõuti kokkuleppele, et kohtumenetlus peatatakse 2 kuuks millise aja jooksul peaks olema selge Euroopa Komisjoni uus otsus, samuti annaks täiendav aeg menetlusosalistele võimalus otsida kompromissi võimalusi. 12.02.2010 esitasid pooled kohtule 11.02.2010 sõlminud kohtuvälise kompromisskokkuleppe, mille eesmärgiks oli luua eeldused käimasoleva kohtuvaidluse lõpetamiseks. Kompromisskokkuleppe punkti 2.6 kohaselt olid pooled leppinud kokku, et esitavad Tallinna Halduskohtule ühise taotluse menetluse peatamiseks kuni 30.04.
7. 18.03.2010 kohtumäärusega peatas kohus haldusasjas 3-08-180 menetluse. 17.06.2010 määrusega pikendas kohus vastavalt 10.06.2010 esitatud taotlusele menetluse peatamise tähtaega kuni 27.09.
8. 07.10.2010 taotlesid menetlusosalised menetluse peatamise tähtaja pikendamist kuni 31.01.2011, kuna Keskkonnaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse läbirääkimised Euroopa Komisjoniga uue riikliku saastekvootide jaotuskava osas jätkuvalt pooleli, millest tulenevalt olid pooled pidanud mõistlikuks ja vajalikuks sõlmida kompromissi lisa 2, mis on täpsustatud käesoleva vaidluse 2 kompromissi korras lõpetamise tingimusi. Kohus rahuldas taotluse 13.10.2010 kohtumäärusega peatades menetluse 31.01.2011 15.02.2011 esitasid pooled kohtule järjekordse taotluse menetluse pikendamise jätkamiseks kuni 01.06.2011, seda põhjusel, et asi on võimalik lahendada kohtuväliselt. 16.02.2011 määrusega peatas kohus menetluse 01.06.
9. Kohus pikendas menetlusosaliste 28.09.2011 taotlusel menetluse peatamise tähtaega ka 18.11.2011 määrusega ja seda kuni 01.12.
10. Kohus tegi päringu asja menetluse jätkamise võimalikkuses. 04.01.2012 vastuses kohtunõudele teatasid kaebajate esindajad, et 05.12.
11. a kiitis Euroopa Komisjon lõpuks heaks uue Jaotuskava, mille kohaselt on OÜ VKG Energia käitisele (Põhja ja Lõuna jaamad) ette nähtud põhijaotuskavast aastateks 2008-
12. a kokku 1 982 878 tonni CO2 ekvivalenti. Komisjoni poolt heakskiidetud reservi suuruseks on kõikide käitajate peale kokku vaatlusaluse perioodi osas 3 465 285 tonni CO2 ekvivalenti. Vabariigi Valitsus võttis 22.12.
13. a vastu määruse "Paiksetest saasteallikatest ja õhusõidukitest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus, paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riiklik reserv ning nende jaotuskava" , milles on arvestatud OÜ VKG Energia taotlusega reservist täiendavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute saamiseks. Määrus avaldatakse Riigi Teatajas
14. jaanuaril
15. a ning see jõustub kolmandal päeval, so
16. jaanuaril
17. a. Kõnealuse määrusega tunnistatakse kehtetuks ka kohtuvaidluse esemeks olnud määrus, samuti on täidetud kompromissi tingimused, mistõttu langeb ära vaidluse alus. Niipea, kui uut Jaotuskava kehtestav määrus on jõustunud, esitab kaebaja

§ 152

lg 1 p 4 alusel taotluse menetluse lõpetamiseks märkides täiendavalt, et kuigi

§ 108

lg 6 kohaselt tuleks selle menetluse lõpetamise aluse rakendamisel jätta menetluskulud vastustaja kanda, ei taotle kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmist ning palub vastavalt poolte vahelisele kompromissile jätta poolte kulud poolte enda kanda. 05.01.2012 teatas Keskkonnaministeerium, et nõustub kaebaja taotlusega kohtuvaidluse lõpetamisega ning sellega, et kohtuvaidlusega seotud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel nende endi kanda. 12.01.2012 esitas kaebaja kohtule menetluse lõpetamise taotluse

§ 152lg 1 p 4 alusel ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt lõpetab halduskohus asjas menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud, väljaarvatud juhul, kui on taotletud haldusakti õigusvastsuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

Osaühing VKG Energia ei ole avaldanud soovi menetluse jätkamiseks Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 257 „Paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja selle jaotuskava aastateks 2008–2012” Osaühingu VKG Energia käitistele (Põhja Soojuselektrijaam ja Lõuna Soojuselektrijaam) eraldatud aastaste lubatud 3 heitkoguste osa (Määruse lisa 1 punktid 5 ja 6) ning riiklikku reservi puudutava osa (Määruse § 2) tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele määruse tühistatavas osas ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja on kohtule avaldanud, et soovib haldusasjas nr 3-08-180 menetluse lõpetamist. 12.01.2012 taotluse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kompromisskokkuleppe, mille eesmärgiks oli luua eeldused haldusasjas nr 3-08-180 toimuva kohtuvaidluse lõpetamiseks. Kompromisskokkuleppes lepiti kokku aluspõhimõtetes, millega peab Keskkonnaministeerium uue jaotuskava koostamisel kaebajale kuuluvate soojuselektrijaamade osas arvestama. Kompromissi ja selle lisade 1-5 alusel peatati menetlus käesolevas kohtuasjas kuni 01.12.

1. Poolte vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe realiseerimine venis eeskätt selle tõttu, et Eesti riigil oli pooleli kohtuvaidlus Euroopa Komisjoniga, kes omakorda viivitas Uue Jaotuskava heakskiitmisega. Euroopa Komisjon kiitis Uue Jaotuskava heaks 05.12.2011, misjärel võttis Vabariigi Valitsus 22.12.2011 vastu määruse nr 183 "Paiksetest saasteallikatest ja õhusõidukitest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus, paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riiklik reserv ning nende jaotuskava" , mille § 5 tunnistati kehtetuks vaidlusalune Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 257 „Paiksetest saasteallikatest eralduvate kasvuhoonegaaside summaarne lubatud heitkogus ja selle jaotuskava aastateks 2008– 2012”. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 183 jõustus 07.01.
2. Tulenevalt eeltoodust esineb alus

§ 152

lg 1 p 4 rakendamiseks ning osundatud asjaoludel tuleb kaebusest loobumine vastu võtta ja haldusasja menetlus lõpetada. 3.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul on menetlusosalised palunud vastavalt nende vahel sõlmitud kompromisskokkuleppele jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kulude osas on

§ 108

näinud ette teistsuguse kulude jaotuse, siis arvestab kohus käesoleval juhul poolte kompromissiga, mille kohaselt jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Vastavalt poolte kokkuleppele menetluskulude jaotamise küsimust seega ei tõusetu. 4.

§ 43

kõike 1 punkt 2 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Karin Kalmiste Kohtunik 4