KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukooseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskoh

) § 58 kohaselt ei ole formaalsed menetlusvead haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. KOHTU PÕHJENDUSED 6. MuKS § 442 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt märgitakse järelevalveametniku ettekirjutuses ettekirjutuse resolutsioon, milles esitatakse kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad, ning viide sunnivahendi kohaldamise võimalusele ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Ettekirjutuse nr 251 resolutsioonis kohustas Muinsuskaitseamet kaebajat sunniraha ähvardusel demonteerima plastikaknad xxxxxx korteril nr 1, mida kaebaja ei oma ega valda ning millega tal kaebusest nähtuvalt puudub mistahes seos. Ka sunniraha hoiatus on seotud xxxxxxxx korteri nr 1 akende demonteerimisega. 7.

§ 60

lg-st 2 tulenevalt on haldusakti resolutsioon igaühele täitmiseks kohustuslik ning haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohus on seisukohal, et õigusaktidest tulenevalt ei ole Muinsuskaitseameti ettekirjutuse põhjendavas osas tuvastatud asjaoludel iseseisvat õiguslikku tähendust. Seega ei ole tähtsust ka sellel, et ettekirjutuse nr 251 põhjendavas osas on ühel korral nimetatud kaebaja õiget elukoha aadressi xxxxxx korter nr 1. Ettekirjutuse täitmisel on määrav tähtsus selle resolutsioonil, mis paneb kaebajale kohustuse, mille täitmata jätmise korral võib Muinsuskaitseamet rakendada sunniraha. 8.

§ 63

lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse, kui

§ 63lõikes 2 sätestatud puudused on ilmselged (Riigikohtu 7.

märtsi

1. a määrus haldusasjas 3-3-1-21-03, p 13). Kohus leiab, et ettekirjutuse nr 251 tühisus on ilmselge, sest selle motiveeriv osa ja resolutsioon on vastuolus ning kaebajal ei ole võimalik ettekirjutuse resolutsiooniga temale pandud kohustust täita. Kaebaja ei ole võimalik demonteerida aknaid eluruumil, mida ta ei oma ning mille kasutamiseks tal ei ole mingit õiguslikku alust. Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmisel ähvardaks teda aga sunniraha. Muinsuskaitseamet on vale aadressi korranud ka sunniraha hoiatuses.
2. Kohus märgib, et haldusakti tühisuse üle otsustamisel ei oma tähtsust

§ 58

, mille kohaselt ei ole menetlus- või vorminõuete rikkumine haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusakti tühisuse saabki Riigikohtu praktika kohaselt tuvastada ainult siis, kui haldusakti puudused on ilmsed ja olulised ning mõjutavad asja otsustamist. 2 10. Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja tuvastab ettekirjutuse nr 251 tühisuse. Kohus selgitab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale ega tekita kellelegi õigusi või kohustusi (

§ 63lg 1).

Muinsuskaitseamet võib kaebajale vajaduse korral teha uue ettekirjutuse. 11. HKMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude taotlusi pooltel ei olnud, seega jäävad mõlema menetlusosalise kulud nende enda kanda. Monika Laatsit 3