← Eesti

3-10-1127/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2010. a Haldusasja number 3-10-1127 MTÜ Sillamäe Poksiliit kaebus Sillamäe Linnav

§ 30

lg 1 p 2, Sillamäe Linnavolikogu 27.novembri 2008.a määruses nr 106 ,,Sillamäe linna spordiklubidele toetuse andmise kord" § 1 lg 3, § 5 lg 1, § 6 lg 1, Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a protokolli nr 5, MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse 09.02.2010 protokolli alusel, lähtudes eelarvevahenditest, arvestades konkreetsete spordialade tulemuslikkust ja hetkeolukorda. Vaidlustatud haldusaktis ei ole mingisuguseid motiive esitatud. Mingis osas esitati põhjendused haldusaktile tagantjärgi, et Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjon soovitas Sillamäe Linnavalitsusele mitte toetada litsentseeritud treeneriteta kaebajat, mis ei vii linnas aktiivset tegevust, nt ei vii läbi igasuguseid linna spordiüritusi. Alles kohtumenetluses esitati vastuses kaebusele täiendavaid põhjendusi vaidlustatud haldusakti kohta. Kohtuistungil on vastustaja tuginenud asjaolule, et kaebuse esitajale on toetuse jäetud määramata põhjusel, et kaebuse esitajal puuduvad treeningute läbiviimiseks litsentseeritud treenerid. Haldusmenetluse seadus ei võimalda haldusakti motiveerimist tagantjärele. Halduskohus möönab, et Riigikohtu halduskolleegium on põhimõtteliselt pidanud võimalikuks haldusakti motiivide esitamist ka kohtumenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8.mai 2001.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-01). Hilisemas praktikas on aga Riigikohus asunud valdavalt pigem seisukohale, et kohtumenetluses haldusakti põhjenduste esitamine ei muuda haldusakti tagantjärgi õiguspäraseks. Nii on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et haldusakti motiveerimatus ei võimalda kohtul kontrollida, kas haldusorgan on haldusaktide andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ja teostanud ratsionaalset kaalumist. Samuti pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel, kuna aktides puudub igasugune faktiline põhjendus ning need ei sisalda ka viiteid dokumentidele, kust sellised põhjendused tuleneda võiksid. 3 Käesolevas haldusasjas ei saa välistada, et linnavalitsus jättis erinevad huvid tegelikult kaalumata ja kohtumenetluse käigus esitatud põhjendused on otsitud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.oktoobri 2003.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-03). Seisukohta, et põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti, on Riigikohtu halduskolleegium korranud ka hiljem (12.novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-07, 24. jaanuari 2008.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-07, 19. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-08). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimatuse tõttu õigusvastane ning tagantjärele esitatud motiivid ei muuda seda otsust õiguspäraseks. Seega on otsus formaalselt õigusvastane. Tartu Halduskohus leiab, et vaidlusaluse korralduse andmisel on tuginetud MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse 09.02.2010 protokollile ja Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a protokollile nr 5. Oluline on märkida, et noorsoo- ja spordikomisjoni esimees on volikogu liige Jevgeni Terentjev, kes on samal ajal ka Kergejõustikuklubi Kalev-Sillamäe juhatuse liige (viimasele on toetus linna eelarvest määratud). Volikogu liikme Jevgeni Terentjev’i puhul on tegemist huvide konfliktiga korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 mõttes.

§ 17

lg 5 nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest. Põhjendatud on kaebaja kahtlus, et noorsoo- ja spordikomisjon on jätnud kaebuse esitajale toetuse määramata mitte seetõttu, et temal puuduks selleks seadusest tulenev õigus, vaid muudel põhjustel. Seega on volikogu liikme Jevgeni Terentjev’i osalemine vaidlustatud korralduse aluseks olevates MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev juhatuse 09.02.2010 ja Sillamäe Linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni 15.veebruari 2010.a koosolekutel, millised võtsid vastu protokollilised otsused toetuste määramise osas, vastuolus

§ 17lg 5.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et volikogu liige Jevgeni Terentjev oli korralduse vastuvõtmise ajal nii Sillamäe Linnavolikogu liige, kui ka volikogu moodustatud noorsoo- ja spordikomisjoni esimees, 15.02.2010 toimunud komisjoni istungi juhataja ja MTÜ Sillamäe Spordiliit Kalev (reg nr 80197784) juhatuse liige. Vaidlusaluse korralduse andmisel on vastustaja Sillamäe Linnavalitsus tuginenud volikogu liikme Jevgeni Terentjevi arvamustele.

§ 17

lg 2 järgi volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.

§ 17

lg 5 kohaselt volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) paragrahv 25 lõikele 1. KVS § 4 lg 2 p 14 kohaselt on käesoleva seaduse tähenduses ametiisikuks valla- ja linnavolikogu esimees ja liikmed. KVS § 25 lg 1 p 5 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Korruptsioonivastase seaduse §-idest 17 lg 5 ja 25 lg 1 p 5 tuleneb üheselt, millal on tegemist huvide konfliktiga. Antud juhul on volikogu liige osalenud toetuse määramisel MTÜ-le Sillamäe Spordiliit Kalev, mille juhatuse liige ta on, tehes volikogu noorsoo- ja spordikomisjoni esimehena 15.02.2010 toimunud komisjoni istungil juhatajana otsustuse sporditoetuse määramise kohta. Seega on halduskohtul kahtlus, et Sillamäe Linnavalitsus ei ole teostanud kaalutlusõigust õigesti, vaid on selle juures toime pannud diskretsioonivigu, tuginedes kas asjassepuutumatutele 4 kaalutlustele või jättes arvestamata olulised asjaolud (huvide konflikt toetuse määramisel). Seetõttu on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul ka materiaalselt õigusvastane. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolleegiumi praktika kohaselt peab menetluskulude kandmine olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kulude tasumist tuleb tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 33-1-94-08, p 21). Antud juhul on kaebaja menetluskulu kantud summas 388.30 krooni (riigilõiv 250 krooni, õigusteenuse osutamise kulu summas 138.30 krooni, viimase kohta esitatud OÜ V.Gimajevi Õigusbüroo konto väljavõte 27.09.2010), mis kuulub vastustajalt välja mõistmisele. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.