Obsah (9)

§ 322§ 410§ 413§ 444§ 468§ 230§ 173§ 162§ 1741

2-11-30184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1, Jõgev

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik
2. PLACET GROUP OÜ esitas 26.08.
3. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pxxxx Lxxxxxxxxxx 559,23 euro saamiseks. Kohus tegi 20.07.
4. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Pxxxx Lxxxxxxx esitas makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 26.08.
5. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
6. PLACET GROUP OÜ esitas 06.09.
7. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse Pxxxx Lxxxxxxxxxvastu laenulepingust tuleneva võla 255,65 euro, intressi 102,25 euro ja viivise 153,40 euro, kokku 511,30 euro nõudes.
8. Pxxxx Lxxxxxxx teatas 20.09.
9. a kirjalikus vastuses, et ta hagi ei tunnista ja palus jätta nõue rahuldamata. Vastuse põhjal ei ole kostja sõlminud hagejaga laenulepingut. Lepingu võis kostja nimel sõlmida keegi teine. Kostja andis 2010 aasta suvel enda ID kaardi võõra mehe kätte. Meesterahvas käis korraks ära ja andis siis kostjale ID kaardi tagasi ja lisaks 20 eurot.
10. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 14.11.2011.a ja kohustas pooli ilmuma. Kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumise seaduslikust takistusest või ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. Kohtukutse oli kostja elukoha aadressil 22.09.
11. a kätte toimetatud kostja abikaasa Lxxxx Lxxxxxxxxxx.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb

§ 322lg 1 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks 22.09.2011.

a selle kättetoimetamisega kostja abikaasale. Hageja esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asi tuleb hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega.

§ 410

näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kostja hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 ple 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal on hageja ja kostja sõlminud 03.09.

1. a laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 4000 krooni, intressiga 1600 krooni ja tagastamise tähtajaga 02.11.
2. a. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja nimel (tema isikusamasust- ID kaarti ja muid andmeid kasutades) on laenuleping sõlmitud. Hageja selgituse kohasel tuvastati isik postiasutuses dokumendi alusel. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid selle kohta, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Kohus märgib ka, et kui juhinduda kostja väitest, et keegi teien 2-11-30184 isik võis lepingu sõlmida, on kostja ise käitunud kergeusklikult andes oma isikut tõendava dokumendi kasutada võõrale isikule. Kostja ei esitanud kohtule andmeid isiku kohta, kes väidetavalt tema nimelt lepingu sõlmis ning ei ole oma väidet ka muul moel tõendanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud tõendite kohaselt on laenuleping siiski sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi on intress 3,40 eurot päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 03.10.2010 kuni 06.09.2011 eest 1149,20 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 153,40 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palus kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas kokku 63,91 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning menetluses tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on esindajatasu olnud põhjendatud ja vajalik, see jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud kogusummas 123,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Maimu Laumets Kohtunik