Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 138§ 391

2-11-51876 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviila

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik
2. Eksar-Transoil AS esitas 26.10.2011.a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Rxxxx vastu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista tagastamata laenusumma, intress ja sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 3710,67 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista pärast hagi esitamist sisse sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudest, arvestusega 0,15 % tasumata põhivõlalt päevas.
3. Kohus otsustas 27.10.
4. a määrusega hageja taotlusel hagi tagada ja hagi tagamise abinõuna seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 3710,67 eurot kostja omandis olevale korteriomandile, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 18.11.
5. a teatas hageja kohtule, et hagi tagamisena seatud kohtulikku hüpoteeki pole võimalik kinnistusraamatusse kanda, kuna õigustatud isik Elion Ettevõtted AS ei ole selleks andnud nõusolekut. 21.11.
6. a esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks. Hageja palus kohtul asendada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja arveldusarvete arestimisega kõigis Eesti Vabariigi pankades 3710,67 euro suuruses summas hageja kasuks. Kohus otsustas 23.11.
7. a määrusega hagi tagamise asendamise taotluse rahuldada ja asendada 27.10.
8. a määrusega hageja kasuks kostja korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek teise hagi tagamise abinõuga. Kohus otsustas hageja taotlusel hagi tagamise abinõuna arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates pankades 3710,67 euro ulatuses hageja kasuks.
9. Kohus võttis hagi 31.10.
10. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 01.11.

1. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja esitas 29.12.
2. a kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2-11-51876 Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal on poolte vahel sõlmitud 04.09.

1. a laenu- ja käendusleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu 36 170 krooni. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud hagejale laenumakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenu- ja käenduslepingus kokku leppinud, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15 % viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud 30.09.
2. a seisuga viiviste suuruseks kokku 1002,25 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o alates 26.10.
3. a kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 26.10.2011-03.01.2012 viiviste suuruseks 200,45 eurot (põhivõlg 1909,04 eurot x 0,15 % x 70 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks, milles taotles kostjalt tema kasuks välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 412,22 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on tasutud riigilõiv kokku summas 412,22 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 28,76 eurot). Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt

§ 138

lg-le 1 ja § 144 p-le 5 kuulub tsiviilasja menetluskulude hulka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulu. Hageja on tasunud kohtutäiturile hagi tagamise määruse täitmise eest 168 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulud summas 580,22 eurot välja mõista. Hageja taotles hagi tagamisel tasutud tagatise summas 185,53 euro tagastamist. Kohus leiab, et tagatis tuleb hagejale tagastada. Hageja on tasunud 25.10.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 tagatise summas 185,53 eurot.

§ 391

lg 1 2-11-51876 sätestab, et Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Kohus rahuldas hagi, seega puudub alus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks hageja vastu. Hageja poolt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamise tagatis tuleb hagejale tagastada. Maimu Laumets Kohtunik