Kahju 2 ei ole saabunud seni, kuni hageja varalises vindikatsiooninõue, mida on võimalik maksma panna. positsioonis säilib rahaliselt hinnatav Lisaks on hageja nõue on õiguslikult põhjendamata. Tuginedes
§-le 115 nõuab hageja kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel.
lg 2 lause 2 aga sätestab, et kui kohustus seisneb eseme tagastamises, võib kahju hüvitamist eseme tagastamise asemel nõuda ainult siis, kui eseme tagastamisega viivitamine on toonud kaasa hageja huvi kadumise eseme vastu. Nimetatud asjaolusid (huvi kadumine) hagis välja toodud ei ole. Kuivõrd hageja on väidetavalt teinud OÜ-le R ülesandeks määrata kindlaks sõiduki asukoht, siis võib eeldada hageja jätkuvat huvi sõiduki tagastamise vastu. Järelikult puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sõiduki tagastamise asemel kahju hüvitamist. Seega ei ole võimalik kahjunõuet sisustada ka tasumata liisingmaksetega. Kostja väitel kahjuna saaks käsitleda OÜ-le R tasutud rahasummat, kuid see eeldab teadmist, kas, mida ja millisel põhjustel OÜ R hageja kasuks üldse midagi tegi ning kas hageja on OÜ-le R ka midagi tasunud. Samuti tuleks määratleda hageja ja OÜ R vaheline õigussuhe. Ainus tegevus, millega OÜ R väidetavalt on tegelenud, seisneb sõiduki asukoha kindlaksmääramises. Arusaamatuks jääb OÜ R tegevuse eesmärk ning kostjate osa selles. Lisaks puudus igasugune vajadus OÜ-l R sõiduki asukohta kindlaks määrata, sest sellega tegeles juba enne liisingulepingu lõpetamist politsei. Järelikult oli OÜ R volitamine hageja eralõbu, mis ei ole kostjate tegudega ega kostjate lepingulise kohustusega seostatav ega sellest tulenevalt ka kostjatele etteheidetav. Tõendamata on ka liisinglepingu ülesütlemine. Ainuüksi ülesütlemisteate olemasolu ei too TsÜS § 69 lg 1 järgi kaasa lepingu lõppemist. Ülesütlemisteate postitamist hageja tõendanud ei ole. Hagi rahuldamiseks on ebapiisav väita, et ülesütlemisteate sai kostja igal juhul kätte koos hagimaterjalidega. Kuivõrd liisinglepingu lõppemine kuulub hagi alusesse ja hagi esitamise ajal liisingleping kehtis, ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, millisele seisukohale sarnastel asjaoludel on asunud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-04 p-s 19. Kostja väitel tuleb asi lahendada liisinguandja ja kindlustusfirma vahel. Maakohtu otsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 lahendab kohus antud asja (Nordea Finance vs OÜ R OÜ ja MS) poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada OÜ R poolt 23.11.2009 seisuga tasumata jäänud liisingumaksete võlgnevuse 5990,29 euro (93 727,70 krooni) väljamõistmise ja liisingueseme jääkmaksumuse 15340,65 euro (240 029,02 krooni) hüvitamise osas ning jätta rahuldamata 191,73 euro (3000 krooni) vara sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Vaidlust ei ole ja kohus loeb tõendatuks, et hageja liisis OÜ-le R (kostja I) 18.05.2007 sõiduki Peugeot 607, tehasetähis VF39UUHZJ92220075, reg.märk XXX, maksumusega 23 464,02 eurot (367 132,14 krooni) ja et seisuga 23.11.2009 võlgnes kostja I hagejale liisingumakseid kokku 93 727,70 krooni ja liisingueseme jääkmaksumus 23.11.2009 seisuga oli 240 029,02 krooni. 18.05.2007 sõlmis MS (kostja II) hagejaga käenduslepingu, kohustudes 27 687,54 euro ulatuses vastutama hageja ees kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus märgib, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, sest kostja II oli kostja I seaduslik esindaja, seega ta sõlmis lepingu seoses oma majandus- ja kutsetegevusega. Hageja nõuab nimetatud summade väljamõistmist, kuna ta ütles liisingumaksete tasumata jätmise tõttu liisingulepingu 23.11.2009 üles ja kostja I ei ole liisingueset tagastanud. Hageja tugineb oma nõudes kostja I poolt liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätetele, viidates nõude õigusliku alusena
§-le 115 lg.1. 3 Kostjad vaidlesid nõudele vastu, tuginedes sellele, et liisinguese on läinud kaduma, pärast 28.07.2009 politseile avalduse tegemist sõiduki kadumise kohta pole hageja arveid enam esitanud ja kostjateni ei ole jõudnud ka liisingulepingu ülesütlemise teadet. Hageja peab oma nõude pöörama kindlustusandja vastu. Kostjate lepinguline esindaja on vastuväidetena lisanud argumendi, et liisingulepingu ülesütlemisel omandas hageja vara väljanõudeõiguse ja seetõttu ei ole hageja kahju saanud, sest hageja varalises sfääris ei ole negatiivseid muutusi toimunud. Kahju hüvitamist ei saa nõuda, sest
2 sätestab, et kui kohustus seisneb eseme tagastamises, saab kahju hüvitamist eseme tagastamise asemel nõuda ainult siis, kui eseme tagastamisega viivitamine on toonud kaasa hageja huvi kadumise eseme vastu. Kohus leiab, et hageja ülaltähendatud nõuded tuleb rahuldada. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike põhjendustega. Antud juhul ei tulene nõudenormiks mitte
, vaid liisingulepingu kohta käivad
17. peatüki, samuti lepingu ülesütlemist käsitavad
Kohus kvalifitseerib hageja ja OÜ R vahelise suhte liisingsuhtena. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 361 „liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu“
kohaselt kannab liisinguvõtja liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot liisingueseme talle üleandmisest alates.
järgi liisingueseme hävimise või kasutuskõlblikuks muutumise korral võivad mõlemad liisingulepingu pooled liisingulepingu ilma etteteatamiseta üles öelda.
sätestab ülesütlemise tagajärjed; lg.1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega; lg. 2 järgi lähetakse esimeses lõikes nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvutatakse maha lepingut tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Mis puutub liisingulepingu ülesütlemiseni liisinguvõtja poolt tasumata liisingumaksetesse ja nende tasumata jätmisest tekkinud kõrvalkohustustesse, siis kuuluvad kohaldamisele
2 sätted, mille kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest; lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kuivõrd liisingueseme juhusliku hävimise või kaotsimineku riski kannab liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja liisinguandjale hüvitama liisingueseme soetamise kulutused ehk ostuhinna nii või teisiti. Objektiivselt võttes vastab liisinguvõtja huvidele võimalikult kiire liisingulepingu ülesütlemine pärast vara kaotsiminekust teadasaamist, sest siis ei pea ta pärast ülesütlemist tasuma liisinguandjale enam liisingumakseid, sealhulgas intresse. Kohus loeb tõendatuks, et pooled ütlesid liisingulepingu üles alates 23.11.
§ §-de 65 lg.1 ja 145 lg. 1 sätetele. Asjaolu, et sõiduk oli kindlustatud, ei välista hageja nõude pööramist kostjate vastu. Asjakohatu on ka kostjate vastuväide nn. tagasinõudeõiguse omandamisest hageja poolt; sõiduki omand kuuluski hagejale; sõiduki kadumise järgsed hageja (nõude)õigused on reguleeritud ülalmärgitud
sätetega. Kohus jätab rahuldamata hageja 3000 krooni ehk 191,73 euro nn. vara sissenõudmiskulu nõude. Kui kostjad teatasid 23.11.2009 vara kadumisest, siis ei olnud hagejal mingit alust järgnevalt tasuda inkassoteenusena oma esindajale OÜ R 3000 krooni „vara tagastamise võimatuse“ eest (tlk. 14). Seega ei ole tegemist
4 järgse liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulutusega. Kuivõrd hageja nõudest jääb rahuldamata vaid väga väike protsent, 0,89%, siis jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 122 lg. 1 kohaselt hagihind on 21 522,68 eurot (336 756,72 krooni Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.