← Eesti

3-11-1047/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1047 Otsuse kuupäev 05.10.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. B kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 447 eurot. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R. B Vastustaja Tallinna Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 05.10.

  1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  2. R. B viibis ajavahemikul 14.12.2010 – 28.12.
  3. a Tallinna Vangla II eelvangistushoone
  4. korruse kambris nr
  5. 28.12.
  6. a paigutati R. B karistust kandma Viru Vanglasse.
  7. 27.12.
  8. a pöördus R. B Tallinna Vangla direktori poole kahju hüvitamise taotlusega, soovides Tallinna Vanglalt talle 22.12.
  9. a ja järgneval päeval duši mittevõimaldamise tõttu tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist summas 7000 krooni või 447 eurot. Taotluse asjaolude kohaselt kutsuti R. B kolmapäeval, 22.12.
  10. a hommikul kella 9 ja 10 vahel vangla sotsiaaltöötaja vastuvõtule, samal ajal viidi teised kambri nr 350 kinnipeetavad duši alla. R. B on märkinud, et pöördus samal päeval ja ka järgmisel päeval korduvalt valvuri poole küsimusega, millal on tal võimalik pesema minna. Valvur lubas, et samal päeval või hiljem, kuid pesema R. Bi ei viidud. Tallinna Vangla 15.02.
  11. a kirjaga nr 1-13/55818-1 paluti R. Bil kõrvaldada puudused kahju hüvitamise taotluses ning selgitada, milles väljendub talle tekitatud varaline ja mittevaraline kahju, põhjendada soovitud hüvitise suurust ning esitada kaalukad põhjendused, mis tingivad just rahalise nõude esitamist. 02.03.
  12. a registreeriti Tallinna Vanglas R. B’i 25.02.
  13. a kiri puuduste kõrvaldamiseks kahju hüvitamise taotluses. R. B täpsustas, et kuna tal puudus võimalus pesta 13 päeva jooksul on Tallinna Vangla rikkunud elementaarseid hügieeninorme, samuti Tallinna Vangla kodukorda ning tema inimõigusi, mistõttu soovib ta 447 euro suuruses summas moraalse kahju hüvitamist. R. B käis duši all 15.12.
  14. a ja järgmine pesemise päev oli 22.12.
  15. 22.12.
  16. a hiljam ja 23.12.
  17. a teda pesema ei viidud, 28.12.
  18. a etapeeriti R. B Viru Vanglasse ning konkreetse pesemiskorra vahelejäämise tõttu pidi ta olema pesemata 13 päeva. Tallinna Vangla jättis 19.04.2011 otsusega nr 1-13/55818-3 R. B’i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et vabandamine on piisav ühe dušikorra vahelejäämisega tekitatud ebameeldivuste heastamiseks.
  19. 28.04.2011 saabus Tartu Halduskohtusse R. B’i kaebus Tallinna Vangla 19.04.2011 vastuse vaidlustamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 447 eurot. Oma kaebuses tugineb R. B Tallinna Vangla 19.04.
  20. a vastuses käsitletud nõudele ja asjaoludele.
  21. Vastustaja Tallinna Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Tallinna Vangla eelvangistusosakonna ning kartseris viibivate kinni peetavate isikute pesemise graafiku kohaselt oli II eelvangistushoone
  22. korruse kõikide kambrite kinni peetavate isikute pesemise aeg kolmapäeviti ajavahemikul kell 8.30 – 16.
  23. 22.12
  24. a oli kolmapäev ning sellel päeval viis sotsiaaltöötaja Leana Sepa R. Biga läbi vestluse riskihindamise koostamiseks. 22.12.
  25. a kella kümne paiku purunes Tallinna Vangla katlamaja suitsuimuri mootor, mille tõttu ei olnud võimalik toota sooja vett. Suitsuimuri mootori remonditööd katlamajas lõppesid samal kuupäeval kell 19.
  26. Tallinna Vangla peab usutavaks R. Bi väidet, et 22.12.
  27. a vestluse tõttu sotsiaaltöötajaga ei saanud R. B samal ega ka järgmisel päeval pesema. Remonditööde tõttu katlamajas lükkus järgmisele päevale suure osa II eelvangistushoone
  28. korruse kambrites viibivate kinni peetavate isikute pesemine. Tallinna Vangla märgib, et II eelvangistushoones paikneb eri kambrites nii vahistatuid kui ka kinnipeetavaid. VangS § 12 lg 1 p-st 3 tulenevalt hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid. Kinni peetavad isikud paigutatakse ühte kambrisse mitmeid tegureid arvestades. Seetõttu viiakse eelvangistushoonete kambrites viibivad kinni peetavad isikud pesema kambrite kaupa. Kuna suure osa kinni peetavate isikute pesemine lükkus kuupäevalt 22.12.
  29. a edasi järgmisele päevale, ei olnud ka 23.12.
  30. a võimalust saata R. B üksinda pesema. R. B sai võimaluse duši alla minna 29.12.
  31. a Viru Vanglas. Seega, ühe pesemiskorra ärajäämise tõttu oli R. Bil vahe kahe dušikorra vahel 13 päeva. Tallinna Vangla on möönnud, et ühe dušikorra vahelejäämine võis R. Bile tekitada mõningaid ebamugavusi, mistõttu Tallinna Vangla vabandas R. Bi ees tekitatud ebamugavuste pärast. R. B on ühe dušikorra vahelejäämise tõttu pidanud piisavaks mittevaralise kahju hüvitamist summas 447 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 on ammendavalt sätestatud juhtumid, millal saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda, need on süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu- või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Vastustaja märgib, et kambris nr 350 on veevarustus ning kraanikauss ja R. Bil oli võimalus ennast vähemalt osaliselt pesta. Tallinna Vangla leiab, et ühel nädalal duši mittevõimaldamine, mis oli põhjustatud vestluse kokkulangemisest pesema viimise ajaga ning järgnenud rikkest katlamajas, ei ole käsitatav süüliselt väärikuse alandamisena ning sellest tekkinud mittevaraline kahju ei kuulu Tallinna Vangla poolt rahalisele hüvitamisele. KOHTU PÕHJENDUSED 2
  32. R. B on halduskaebuses leidnud, et dušikorra mittevõimaldamisega on Tallinna Vangla rikkunud elementaarseid hügieeninorme, samuti Tallinna Vangla kodukorda ning kaebaja inimõigusi. 13 päeva jooksul ei ole R. B saanud ennast ega oma riideid pesta. Kaebaja pidas piisavaks mittevaralise kahju hüvitamist summas 447 eurot. RvastS § 17 lg 1 esimene lause ütleb, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja esitas oma kahju hüvitamise taotluse haldusorganile, Tallinna Vanglale. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 3 järgi võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 19.04.2011 vastusega nr 1-13/55818-3 jättis Tallinna Vangla kaebaja taotluse rahuldamata, 26.04.2011 allkirjastas kaebaja oma kaebuse halduskohtule. Seega on esitatud kaebus tähtajaline.
  33. VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavale saun, vann või dušš. Haldusasja materjalide kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vangla II eelvangistushoone
  34. korruse kambris nr 350 ajavahemikul 14.12.2010 – 28.12.2010.a. Perioodil 22.12.2010 – 28.12.2010 ei võimaldatud kaebajal kasutada dušši. Toimiku materjalidega on tõendatud, et 15.12.
  35. a kasutas kaebaja Tallinna Vanglas pesemise võimalust (tl 29). 22.12.2010 (graafikujärgne pesemise päev) kaebajale pesemise võimalust ei võimaldatud. Tallinna Vangla eelvangistusosakonna ning kartseris viibivate kinni peetavate isikute pesemise graafiku kohaselt oli II eelvangistushoone
  36. korruse kõikide kambrite kinni peetavate isikute pesemise aeg kolmapäeviti ajavahemikul kell 8.30 – 16.
  37. 15.12.2010 oli kolmapäev ja 22.12.2010 oli samuti kolmapäev, graafikujärgsed pesemise päevad. Vaidlust ei ole selles, et 22.12.2010 viis sotsiaaltöötaja Leana Sepa R. Biga läbi vestluse riskihindamise koostamiseks ning selle tõttu ei saanud kaebaja minna duši alla koos teiste kambri nr 350 kinnipeetavatega. Kinnipeetavad isikud viidi duši alla hommikul kella 9 ja 10 vahel. 22.12.
  38. a kella kümne paiku purunes Tallinna Vangla katlamaja suitsuimuri mootor, mille tõttu ei olnud võimalik toota sooja vett. Suitsuimuri mootori remonditööd katlamajas lõppesid samal kuupäeval kell 19.
  39. Sutsuimuri mootori rikke tõttu lükkus suure osa kinnipeetavate isikute pesemine järgmisele päevale. 23.12.
  40. a ei olnud vanglal võimalust saata R. Bi üksinda pesema. Kohus leiab, et vangla käitumises ei esine süülisi rikkumisi.
  41. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb välja selgitada, kas dušikorra ärajäämisest põhjustatud ebamugavus võis tekitada kahju, mida saab hüvitada ja peaks hüvitama rahaliselt. RVastS § 7 lg 1 võimaldab avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida või mõne muu kohase nõudega kõrvaldada. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju, mille hüvitamist füüsiline isik võib nõuda, määratleb RVastS § 9 lg
  42. Selle sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohus leiab, et vaidlusalune toiming ei saanud kaebuse esitajale põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise. 3 19.04.2011 otsuses nr 1-13/55818-3 möönab Tallinna Vangla, et ühe dušikorra vahelejäämine võis R. Bile tekitada mõningaid ebamugavusi. Tallinna Vangla vabandas kaebaja ees tekitatud ebamugavuste pärast. Halduskohus on seisukohal, et ühel nädalal duši mittevõimaldamine, mis oli põhjustatud kaebaja vestluse kokkulangemisest pesema viimise ajaga ning järgnenud rikkest katlamajas, ei ole käsitletav süüliselt väärikuse alandamisena ning sellest tekkinud mittevaraline kahju ei kuulu hüvitamisele. Kohus selgitab, et igas kambris on olemas kraanikauss ja veevarustus ning R. Bil oli kambris võimalus ennast vähemalt osaliselt pesta. Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.