Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja kaebaja taotlus 19.07.2011 saabus Tartu Halduskohtusse halduskaebus nr 3-11-1787 Viru Vanglas kinnipeetavalt A. Tlt. Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega (
lg 7), vaid peab selgitama välja kaebuse tegeliku eesmärgi ja tuvastama selle alusel kaebuse tegelikud taotlused. Kaebaja eesmärgiks on Viru Vangla juhtkonna väidetavalt ebaseadusliku tegevuse tulemusena, mis seisnes kaebaja eriarstide vastuvõtule mitteviimises, tekitatud kahju summas 200 € hüvitamisele. Seega on kaebaja kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (lühendatult
) § 11 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse, samuti seda, kas ei esine muid kaebuse tagastamise aluseid.
lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik- õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt
lg-le 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuses nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 4 tagastab halduskohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.