Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid 17.06.2008 xxxxxxxxxxxxx AS ja T. xxx järelmaksu müügilepingu nr xxx/xxxxxx. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma X AS-le (endise ärinimega AS xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed järelmaksed tähtaegselt tasumata. Kostja ja müüja vahel sõlmitud ostu-müügilepingule kuuluvad kohaldamisele
Kuivõrd kostja on saanud kauba eest tasumiseks krediiti, kuuluvad kohaldamisele ka krediidilepingu sätted vastavalt
Kuivõrd hageja valitseb ostu-müügilepingust tulenevat nõuet kui faktoor, siis hageja ja müüja suhetele kohaldatakse faktooringlepingu sätteid vastavalt
Vastavalt
lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt
lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt võlaõigusseaduse
kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Hageja on lepingu ülesütlemisteate kostjale väljastanud 26.10.2009.a (tl 25). Ülesütlemise tagajärjed sätestab
Vastavalt
lg 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva 3 osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise korral eeldatakse, et lõppevad pooltevahelised krediidisuhted, püsima jääb aga ostja kohustus tasuda koheselt ostuhind ning ostja õigus saada eseme omanikuks, kui ostja ei ole varem omanikuks saanud. Käesoleval juhul reguleeris omandiõiguse üleminekut lepingu p 4.2. Vastavalt lepingu p 4.2 peale maksete täielikku tasumist läheb kauba omandiõigus üle ostjale /---/. Eeltoodut täiendab lepingu p 4.7 , mis sätestab, et ostja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist, tasuma kõik lepingjärgsed tasumata kuumaksed ja jääkmaksumuse /---/. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tähitud teatise saatmise kulu 3,20 euro).
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohustub kostja kahju hüvitama, sest asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral.
1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni
Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 688,86 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista põhisumma võlgnevus 688,86 eurot, intress 43,19 eurot, tähitud teatise saatmise kulu 3,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 95,81 eurot ning alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 688,86 eurot). 4 15.09.2011.a kostja selgitustest nähtuvalt puudub tal võimalus võlgnevuse tasumiseks, tema töötasu on 139 eurot kalendrikuus ( tl 42-43) ning ülalpidamisel laps. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud selgitused ei ole käsitletavad sisuliste vastuväidetena hagis esitatud nõuetele. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 47,93 eurot. Hagiavalduse esitamisel maksis hageja täiendava riigilõivu tasumisel kulusid summas 143,80 eurot. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt kokku summas 191,73 euro väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist
MS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Annemarie Gerassimov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.