3-11-2450/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2450 Otsuse kuupäev 19.12.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Stepanov´i kaebus Tartu Vangla vastu 11.08.

1. a õhtusöögist ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju nõudes summas 70 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei Stepanov; Vastustaja esindaja Anastassia Rjabova. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 18.01.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Stepanov esitas 12.08.
2. a Tartu Vanglale märgukirja, milles palus selgitada, millisel põhjusel jäeti ta 11.08.
3. a õhtusöögist ilma. Toidust ilmajätmisega tekitati talle füüsilist ja vaimset valu. 18.08.
4. a pöördus S. Stepanov Tartu Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, milles väljendas soovi kahju hüvitamiseks summas 70 eurot saamata jäänud õhtusöögi eest. 23.08.
5. a vastati kaebaja märgukirjale, milles selgitati, et asjaolude kontrollimisel selgus, et 11.08.
6. a pakuti kaebajale õhtusööki, millest ta ise keeldus. Videosalvestise väljavõttest nähtub, et nimetatud päeval õhtusöögi jagamise ajal avati kambri nr 2097 toiduluuk ja suleti mõni sekund hiljem. Seega pidid ametnik ja toidujagaja saama üheselt mõistetava tagasiside, et kaebaja loobub pakutavast õhtusöögist. Tartu Vangla 12.10.
7. a otsusega nr 3-30/262-1 jäeti S. Stepanovi kahju hüvitamise taotlus eeltoodud vastutuses nimetatud põhjendustel rahuldamata. 17.10.
8. a saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Stepanov´i kaebus Tartu Vangla vastu 11.08.
9. a õhtusöögist ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju nõudes summas 70 eurot. 11.11.
10. a kohtumäärusega võeti Sergei Stepanovi kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt jäeti S. Stepanov temale teadmata põhjustel 11.08.
11. a Tartu Vanglas õhtusöögist ilma. Söögist ilmajätmisega tekitati talle tervisekahjustus ja alandati tema väärikust, tekitati füüsilist piina. Kaebaja pidi Tartu Vangla pärast kannatama näljast tulenevat piina üle 13 tunni. Samuti peab ta siiani taluma teadmist, et Tartu Vangla silmis ei ole temal õigust saada toitu regulaarselt, vaid Tartu Vangla administratsiooni ja toidujagaja suva järgi. Kui kaebaja sellele tähelepanu pöörab, siis loetakse toidujagajate ja toidujagaja saatjast valvuri valed ja eneseõigustused kõrgemaks tõest, arvestamata kaebaja faktidele tuginevaid ütlusi. Kaebaja on tekkinud olukorras jõudnud arusaamisele, et vaatamata temale seadusega antud õigusele, ei ole temal Tartu Vanglas mitte ühtegi õigust, isegi õigust õhtusöögile ega õiglasele kohtlemisele seaduse ees. Sellega on Tartu Vangla oluliselt alandanud kaebaja väärikust ja tekitanud talle depressiooni. 11.08.
12. a õhtusöögi jagamise ajal tehti kaebaja kambri nr 2097 toiduluuk irvakile ainult mõneks sekundiks. Tema kambrikaaslane võttis kausid ja läks luugi juurde, aga luuk löödi tema nina all kinni. Kambrikaaslane Rooland Arund hõikas ainult „mis toimub“. Kaebaja märgib, et tema ja tema kambrikaaslane ei ole söögist keeldunud, veel vähem nimetatud õhtusöögist. Peale intsidenti helistasid nad seinal olevat selektorit, aga keegi ei vastanud. Õhtuse loenduse ajal ütlesid nad valvurile, et jäid õhtusöögist ilma. Üks valvur küsis „kas tõesti“, aga teine ütles, et nad „ühtselt“ keeldusid söögist, mida nad muidugi ei teinud. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 70 eurot õhtusöögist ilmajätmisega talle tekitatud väärikuse alandamise, füüsilise piina ja depressiooni eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et S. Stepanovi kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. 18.08.
13. a esitas S. Stepanov Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kahju seisnes füüsilise ja vaimse valu tekitamises vangla poolt 11.08.
14. a, mil kaebaja jäeti õhtusöögist ilma. Tekkinud kahju suuruseks hindas S. Stepanov 70 eurot. Tartu Vangla direktori 12.10.
15. a otsusega nr 3-30/262-1 jäeti S. Stepanovi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist, et S. Stepanovile ei ole õhtusööki pakutud. Asjaolude kontrollimisel selgus, et kaebaja on õhtusöögist ise keeldunud, mistõttu puudub alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Vastustaja jääb S. Stepanovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud põhjenduste ja selgituste juurde ega pea vajalikus neid korrata. Halduskohtusse esitatud kaebusele soovib vastustaja lisada järgmist. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik, võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eralelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 2 Seega on kahju hüvitise nõude rahuldamise eelduseks, et kaebajal on kahju tekkinud, toiming, millega väidetavalt kahju tekitati on õigusvastane ning toime pandud süüliselt ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. RVastS § 13 lg 4 kohaselt tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma tagajärgede kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel. 12.08.
16. a registreeriti kaebaja vastavasisuline märgukiri. Vastusest märgukirjale selgub, et menetluse käigus võeti seletused valvur A. Labult ja E-hoone
17. sektsiooni toidujagaja A. Buketovilt (Buketov), samuti kontrolliti videosalvestist, millest nähtus, et õhtusöögi jagamise ajal avati kambri 2097 toiduluuk ja tõepoolest suleti mõni sekund hiljem. Tartu Vanglal ei ole ühtegi põhjust kahelda A. Labu ja A. Buketovi poolt esitatud seletuste tõele vastavuses. Seega keeldus kaebaja õhtusöögist ise. Kohtule esitatud kaebuses märgib S. Stepanov, et õhtusöögist ilmajätmine alandas tema inimväärikust, kahjustas tervist ja põhjustas depressiooni. Siinkohal juhib Tartu Vangla tähelepanu Riigikohtu 11.11.
18. a määruses nr 3-3-1-68-08 esitatud seisukohale, mille kohaselt saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega tuleb kohtul lähtuda vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavusest. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole kaebaja inimväärikuse alandamisest, tervise kahjustamisest ega depressioonist midagi rääkinud. Lisaks on äärmiselt küsitav, kas väidetava teoga võis kaasneda niivõrd kahjulik tagajärg, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise saamine. Vastustaja märgib, et seisuga 11.08.
19. a asus S. Stepanov kambris nr 2097 koos kinnipeetav Rooland Arundiga (Arund), kes samuti esitas 12.08.
20. a Tartu Vanglale samasisulise märgukirja. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Sergei Stepanovi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja pöördus 18.08.2011.a Tartu Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega summas 70 eurot põhjusel, et 11.08.
21. a jäeti ta õhtusöögist ilma, millega talle tekitati füüsilist ja vaimset piina. 12.10.
22. a jättis Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, sest kontrollimisel ei leidnud kinnitust, et vangla süü tõttu oleks kaebaja jäänud õhtusöögist ilma. Seega on S. Stepanovil läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus saamata jäänud õhtusöögi tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudes summas 70 eurot. Kaebaja väidete kohaselt tekitati talle füüsilist ja vaimset piina, mida võib käsitleda väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 kohaselt. Asjas on vaidlus selle üle, kas vangla jättis kaebaja 11.08.
23. a seadusevastaselt ilma õhtusöögist. Kaebaja väidab, et viibis kambris 2097 ja toidu jagamise ajal tehti kambri toiduluuk lahti mõneks sekundiks ning sööki ei antud. Kaebaja ja tema kambrikaaslane helistasid seinal olevat selektorit, kuid keegi ei vastanud. Tartu Vangla väidab, et kaebaja seletus ei vasta tõele. Ta ise keeldus õhtusest supist. Kohus leiab, et kaebaja ütlused selle kohta, et ta jäeti tema tahte vastaselt õhtusöögist ilma, ei vasta tõele. Peale juhtunut kontrollis vangla 18.08.
24. a kaebaja poolt kirjeldatud asjaolusid ja vastas kaebajale 23.08.
25. a (t.l 34), et kontrollimise tulemusena selgitati välja, et kaebajale pakuti õhtusööki, millest ta ise loobus ning mida kinnitasid vangla ametnikud. Julgeolekuosakonna 3 videosalvestise väljavõttest nähtus, et nimetatud päeval õhtusöögi jagamise ajal avati kambri 2097 toiduluuk ja see suleti mõni sekund hiljem. Seega pidid ametnik ja toidujagaja saama üheselt mõistetava tagasiside, et kaebaja loobus pakutavast õhtusöögist. Vanglaametnik Anne Labu kirjalikust selgitusest on näha, et 11.08.
26. a jagas ta
27. sektoris õhtusööki. Ta avas kambri 2097 toiduluugi, kuid kinnipeetavad R. Arund ja S. Stepanov hõikasid, et nad ei soovi suppi. Ta pani toiduluugi kinni ja jätkas toidujagamist. Õhtuse loenduse ajal kell 20.20 küsis kinnipeetav R. Arund, millal nemad süüa saavad. A. Labu vastas talle, et nad ju loobusid supist, kuid Arund ütles, et õhtusööki ei olevat pakutudki. Toidujagaja A. Buketov kuulis, kui R. Arund ja S. Stepanov toidust keeldusid (t.l 35). Toidujagaja A. Buketov kinnitas kirjalikus seletuses, et 11.08.
28. a tegi valvur õhtusöögi jagamise ajal kambri 2097 luugi lahti, kuid kinnipeetavad keeldusid supist ja luuk pandi kinni (t.l 36). Kohtuistungil seletas toidujagaja A. Buketov tunnistajana, et tema jagab toitu ning valvur teeb luugi lahti, jälgib ja vaatab toidujagamist. Ta ootab, kuni luugist antakse taldrik, paneb toidu sinna ja annab tagasi luugile. 11.08.
29. a tegi valvur kambri 2097 luugi lahti. Kinnipeetavad ütlesid talle midagi eesti keeles, ta hästi ei kuulnud, öeldi vist „ei“ ja valvur pani luugi kinni ning nad läksid ära. Valvur ütles, et ei taheta suppi. Kui nad toidu ära jagasid, ei kuulnud nad enam mingit koputamist sellest kambrist. Kui kinnipeetavad oleks selektori kaudu helistanud, oleks neid teavitatud, kuid sel päeval ei helistatud. Kui midagi on puudu, siis kinnipeetavad koputavad luugile, siis on see kindlasti kuulda ja tavaliselt nad tulevad tagasi koputamise peale. Toidu jagamist alustavad nad sektsiooni algusest, kus on trellid ja kui kõik jagatud, siis tulevad nad tühjana tagasi ja kinnipeetavatel on võimalus nende poole pöörduda, et lisa sada või probleemi lahendada. Nad oleksid kuulnud, kui kinnipeetavad oleks midagi tahtnud. See on võimatu, et valvur korraga hoiab luuki lahti ja samal ajal tegeleb teiste kambrite luukidega. Valvur avab ainult ühe luugi, kus toimub söögi jagamine. Tavaliselt ei ole võimalik kambrit mööda lasta. See on võimalik, kui kinnipeetavaid kambris ei ole, kui nad on hommiku või lõunasöögi ajal viidud jalutama. Õhtusöögi ajal ei ole see võimalik. Kui kambris kinnipeetavat ei ole, siis jäetakse söök lauale. Tol päeval oli külasupp ja seda suppi paljud kinnipeetavad ei võta, see on halb supp (t.l 57). Ülaltoodu alusel ning tõenditega kogumis on tõendatud, et kaebaja keeldus ise õhtusöögi ajal supist ja tema ütlused selle kohta, et temale ei pakutud 11.08.
30. a õhtusööki, ei vasta tõele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja oleks jäetud vastustaja süü tõttu 11.08.
31. a õhtusöögist ilma. Lähtudes sellest, et vastustaja süüline käitumine ei ole leidnud tõendamist ja sellest, et kaebaja poolt kirjeldatud sündmuse toimumine ei ole leidnud tõendamist, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebuse õiguslikke aspekte. Osundatud faktilistel asjaoludel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 4