Obsah (9)

§ 486§ 75§ 405§ 230§ 436§ 229§ 232§ 173§162

Tsiviilasi nr 2-10-16829 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2012.a; Valga kohtumaja Tsiviilasja n

§ 486lg 1).

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohustas hagejat 30.08.2010.a kohtumäärusega esitama hagejat oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Hageja esitas 31.08.2010.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale vormikohase hagiavalduse kostja vastu halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete summas 4859 krooni s.o 310,55 euro väljamõistmiseks. 20.10.2010.a edastas Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

§ 75lg 2 alusel tsiviilasja menetlemiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 20.10.2010.a kohtumäärusega võeti tsiviilasi nr 2-10-16829 menetlusse. Hagiavaldusest nähtuvalt nimetati hageja x.xxxxxxx üldkoosoleku otsusega 25.02.2004.a elamu valitsejaks. Hageja on täitnud talle pandud kohustust viia ellu korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ning rakendas kaasomandi eseme valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. Kostja võlgnevus on tekkinud perioodil veebruar 2009.a kuni juuni 2010.a. Hageja tugines oma nõudes: KOS §-le 13; AÕS §-le 75; VÕS §-dele 101 lg 1, § 113 lg 1, § 108 lg 1;

§-dele 403, 407 ning 174 lg 3. 30.11.2010.a muutis hageja hagi alust ning nõuab kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1028 ja alusel, samas täpsustas hageja võlanõude summat ning palus kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3142,08 krooni s.o 200,82 euro väljamõistmiseks. Hageja selgitustest nähtuvalt on hageja 25.02.2004.a toimunud üldkoosoleku otsusega nimetatud elamu xxxxxxx valitsejaks viieks aastaks. Hageja täitis valitsejana oma kohustusi korraldades igal aastal üldkoosolekuid, samas ei osalenud korteriomanikud üldkoosolekutel (või võttis osa vaid üks korteriomanik) mistõttu ei olnud võimalik otsuseid vastu võtta. KOSTJA VASTUVÄITED 15.11.2010.a kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuses leiab kostja, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tulenevalt KOS sätetest nimetatakse valitseja ametisse kuni viieks aastaks, seega kuna üldkoosolek toimus 25.02.2004.a lõppesid valitseja volitused 25.02.2009.a. Uut üldkoosolekut kokku kutsutud ei ole, samuti ei ole esitatud kostjale ühtegi majanduskava ega aastaaruannet. Aprillis 2010.a saabus kostjale kiri, millega hageja teavitas käsunduslepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtegi lepingut, käsunduslepingu olemasolust ega sõlmimisest teadlik ei ole. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub igasugune alus nõude esitamiseks. MENETLUSE KÄIK 2 03.11.2011.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja

§ 405

lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 14.11.2011.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Täiendavaid avaldusi ja dokumente pooled kohtule tähtaegselt ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kostja vastu nõude tulenevalt sellest, et kostja on xxxxx linnas asuva korteriomandi x.xxxxxxx-x omanik ning hageja on nimetatud korterelamu haldusteenuse pakkuja. Hageja nimetati x.xxxxxxx üldkoosoleku otsusega 25.02.2004.a elamu valitsejaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale ajavahemikul veebruar 2009.a kuni juuni 2010.a arved (tl 23-39), millised on kostja poolt jäänud tasumata. Väljavõte raamatupidamisprogrammist perioodi eest 01.01.2008.a kuni 13.09.2010.a tõendab, et viimane laekumine toimus 16.02.2009.a (tl 21-22). Kostja vaidles hageja nõudele täielikult vastu ning leidis muuhulgas, et hagejal puudub õiguslik alus nõude esitamiseks kostja vastu. Selleks, et hagi saaks kuuluda rahuldamisele, peab esinema mingi materiaalõiguslik nõude alusnorm, mis võimaldab hagi rahuldamist ja milles esinevad eeldused on hageja kohtule esitanud. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. OÜ xxxxxxxxxxx on xxxxx linnas asuva x.xxxxxxxxxxx korteriomandite omanike 25.02.2004.a üldkoosoleku protokollist (tl 18-19) nähtuvalt nimetatud ametisse viieks aastaks. Hageja X AS ühinemisotsus OÜ-ga xxxxxxxxxxx on vastu võetud 15.10.2003.a (tl 40-41). TsÜS § 6 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks seadus või tehing. Hageja esitatud tõendist lisa1 protokollile 25.02.2004.a (tl 71) ei nähtu hageja väidetud volituste aeg kuni 25.09.2009.a, seega on esitatud tõendite alusel hageja määratud x. xxxxxxx korteriomandite valitsejaks kuni 28.02.2009.a. Hageja nõudest nähtuvalt on kostja võlgnevus tekkinud ajavahemikul veebruar 2009.a kuni juuni 2010.a. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja teinud tahteavaldust sõlmida hagejaga leping. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa peale x.xxxxx korteriomandite valitsejaks olemise aega (alates 01.03.2009.a) hageja nõue tuleneda käsunduslepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest 3 kuna lepingu olemasolu korterelamu haldusteenuse pakkuja ja kostja vahel ei ole hageja poolt tõendatud. Lisaks selgitab kohus, et hageja poolt esitatud nõudenorm KOS § 13 lg 1 reguleerib üksnes seda, millises ulatuses korteriomanik korteriomanike omavahelises ühisusesuhtes sisemiselt vastutab. Nõudenorm, mille alusel on võimalik majandamiskuludest tulenev raha maksmisele suunatud nõue rahuldada, on KOS § 13 lg

1. Kuid vastava normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele. Seega võiksid hagejaks olla teised korteriomanikud ja mitte valitseja. 30.11.2010.a muutis hageja hagi alust ning nõuab kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1028 ja alusel, samas täpsustas hageja võlanõude summat ning palus kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3142,08 krooni s.o 200,82 eurot. VÕS § 1027 järgi peab isik seaduse
2. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS 1028 lg 1 järgi siis, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Esimesel juhul on tegemist olematu kohustuse täitmisega, teisel juhul on küll kohustus väliselt olemas, kuid selle täitmise nõudele saab esitada kestva vastuväite, kolmandal juhul oli kohustus algselt olemas, kuid soorituse ajal enam mitte. Sooritus on tehtud olematu kohustuse täitmiseks siis, kui see tehakse isikule, keda soorituse tegija peab ekslikult võlausaldajaks õige võlausaldaja asemel või kui ta peab ennast ekslikult kohustatud isikuks. Juhtumiks, kus kohustust ei teki, on lepingu sõlmimine, mis osutub tühiseks või mis tühistatakse. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis nr 2-09-23394 selgitanud, et VÕS § 1028 kohaldamise esimeseks eelduseks on asjaolu, et midagi saadakse olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Kunagi eksisteerinud kohustus ei anna alust VÕS § 1028 kohaldamiseks. Nimetatud sätte kohaldamiseks peab kohustus ära langema pärast sooritust. Hageja on kohtule esitanud tõenditena hulgaliselt erinevaid arveid, millega soovib tõendada vaidlusalusel perioodil teenuse osutamist kostjale (tl 72-126). Hagimenetluses lahendab kohus tsiviilasja üksnes nendest asjaoludest lähtuvalt, mida on hageja ja kostja kohtu ette toonud. Eristada tuleb menetlusosaliste poolt asjaolude kohtu ette toomist ja menetlusosaliste endi poolt kohtu ette toodud asjaolude tõendamist. Kohus on seisukohal, et asjaolude kohtu ette toomiseks ei saa pidada seda, kui hageja esitab mingi menetlusdokumendi lisana näiteks arved ja märgib, et tehtud kulutused ja tööd on arvetest näha ja tuvastatavad. Arvete esitamine ei tõenda soorituste tegemist ega kulutuste kandmist. Esitatud arved tõendavad vaid hageja kohustust tasuda arvetelt nähtuvate teenuste eest, mitte teenuste eest tasumise toimumine.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt

§ 436lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus leiab, et tõendamata on asjaolu, et kostja oleks hagejalt vaidlusalusel perioodil midagi saanud, mille ta peaks tagastama/hüvitama VÕS § 1028 lg 1 alusel. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja kohustust tasuda hagejale esitatud arvetel nähtuvate teenuste eest. Puudub selgus kes on teenuste osutajatelt vastavad teenused tellinud ning millistel tingimustel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks hagejale esitatud arvete 4 õiguslik alus. Rahalise kohustuse rikkumine on taunitav, kuid seda üksnes juhul, kui raha maksmist nõuab selleks õigustatud isik, eeldusel, et tal on raha saamiseks konkreetne õiguslik alus ja nõude osas vastuväited puuduvad.

§ 229

lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Põhjusel, et hagi jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid ning jätab arvestamata kostja esitatud tõenditega (tl 58-61, tl 141-145). Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Annemarie Gerassimov kohtunik 5