TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1739 Otsuse kuupäev 19.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.H. kaebus Tartu Linnavalitsuse korraldusele nr. 703 14.06.2011 „XXXXX tn. X ehitusloa väljastamine“ ja sellega seonduvate menetlustoimingute peale Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2011, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja R.H.; Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindaja Kaidi Tarros;
- isikud H.T. ja T.T.. Resolutsioon Jätta R.H. kaebus haldusasjas 3-11-1739 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 18.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus R.H. on esitanud kaebuse, milles vaidlustab Tartu Linnavalitsuse korraldust nr. 703 14.06.2011 „XXXXX tn. X ehitusloa väljastamine“ ja sellega seonduvaid menetlustoiminguid. Tartu Linnavalitsuse korraldusega 14.06.2011 nr. 703 on otsustatud väljastada ehitusluba XXXXX tn. X üksikelamu laiendamiseks. XXXXX tn. X kinnistu omanikud on esitanud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti XXXXX tn. X üksikelamu laiendamiseks. Ehitusprojekti kohaselt kavandatakse laiendada elamu ühekordset hooneosa XXXXX tn. X kinnistu suunas ja moodustada sinna eraldi ruumina garaaž. R.H. on naaberkinnistu XXXXX tn. X kinnistu omanik ning on esitanud kohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Linnavalitsuse korraldust nr. 703 14.06.2011, millega on XXXXX tn. X üksikelamu laiendamiseks ehitusluba antud. Kaebuse esitaja seisukohad ja taotlused. Kaebaja on seisukohal, et teda on tõrjutud linnavalitsuse poolt naaberkrundil toimuva ehitise menetlusest ning talle on antud väga väike tähtaeg linnavalitsusse ilmumiseks. R.H. väidab kohtuistungil, et tema huve ei ole igakülgselt arvestatud ja ehitusnõudeid on seonduvalt naaberkrundil ehitustegevusega ühepoolselt tõlgendatud ning kogu menetlustoiminguga on ka kaebaja tervisele kahju tekitatud. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja tühistamist ning nõuab , et asi vaadataks uuesti läbi kompleksemalt. Kaebaja väidete kohaselt varjab naabrite ehitus kaebaja krundil valgust ning kaebaja soovib, et kohus vaataks läbi , kas linnavalitsus on igakülgselt arvestanud ka kaebaja huvidega. Kaebaja on ka väitnud, et seonduvalt garaaži ehitamisega naaberkinnistul on vähenenud tema kinnistu väärtus. Vastustaja seisukohad Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on kaevatav haldusakt õiguspärane ning tühistamiseks puudub alus. Ka naaberkinnistu omanik on kaasatud menetlusse ning talle on antud võimalus tutvuda esitatud projektiga ning soovi korral esitada oma arvamus ja võimalikud vastuväited. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja on esitanud arhitektuuri ja ehituse osakonnale omapoolsed seisukohad ning esitas ka OÜ Uus Maa Tartu büroo ekspertarvamuse XXXXX tn. X kinnitu turuväärtust mõjutavate tegurite kohta. Seega loeb vastustaja , et kaebaja on kaasatud menetlusse ning kaebaja on saanud igati oma õigusi realiseerida ja osaleda naaberkrundil toimuva ehitusloa väljastamise menetluses. Vastustaja on asunud seisukohale, et XXXXX tn. X kinnistule XXXXX tn. X poolt langeva päikesevalguse mõningane varjamine kavandatud ehitustegevuse tagajärjel ei saa olla ehitusloa väljastamise korralduse tühistamise aluseks. Vastustaja selgitab, et kavandatud garaažiehituse kõrgus on 3 m, sellest tulenevalt ei saa takistus XXXXX X krundile päikesevalguse suhtes olla eriti oluline. Lisaks on märgitud, et õigusaktidega on tagatud , et piisav loomulik valgus oleks tagatud eluruumidele ning kavandatav ehitustegevus olemasolevale XXXXX tn. X eluruumidele langevat päikesevalgust ei takista. Vastustaja esindaja esitab kohtuistungil plaani ja fotod üksikelamu laiendusprojekti kohta.
- isikute seisukohad
- isikud on seisukohal, et linnavalitsus on väga põhjalikult menetlenud
- isikute taotlust ehitusloa väljastamiseks ning nõustuvad linnavalitsuse seisukohtadega ning kuna kaebuse esitaja õigusi ehitusloa väljastamisega ei ole rikutud, tuleb jätta kaebus rahuldamata.
- isikud on märkinud, et ehitatava garaaži piir on naaberkrundist 47,5 cm kaugusel, mis võimaldab neil hooldada oma kinnistut krundipiiriäärselt alalt ning ehitatud on ka sadevee äravoolu rennid, millega on suunatud sadeveed oma kinnistule, varasemalt jooksid sadeveed naabri aeda. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 703 14.06.2011 „XXXXX tn. X ehitusloa väljastamine“ on otsustatud arhitektuuri ja ehituse osakonnal väljastada ehitusluba XXXXX tn. X üksikelamu laiendamiseks. Kaebuse esitaja on XXXXX tn. X kinnistu omanik ning kaebaja seisukohalt muudab kõrvalkrundil garaaži ehitamine hoone massiivsemaks ning ehitis varjab ära päevavalguse kaebaja krundile. Kaebaja on rõhutanud, et XXXXX tn. X majaomaniku huvidega on vähe arvestatud ning autohoiu ehitis võiks olla ehitatud teisele krundi piirile või krundi sügavusse. Samuti jääb kaebajal arusaamatuks, kuidas teeb XXXXX tn. X hoone omanik krundil hooldustöid, kui XXXXX tn. X ja XXXXX tn. X krundi vahele jääb vähe ruumi. Kohus asub seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole rikutud naaberkrundil toimuva üksikelamu laiendamisega, see on garaaži juurdeehitusega. Vastustaja on märkinud, et Tartu Linnavalitsuse 19.10.2010 korraldusega nr. 1089 määratud projekteerimistingimustele saab XXXXX tn. X üksikelamut laiendada XXXXX tn. X krundi suunas ja krundi sügavusse. Ehitusloa taotleja on soovinud elamu laiendamist XXXXX tn. X suunas. Antud juhul paiknevad kõik juurdeehitise väljaulatuvad osad XXXXX tn. X kinnistu piires ning
- isikute sõnutsi ja esitatud dokumentidest kinnistu ülevaate kohta (fotod) nähtub, et ehitatava garaaži ja naaberkinnistu piiri vahele jääb vaba ruum, mis annab võimaluse XXXXX tn. X krundil hoone valdajal ka vajalikke koristus- ja remonditöid teha. Projektdokumentatsioonist nähtuvalt on kavandatud ehitise suurim kõrgus 3,342 (välissein ehitatakse vastavalt projektile tulemüürina), mis ei ole kuigi kõrge, et varjaks ära naaberkinnistule langevat päevavalgust. Linnavalitsus nõustub, et teatud määral võib ehitatav ehitis varjata päevavalgust XXXXX tn. X kinnistu aiamaal, seda eelkõige pärastlõunasel ajal, kuid seda vähesel määral ning aiamaana kasutamiseks on XXXXX tn. X kinnistu piisavalt suur, kuid samas tuleb arvestada, et kinnistu piiri äärde ehitamisel on paratamatu, et teatud määral varjub ära naaberkinnistule langev päikesevalgus. Oluliseks peetakse, et loomuliku valguse tagamine oleks vajalik eluruumidele, antud juhul ei piira ca 3 meetri kõrgune garaažihoone (tulemüür veidi üle 3 meetri) ehitamine naaberkinnistu eluhoonele langevat päikesevalgust. Seega on linnavalitsus põhjendatult asunud seisukohale, et XXXXX X kinnistule XXXXX tn. X poolt langeva päikesevalguse mõningane varjamine kavandatud ehitustegevuse tagajärjel ei saa käesoleval juhul olla ehitusloa väljaandmisest keeldumise aluseks. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile (3-3-1-64-02) on ehitusloa andmine diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Samas on sätestatud, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane. Kohus peab kaevatava ehitusloa väljaandmist õiguspäraseks, kuna leiab, et naaberkrundi omaniku õigusi ei ole rikutud. Samas on saanud kaebuse esitaja osaleda linnavalitsuses ehitusloa väljastamise menetluses ning esitada omapoolsed seisukohad ning kaebaja poolt on esitatud ka linnavalitsusele OÜ Uus Maa büroolt tellitud ekspertarvamus nr. 330-0411M 26.04.2011, mille linnavalitsus ka kohtuistungil kohtule esitas. Kaebaja on ise väitnud, et ta osales linnavalitsuses ehitusloa väljastamise menetluses, kuid talle sellest teavitatud aeg oli liiga lühike. Kohus peab antud juhul oluliseks, et kaebajale anti võimalus osaleda linnavalitsuses ehitusloa väljastamise menetluses ning ta on olnud ärakuulatud ning antud juhul on linnavalitsus kaalutlenud kõiki asjaolusid ning arvestatud on , et kavandatud ehitis ei varja ära kaebaja eluruumidesse XXXXX tn. X poolt langevat päikesevalgust. Samuti saavad XXXXX tn. X kinnistu omanikud teha kavandatud ehitise kõrval, mis piirneb naaberkinnistuga, remondi- ja koristustöid, kuna ehitise ja naaberkinnistu vahel on vastav maa-ala jäetud ning
- isikute sõnutsi on ehitatud ka sadevee äravoolu rennid, millega on suunatud sadeveed oma kinnistule, varasemalt jooksid sadeveed naabri aeda. Tulenevalt Ehitusseaduse § 22 lg 1 p. 2 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa ning ehitusluba väljastatakse Ehitusseaduse § 23 lg 1 alusel kohaliku omavalitsuse poolt. Kohtuistungil on puudutanud kaebuse esitaja ka küsimust, mis puudutab naaberkrundil olevaid varasemaid ehitisi, kuid kohus on seisukohal, et nimetatul ei ole puutumust käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa väljastamisel. OÜ Uus Maa Tartu büroo ekspertarvamuse kohaselt (hindamise eesmärgiks on Tartu linnas XXXXX tn. X asuva kinnistu turuväärtuse sõltuvuse hindamine tulenevalt naaberkinnistu XXXXX tn. X ehitustegevusest) varjab püstitatav ehitis päevavalgust nii aiamaale kui ka tulevikus püstitatavale hoonele ning vähendab kinnistu turuväärtust. Kohus on seisukohal, et antud juhul on eksperdi poolt prognoositud päevavalguse varjamine tulevikus kavandatavale ehitisele (XXXXX tn. X) oletuslik ning linnavalitsuse andmete kohaselt ei ole ka esitatud taotlusi XXXXX tn.X kinnistul täiendavate eluruumide projekteerimiseks ega ehitamiseks, et saaks hinnata päevavalguse varjamise intensiivsust XXXXXX tn. X kavandatavale eluhoonele. Samas ei ole kavandatud XXXXX tn. X krundil garaažiosadele pealeehitust ega eluruumide laiendamist, mis võiks olla kõrgem kui käesoleval hetkel kavandatud ehitis, mis jätaks kaebaja kinnistu päevavalgusest ilma. Kohus on seisukohal, et kavandatud ehitustegevus garaaži ehitamise näol ei ole selline ehitis, mis tooks kaasa naaberkrundil intensiivsema tegutsemise ja rikuks kaebaja privaatsust või sellise intensiivse päikesevalguse varjamise, mis rikuks kaebaja õigusi ja piiraks kaebaja vabadusi ning tooks kaasa kaebaja kinnistu turuväärtuse olulise vähenemise. Kokkuvõttes on kaevatav haldusakt õiguspärane ja motiveeritud, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjendustes on ära toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata , lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks