Obsah (4)

§ 112§ 217§ 218§ 220

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-19915 Otsuse kuupäev 14.aprill 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi TB´i ja A B´i hagi A S vastu alusetult

§ 112

lg 2 võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Ka leiab kostja, et hinna alandamise avaldus oleks tulnud esitada samas vormis kui oli sõlmitud müügileping. 5. Kostja leiab, et hageja nõue ei vasta

§ 112sätestatud nõuetele.

EOÜ poolt teostatud ekspertiisiaktis ning RK eksperthinnangus kajastatu on vastuolulised. Hagejad on mööda lasknud mõistliku aja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. 2 Hageja poolt esitatud intressiarvestus ei vasta seadusele. Kohtu järeldused. 6. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

§ 112

lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi 3.lõike järgi hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. 7. Kohus leiab, et ostuhinna avaldus on esitatud mõlema ostja A B ja TB poolt. Seda tõendavad volikirjad (t. lk 13-15). TB sai volitused toimingute ja tehingute tegemiseks A B 15.12.2008 üldvolituse alusel. Seadus ei sätesta hinna alandamise avaldusele eraldi vormi. Hinna alandamise avalduse võib teha ükskõik millises vormis, kui see on selge ning sellest ilmneb tingimusteta hinna alandamise tahe. Hagejate poolt 02.03.2009 kirjalikult esitatud hinna alandamise avalduses on selgelt väljendatud, et hagejad alandavad hinda 1 00 000 krooni võrra põhjusel, et müüdud asjal esinesid varjatud puudused (t. lk 51-53).

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 218

lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

1. 28.12.2006 poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu punkt 2.1.6 kohaselt ei ole lepingu esemel mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Hageja väite kohaselt hakkasid varsti pärast elamusse sissekolimist ilmnema varjatud puudused. Hageja on tellinud EOÜ 2008 detsembris ehitusekspertiisi. Üheks ilmnenud puuduseks on see, et hoone tagaküljel ja otsas on dekoratiivkrohv hakanud üles punnitama ja soojustusplaatide pealt lahti lööma. Seda on hakatud parandama, ilma tegelikku põhjust kõrvaldamata. Ehitusspetsialist on viidanud võimalikule ehitustehnoloogia ebaõigele kasutamisele. Tubade külmuse põhjuseks on valesti kleebitud vahtpolüstüroolplaadid. Vahelaes puudub projektikohane heliisolatsioon. Kogu maja kostub läbi. Vaheseintes puudub projektikohane kivivill 150 mm.
2. Ülejäänud puudused: rõdul puudub põrand, 2 pragu põrandaplaadis, katlamajas soojavee torud isoleerimata, seina põsk on välisuksele liiga lähedal, rõdu uksepiida ja aknapiida vahel puudub piluliist jms., ei saa lugeda varjatud puudusteks neid oli võimalik näha tavalise ülevaatamise korras. Kostja on viidanud asjaolule, et hagejad on mööda lasknud mõistliku aja asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks ning seetõttu on alusetu nõuda ka ostuhinna vähendamist.

§ 220

lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 3

1. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kinnistu müügileping sõlmiti 28.12.2006 ning hagejad asusid praktiliselt kohe ka ostetud elamus elama. Seega pidid hagejad märkama vähemalt 2007 talvel, et toad on külmad. Maja läbikostvus aga pidi olema arusaadav koheselt elamu kasutamise alguses. Pretensioon ehitise mittevastavusest lepingu tingimustele esitati aga alles 02.09.
2. Kuna seadus annab tarbijalepingu puhul puudustest teatamise tähtajaks kaks kuud ja antud juhul ei ole tegemist tarbijamüügiga, siis ei saa lugeda teatamist pikema aja möödudes mõistlikuks ning tuginedes

§ 220lg 3 ei saa hagejad enam tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele.

Kuna hagejad ei saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, siis puudus ka alus müügihinna alandamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 11. Kohus märgib täiendavalt, et hagejad ei ole alandatud hinna kujunemisel lähtunud

§ 112sätestatust.

Hagejad aga on arvestanud asja väärtust koos puudustega, selliselt, et lahutanud asja väärtusest puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, mis ei vasta

§ 112sätestatule.

Hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel. Kui hagejad soovivad, et kostja hüvitaks neile puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused, siis oleks tulnud esitada kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus leidis, et hinna alandamine ei ole põhjendatud, siis ei kuulu rahuldamisele ka intressi ja viiviste nõue. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Koidula Laurisaar kohtunik 4