← Eesti

2-11-39114/7

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-39114 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi I. hagi Viru Vangla meditsiinilise osakonna vas

) § 181 lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (

§ 181lg 2).

Isikul ei anta menetlusabi kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik (

§ 181lg 3).

I. T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vangla vastu korralduste andmisega, distsiplinaarkorras karistamisega ja ravimitest ilma jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning karistamise käskkirjade tühistamiseks. Halduskohus lõpetas menetluse 2 ravimitest ilma jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel) ja selgitas kaebuse esitajale, et ravilt maha võtmine toimub meditsiiniosakonna korraldusel ning tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes, mistõttu tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades 3-3-1-69-10; 3-3-1-56-11; 3-3-1-53-10). I. T. Viru Maakohtule esitatud hagis (kaebuses) puudub selgelt väljendatud nõue. Kohus on sellele hageja tähelepanu juhtinud ka 26.09.2011. a määruses. I. T. palub kohtul vaadata läbi vangla arsti õigusvastane tegevus ning tuvastada meditsiiniliste normide rikkumist patsiendi ravimisel (kartser kauemaks kui 45 päeva). Hageja järeldab, et kui vangla arst ei oleks kirjutanud mittevajalikke ravimeid, poleks valvurid teda alandanud ega käskinud suud avada, ei oleks tema kohta tehtud ettekandeid ja käskkirju ega määratud distsiplinaarkaristusena 9 nädalat kartserit. 7.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. I. T. esitas maakohtule hagi (kaebuse) samadel asjaoludel, mille kohta oli esitatud kaebus halduskohtule. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet hageja maakohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole toonud esile ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata kahju hüvitamise aluseid. Mis puudutab hageja viidet sellele, et rikuti meditsiinilisi norme paigutades teda kartserisse rohkem kui 45 päevaks, siis selle kohta on Tartu Halduskohus oma seisukoha väljendanud 02.09.

  1. a kohtuotsuses ning maakohus ei pea põhjendatuks hinnata teisiti halduskohtus tuvastatud asjaolusid. Halduskohus leidis, et kartserisse paigutamine oli õiguspärane ning tervisekaardi kohaselt meditsiinilisi vastunäidustusi ei esinenud. Kohus leiab, et I. T. avalduses kirjeldatu ei ole mingil viisil seostatav vangla arsti või meditsiinilise osakonna õigusvastase tegevusega, mis kahjustaks I. T. õigusi või huve ning oleks vastuolus VÕS
  2. peatükis (tervishoiuteenuse osutamise lepinguga seonduv) või
  3. peatükis (kahju õigusvastane tekitamine) sätestatuga. Distsiplinaarkaristused määrati ja ravimite andmine lõpetati mitte arsti ega vangla meditsiinilise osakonna õigusvastase tegevuse, vaid I. T. enda allumatuse (suu avamisest keeldumise) tõttu.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I. T. esitatud avaldus on perspektiivitu, mistõttu ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks vabastada avalduse esitajat riigilõivu tasumisest, anda talle tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid keeldub hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.