KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2521 Haldusasi H.S. ja A.S. kaebus Viimsi Val

§ 8

lg 8 Teemaplaneeringu seletuskirjas teave selle kohta, millises ulatuses ja vahenditega toimub maakasutuse sihtotstarbe muutmisest kinnistusomanikele tekkiva kahju hüvitamine.

1. Vastustaja on rikkunud avalikustamise nõudeid vastavalt Plan§ 18 lg 2 p-le
2. Teemaplaneeringut ja KSH aruannet ei avalikustatud Randvere keskuses, ja kaebuse esitajatele teadaolevalt Kelvingi külakeskuses. Vastustaja viidatut sätte laiendavalt tõlgendust peab kaebaja meelevaldseks ja planeerimisseaduse mõtet mittejärgivaks, kaebuse esitajad on Muuga külast. Samuti jääb kaebuse esitajatele arusaamatuks, kuidas saab ühele ja samale alale planeerida alternatiivselt kiirraudtee ning loomade liiklemiseks mõeldud rohekoridor. Vallamajas ei loodud adekvaatseid tingimusi teemaplaneeringuga tutvumiseks: kaardimaterjal oli volditud kausta vahele ja puudus võrdluseks kehtiva üldplaneeringu kaart.
3. Kohtuistungil jäid kaebajad kaebuse juurde ning selgitasid lisaks, et nn populaarkaebusena on käsitletav avalikustamise küsimus. Antud juhul ei saa kõnelda, et ei oleks vajalik suuremates külades avalikustada planeeringumaterjal, kuna Viimsi ja Haabneeme aleviku kõrval on veel 14 küla ja 4 saart ning on seega veel külasid, kus elanike 4 arv läheneb 1400 elanikule; suured on ka Pärnamäe küla

§ 9

lõikele 7 olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand ning sellest tulenevalt ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Vesiniidu kinnistule on väljastatud uue üksikelamu ehitamiseks ehitusluba nr

1. Samuti peab Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni 05.05.2009 protokolli p 1 kohaselt komisjon võimalikuks detailplaneeringu algatamist kahe täiendava elamukrundi moodustamiseks Vesiniidu kinnistule olemaoleva elamu ja Muuga tee vahelisele kõrghaljastuse alale. Rikutud ei ole PS §
3. Teemaplaneering ei sekku kaebajate elu-ja majandustegevusse. Teemaplaneeringuga ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes juba kehtivate üld- ja teemaplaneeringutega. Teemaplaneering ei võta ega saa ära võtta kaebajate

§ 9lg 7 tulenevat õigust.

Kaebajad ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti omaniku soovil muudab üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet. Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et elamu ehitusõigus on võimalik seada maa-aladele, millel puudub selleks vastav juhtfunktsioon. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand. Eeltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis ei riku ja ei riiva Määrus kaebaja õigusi, mistõttu HKMS § 7 lg 1 ja

§ 26lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

1. Ekslik on kaebajate väide, et rohekoridor ei täida oma eesmärki. 6 Rohevõrgustiku eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine, mitte ainult suurimetajate rändetee tagamine. Lähtutud on sidumisel naaberomavalitsuste territooriumitega. Rohevõrgustik põhineb oma ideoloogialt sidusale süsteemile. Kaebajate osundatud rohekoridor ei suuna loomade rännet maja hoovi vaid Mäealuse–III maaüksuse kaudu Maardu linna territooriumile. Kõnealuse rohekoridori lõplik (parim) asukoht selgub alles jätkuprojektide raames (Teemaplaneering pt 9.1).
2. Kaebajatele on loodud võimalus tutvuda Maardu linna üldplaneeringuga. Vastuseks H.S. kirjale on vastustaja oma 23.01.09 nr 15-3/208-1 vastuses viidanud elektroonilisele aadressile, kus on võimalik Maardu linna üldplaneeringuga tutvuda.
3. Alusetu on kaebajate väide maaomanike ebavõrdsest kohtemisest rohekoridoride lisamisel/kustutamisel ja ekslik on viide 37-le muudatusele, millega laiendati ebavõrdselt ehitusõigust. Kuna Teemaplaneeringuga ei seata mingeid täiendavaid piirangud, ei saa vald maaomanikke ka ebavõrdselt kohelda. Teemaplaneering ei määra maakasutuse juhtfunktsioone. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist korrigeeriti planeerimislahendust ning viidi see kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega. Sellest tulenevad ka viidatud muudatused. Siinkohal vähendati ka Vesiniidu kinnistule rohekoridori läbimõõtu 250-lt 50-le meetrile. Samuti korrigeeriti astmelaud nr 7 pindala, millega vähenes oluliselt selle ulatuse Vesiniidu kinnistule.
4. KSH aruanne vastab seadusest tulenevatele nõuetele. KeHJS-is püstitatud eesmärgid on täidetud. Antud juhul on Teemaplaneeringu üldeesmärk bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine, mis määrab miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurelementide paiknemise. 18.1 Argumenteerimata on kaebaja väide, et Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rajanes ebapiisavatele uuringutele. Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks väga suurte kogemustega AS-i Pöyry Entec. Teemaplaneeringu koostamisel on osalenud otseselt kõigis töö etappides arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, maastikuarhitekt-planeerijad Tuuli Veersalu ja Kerttu Kõll. Mõlemad viimatinimetatud on diplomeeritud maastikuarhitektid ja omavad omal erialal töötamise (sh looduse välivaatluste tegemise) kogemust. Kõigil kolmel planeeringu koostamist nõustanud konsultandil on olemas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus. Seega nad vastavad riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumile (ehki ei olnud antud juhul selle teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertideks). KSH koostajaks olid OÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid Sixten Kerge ja Teet Kirss ning bioloog Roland Müür (osales töös enne Keskkonnaameti loomist). Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt koostöö. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal on ja millised loomad seal elavad. Samuti on oma eksperthinnangu teemaplaneeringu osas andnud zooloog Msc Üllar Rammul. Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajad PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi ning PhD Mart Külvik, kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku uurija. Töö tugines nende poolt välja töötatud teaduslikule metoodikale. Mööname, et infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku toimivust, kuid ei ole siiski täielikult välistavaks asjaoluks. Vastasel korral, arvestades infrastruktuuri tihedust Eestis, ei oleks võimalik üleüldse rohevõrgustikku konstrueerida. Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel kasutada konflikte leevendavaid meetmeid. Antud seisukohta toetab ka PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri 7 Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodika roheline võrgustik, millele tugineb ka Teemaplaneeringu metoodika. 18.2 Ebaõige on kaebajate seisukoht, et KSH aruande koostajal puudus selle koostamiseks pädevus. Vastustaja on seisukohal, et KSH juhteksperdi Sixten Kergel on olemas piisav pädevus KSH läbiviimiseks ja seda tulenevalt KeHJS-st. Sama seisukohta on väljendanud ka Keskkonnaministeerium 22.06.2007 märgukirjas.
5. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et vald ei kaalunud alternatiivseid planeerimislahendusi. Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud erinevaid planeeringu lahenduse võimalusi. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustike moodustamiseks välja töötatud metoodika alusel ning samuti on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv nr 1, so Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks. Teised alternatiivid ei taga rohevõrgustiku toimimist, sest alad kaotavad sidususe. Rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Parimaks osutunud alternatiivi toetab ka zooloog Üllar Rammul´i eksperthinnang.
6. Teemaplaneeringu menetlemisel on järgitud

§ 18

lg 2 p1 nõudeid, kuna teemaplaneeringu avalik väljapanek korraldati Viimsi vallamajas, asukohaga Viimsi alevik, mis on ühtlasi kokku kasvanud Haabneeme alevikuga. Teemaplaneeringuga tutvumiseks olid loodud adekvaatsed tingimused ja kaebajate vastupidine väide ei vasta tegelikkusele. Planeeringu avalik väljapanek toimus Viimsi Vallavalitsuses, samuti sai nendega tutvuda Viimsi valla kodulehel.

1. Raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. Raudtee projekteerimise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille menetluse raames töötatakse välja rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed raudtee rajamiseks ja edasiseks kasutamiseks.
2. Eeltoodu alusel on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis ei riku ja ei riiva Määrus kaebaja õigusi, mistõttu HKMS § 7 lg 1 ja

§ 26lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ka muudel alustel.

1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuistungil täpsustas vastustaja kaebaja väidete alusel järgmist. Puuduvad menetlusnõuete rikkumised, kuna Viimsi vallas on kokkukasvanud alevid Haabneeme ja Viimsi; Kelvingi ja Randvere on külad, haldusjaotus nähtub Viimsi valla põhimääruse §-st 1, mille lõike 5 p 2 on loetletud kokku 18 küla, ei ole põhjendatud kaebaja viidatud 2 küla väljatoomine ülejäänutest. Maaomanikke ei koheldud ebavõrdselt nn rohekoridoride lisamisel või kustutamisel, ekslik on viide 37 muudatuse osas, millega väidetult laiendati ebavõrdselt ehitusõigust. Enne teemaplaneeringu avalikustamist eksisteerinud kaart oli tööversioon, kaebaja toetub väidetes ja järeldustes valele materjalile, muudatused viidi sisse vastavalt metoodikale, mis on esitatud teemaplaneeringu ptk 1.5, KSH andis omapoolse hinnangu kehtestatud planeerimislahendusele-tegemist on parima alternatiiviga. KSH koostaja oli pädev, kaebajate tõlgendus KeHJS § 34 lg 3 p 2 osas on väär. Ekspert peab omama 2 a töökogemust valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata, selle all ei mõelda kogemust planeerijana, vaid kogemust valdkonnas, milles sisuliselt koostatakse strateegiline planeerimisdokument, selleks valdkonnaks on antud juhul looduskeskkond. KSH koostatakse strateegilistele planeerimisdokumentidele, st planeeringule planeerimisseaduse tähenduses. Seda mõttekäiku on avaldanud ka Keskkonnaministeerium 22.06.07 kirjas 13-3-1/282250-
2. KeHJS §38 lg 2 p 5 kohaselt on järelevalvaja ülesandeks 8 hinnata eksperdi vastavust KeHJS §34 lg 3 nõuetele ja järelevalvaja Harjumaa Keskkonnateenistus on pädevust hinnanud, KSH programm kiideti heaks 15.08.07 ja aruanne 05.08.09 kirjaga. Aruanne on koostatud KSH programmist lähtuvalt, pädevuse kahtlused puuduvad ja programm ning aruanne on kehtivad ning heaks kiidetud, neid ei ole vaidlustatud ega tunnistatud kehtetuks. S.Kerge omab töökogemust aastast 2001, nt on ta alates 02.06.06 saanud ka KMH litsentsi, vastustaja esitas kohtule ka tema CV. Antud juhul ei olnud seadusest tulenevalt KSH koostamine kohustuslik. Teemaplaneering on positiivse mõjuga. Kui üldjuhul haaratakse üld-, teema- ja detailplaneeringutega looduslikke alasid ehitusõigusega alade hulka, so vähendatakse maaalade looduslikkust, kuid antud juhul määratletakse rohestruktuuride paiknemine, miljööväärtuslikud alad ning moodustatakse kohalikke maastikukaitsealasid, selle realiseerumisel mõju keskkonnale on igal juhul positiivne. KSH ei olnud antud juhul ka seaduse kohaselt kohustuslik, kuid vald selle tellis ja tagas täiendava kontrolli. Kaebajad ei ole arvestanud, et tegemist on teemaplaneeringuga, st et siin ei planeerita krundi tasandil. Kaardimaterjalil on tähistatud noolega need alad, mis vajavad jätkuprojekte, tähistab perspektiivseid arengusuundi. Rohevõrgustiku koridor peab edasi jätkuma, sj arendatakse jätkuprojektide raames koostööd valla ja maaomanikega ja kohtades, kui on vaja lisahaljastust vms lahendusi, lahendub lisakulutuste vajadusel küsimus üksnes läbi koostöö. Vald toetab projekt, kui need saab läbi viia. Maardu linnnaga on tagatud sidusus ja planeering seda ka märgib. Kaebaja viidatud Kivisaare kinnistu on elamumaa, kuid ka seal osas leitakse lahendus jätkuprojektiga, lõplikud rohekoridorid täpsustatakse jätkuprojektide raames. Maardu linn otsustas rohevõrgustiku küsimused mitte eraldi teemaplaneeringuga, vaid üldplaneeringuga, kus on rohevõrgustiku küsimus eraldi käsitletud. Olemasolev Maardu roheala tagab ökosüsteemi toime ja pisiimetajate liikumise, seal samuti jätkatakse süsteemi rajamist. Vesiniidu kinnistu osas on tingimused ja seletused esitatud planeeringu seletuse lk 4, teemaplaneeringu p 2.2.2.4 sätestab, et puhveralas on võimalik ehitada. Vald on kaebuse esitajatele võimaldanud elamuehituse, 2 ehitusluba on juba väljastatud. Kaebuse esitajate nn ehitamise probleem tuleb sellest, et nad tahavad ehitada sinna, kus kulgeb elektriliin ja sellest tulenevad piirangud, mitte aga käesolevast teemaplaneeringust. Ehitamine sõltub endiselt üldplaneeringust, milles määrati ehitamise põhimõtted. Kui maa on metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga, siis ei olnud alust loota ehitamiseks sellel alal. Olukorda selgitas täpsemini vallavolikogu keskkonnakomisjoni protokoll. Kaebuse esitajad leiavad, et nad peavad ehitama soisele alale, kuid see on nii, kui üldplaneering mujale ehitada ei võimalda; teemaplaneeringu p 2.2.2.4 annab motivatsiooni ja selgitused, puhverala ei võta ära ehitusõigust, teemaplaneering ei määra krundipiiride ega ka krundi sisese täpsusega roheala, teemaplaneering selle tõttu sätestabki, et ehitusõiguste osas eraldi sellega kitsendusi ei seata. Sundvõõrandamine saaks toimuda vaid teiste seaduste alusel, seal ettenähtud korras ja juhtudel, kuid kaebaja maakasutust teemaplaneering ei muuda. Maad kasutavad kaebajad vastavalt senisele sihtotstarbele nii nagu seni. Ei ole õige, et maaomanikke ei koheldud võrdselt, juba oli selgitatud, et teemaplaneering arenes etappidena, selle arengu määras metoodika, vastavalt teemaplaneeringu p 1.5 saab kontrollida, kuidas üks või teine roheala struktuurelement kujunes ja kaebuse esitajaid eksitas vahepealse tööversiooni plaanikaardimaterjali kasutamine. Rääkides Pringi külast nähtub, et seal on määratud teiste planeeringutega perspektiivne elamuehitusala, teemaplaneering peab olema kooskõlas üldplaneeringuga, selle tõttu sinna ka rohekoridori ei konstrueeritud. Kaardile kanti kõik võimalikud rohevõrgustiku struktuurielemendid, seejärel hakati neid elemente uurima ja tähistama vastavalt metoodikale, seal on tegevuste järjekord, oma süsteem, mida vald oluliselt ise ei muuda, kuid sai metoodikas toodud andmetest lähtuvalt jääda vastavalt seal näidatud arvnäitajate piiresse. 9 Ekspert Ü.Rammul täpsustas kaebajate väidet väheste uuringute kohta-kogu suurem töö on tehtud juba varem, valla looduskeskkonna kohta on tehtud ka varem uurimusi, st et ka see on uurimustöö, kui ekspert kogub asjakohase materjali ja selle alusel koostab oma töö ja kokkuvõtted; mitte iga asja ei pea ise uurima. Samas tehti selle planeeringu kestel ka välitööd, käidi looduses koha peal tutvumas, eriti veel kriitilistes kohtades, see kõik talletati nn kabinettides, kuid see ei välista, et tegemist on tõsise uurimustööga. Andmeid saadi ka nendelt keskustelt, kelle ülesandeks ongi koguda nt loomastiku, taimestiku, linnustiku jms andmeid ja mille kogumine ja talletamine on pidev. Töökogemus keskkonnavaldkonnas on S. Kergel juba aastast
3. Esitasime tema CV ja litsentsiandmed. KSH-d ei ole palutud tühistada, see on kehtiv akt, nähtub, et KSH järelevalvaja on Harjumaa Keskkonnateenistus, kes on aktsepteerinud nii eksperdi pädevuse kui kinnitanud ka programmi, vald seda ei saa ise teha ja peab arvestama kehtiva aktiga. KSH programm kiideti heaks 15.08.07, KeHJS § 39 lg 3 p 4 kohaselt ei kiideta seda heaks, kui seda ei ole koostanud ekspert, kes ei vasta KeHJS § 34 lg 3 nõuetele. Aruanne kiideti heaks 05.08.09, vastuse lisa nr
4. Aruanne koostati lähtudes heakskiidetud programmist. Ka järelevalvaja peab eksperti pädevaks teemaplaneeringu keskkonnamõju hindamisel. Otseselt KeHJS –st tulenevalt on ekspert S.Kerge pädev isik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks, kaebajate tõlgendus KeHJS § 34 lg 3 p 2 osas on väär. Seadus ütlebki, et ekspert peab olema vähemalt 2 aastase töökogemusega valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata. Seadusandja ei ole töökogemuste all pidanud silmas töökogemust planeerijana, vaid töökogemus valdkonnas, milles sisuliselt koostatakse strateegiline planeerimisdokument. Valdkonnaks antud juhul ongi looduskeskkond. S.Kergel on keskkonnaalane töökogemus aastast 2001, seda kinnitab CV. Tal on ka keskkonnamõju hindamise litsents. Esindaja esitab oma kirjaliku kokkuvõtte toimikusse, milles toob välja, milleks KSH koostatakse, töökogemusest veel, st et seadus ei pea silmas seda, et see kogemus peaks olema planeerija kogemus; samasaisulise seisukoha esitas Keskkonnaministeerium, kes oli seaduse koostaja, ka EPL-le 22.06.
5. MTÜ Keskkonnakorraldus võib hinnata sj üldplaneeringute keskkonnamõju. Lisaks nähtub rakendussätetest, et KSH ei ole vajalik koostada siis, kui planeering oli algatatud enne selle seaduse nõude sätestamist. Vald otsustas selle siiski tellida, et vältida alusetuid süüdistusi ja nõudmisi, et miks ei ole tehtud, et just nimelt välistada kahtlused teemaplaneeringu õiguspärasuses. 2004 aastast on S.Kergel tehtud tööd ka MTÜ Keskkonnakorralduses, keskkonnamõju hindamine, KSH , MTÜ-s EMI- ECO-s, nähtub tema keskkonnamõju hindamises osalemine jne, ta on pädev spetsialist ja vastupidine on vale. Oluline ka see, et isik omab ka kõrghariduse selles valdkonnas. Seaduse kehtima hakkamisest oligi ta pädev spetsialist. KMHS jõustus 03.04.
6. 17.08.2004 oli algatatud Teemaplaneering, siis seadus ei nõudnud KSH koostamist, kui säte jõustus, siis KSH algatati 12.09.2006- viide KMH ja keskkonnajuhtimise seaduse süsteemi rakendussättele § 56 lg
7. Nähtubki, et ei oleks pidanud KSH-d sellele planeeringule tegema. Seletuse lk 16 märgib ära, kui palju on roheteemast hõlmatud riigi ja vallale kuuluvat maad, palju on eramaal rohevõrgustikku. Teemaplaneeringu arutluse käigus on selgitatud, et alternatiive kaaluti ja on märgitud, miks ei taga alternatiiv nr 2 vajalikku sidusust, see ongi motiiv. Riik esitas samuti vastuväiteid, läbi Maaameti on esitanud vastuväited teised eraõiguslikud eraomanikud, seega ei ole nii, et vald jättis ühed välja ja teised lülitas roheteemasse sisse, kõigilt maaomanikelt tuli reaktsioon ja vald kaaluski, et KSH ning algatatud Teemaplaneeringu ülesanded on püstitatud keskkonnast lähtuvalt õigesti ja omanikke arvestavalt, üldplaneeringu eesmärke ja seal märgitud ehitusõigust ei muudeta. Alternatiive on võrreldud konkreetse hindamismetoodika alusel, milles on konkreetsed kriteeriumid, mille alusel võrrelda ja valida struktuurelemente. Oma seletuses andsime hindamismetoodika käsitluse. Teemaplaneeringu p-s 1.5 on see osa, milles märgiti ära kogu 10 roheline potentsiaal, seejärel vaadati üldplaneeringu juhtfunktsioone jne. Alternatiive võrreldi KSH programmi raames, meie seletuse lk
8. Teemaplaneeringu koostajad Veersalu ja Kõiv on maastikuarhitektid, kellel on pädevus KSH koostamiseks. MTÜ Keskkonnakorraldus võrdles neid kolme alternatiivi, see on käsitletud. Maavanemale oli edastatud teave, et KSH aruanne on heakskiitmisel Keskkonnaametis. Keskkonnaamet kiitis selle heaks 05.08.
9. Selleks hetkeks oli maavanem kutsunud kokku nõupidamise, mis toimus 15.06 ja 16.06.
10. KSH kiideti heaks kujul, mis esitati maavanemale eelnevalt. 05.10.2009 kiitis maavanem Teemaplaneeringu heaks ja KSH aruanne oli avalikul arutelul 11.02.
11. KSH oli esimest korda avalikul väljapanekul 28.03.2008 kuni 28.04.
12. Avalikes teadaannetes jäeti aga see teavitamata, mistõttu seda korrati 21.01.2009-10.02.
13. Kui KSH ei oleks olnud, siis oleks olnud vaid planeerijate poolt välja pakutud alternatiiv (PöyryE). Teemaplaneeringu lahendus töötati vastavuses teemaplaneeringu 1.5 metoodikale. KSH ülesanne on hinnata ja pakkuda erinevaid lahendusi planeeringu koostamisel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et Teemaplaneeringu kehtestamine ei riku kaebajate õigusi ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt on piisavalt motiveeritud, selles on esitatud kaalutlused, kaalutlused on kooskõlas õiguse piiride ja eesmärgiga ning arvestavad proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid üldtunnustatud õiguse põhimõtteid.
14. Planeerimisseaduse (

) § 26 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 19.

1. 2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 on Riigikohtu Halduskolleegium märkinud, et nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Populaarkaebuse lahendamisel kontrollib kohus akti kooskõla seadustega kaebuses esitatud nõuete ulatuses. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse lahendamisel kontrollib kohus, kas isikul on vastav subjektiivne õigus ning kas planeering reaalselt rikub seda õigust. Kohus nõustub menetlusosalistega, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on planeeringute kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida ja kuidas planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan, kohus ei saa haldusorgani asemel planeeringulahendusi kujundada või muuta. Käesoleva asja raames hindab kohus kehtestatud planeeringu kooskõla kehtiva õigusega ning ei asu hindama planeeringulahenduste sobivust või otstarbekust. Küsimused ühe või teise lahenduse sobivusest või otstarbekusest oli kaebajatel võimalik üles tõsta omapoolsete põhjendatud ettepanekute tegemisega planeerimismenetluses. Kohtumenetluses on võimalik tõstatada küsimus kaalutlusõiguse teostamata jätmisest või kaalumise vigadest nende ettepanekute läbivaatamisel.
2. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitajate esindaja, et kaebust tuleb käsitleda nii populaarkaebusena kui ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena, sj jääb nn populaarkaebuse piiresse esile toodud planeeringu avalikustamisega seotud küsimus. Lähtudes selgitusest analüüsib kohus kaebuses esitatud argumentidest nii Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a. määruse nr 22 väidetavat vastuolu kehtiva õigusega kui hindab ka kaebuse esitajate seadusega kaitstud õiguste võimalikku rikkumist. 11
3. Vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg -le 2 on üldplaneeringu eesmärkideks muuhulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.

§ 2

kohaselt on planeeringute liikideks: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering.

§ 7

ja 8 kohaselt võib maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna.

§ 8

lg 2 kohaselt üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Teemaplaneering on seega sisuliselt üldplaneeringut täpsustav planeering- § 8 lg 2. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldise ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ehk üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

§ 9

lg 1 järgi koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine.

§ 9

lõige 2 sätestab detailplaneeringu eesmärgid, milleks muuhulgas on krundi ehitusõiguse määramine; krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kehtiva planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, milleks on sama lõike p 1 kohaselt on vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, juhul kui soovitakse ehitada 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel ja muuta selle sihtotstarvet ja rajada sinna eluhooneid, siis tuleb seda teha läbi DP. Saamoodi tuleb ka Teemaplaneeringu kehtestamise järgselt soovi korral koostada DP, läbida planeerimisseaduses ettenähtud menetlus ja selles osas Teemaplaneering muutusi ei too. Kaebajad on seotud Teemaplaneeringuga, neil on kaebeõigus, planeeringuga hõlmatud alal on neil kinnisvara. Kaebuse esitajad saavad taotleda nii üldplaneeringu kui ka Teemaplaneeringu muutmist läbi DP. Lahendades kaebajate DP algatamise taotlust peab omavalitsus sellisel juhul teostama diskretsiooni ja HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega arvestades, kaaludes seejuures olulisi asjaolusid ja põhjendatud huvi. Vald peab sellisel juhul otsuse tegemisel volituste piirnormiks olevast

§ 9

lg 7 lähtuma.

§ 8

lg 7 sätestab, et kehtestatud üldplaneering on aluseks DP koostamisele.

§ 1

lg 2 ja 3 seab kohustuse, et kaalutlusõigust teostatakse, et tagada tasakaalustatud ruumiline areng ning arvestatakse keskkonnakitse vajadusega ehk juba Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamine“ ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" seavad kaebuse esitajatele arvestatavad õigused ning kohustused, mh juba selle ptk 5.7 märkis ära, et rohevõrgustikus tuleb säilitada olemasolev väärtuslik 12 kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada võimalusel uushaljastus. Elamuehituse põhimõtted ja säästva arengu ning rohevõrgustiku teema arendus leidis käesolevalt edasiarenduse, siit nähtub, kuidas kavandatud abinõud haakuvad üle-eestilisse rohelisse võrgustikku. Kinnisasja omaniku põhjendatud huve kaalutakse endiselt DP käigus, sj tuleb märkida, et kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Omanik peab vältimatult arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste huvitatud isikute seisukohtadega ja kui kaalumisel leitakse, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, kui selleks puuduvad tingimused, siis tuleb arvestada kehtestatud üldplaneeringut ja piirkonna tasakaalustatud arengut. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. DP algatamisel ei saa toetuda õigustatud ootusele, et kaebajatel on õigus nõuda igal juhul igale neile kuuluvatele maatükkidele ehitusõigust, kuna arvestades kinnistute otstarvet ning üldplaneeringut ei ole tagatud mistahes soovil loota ehitamise võimaldamist maa senist sihtotstarvet muutmata. Kui kaebajatel on mõjuv põhjus olukorda muuta, siis juba sõltumata sellest, kas lisaks kehtestati veel ka Teemaplaneering, tuleb üldplaneeringuid seadusega tagatud õigusest vältimatult muuta. Viimsi Valla teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ koostamise lähteülesanne nägi ette määratleda valla rohestruktuuride ja miljöölisi väärtusi omavad alad, sh haljastud ja puhkealad, mis on olulised vallaelanike elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt nii ökoloogilisest kui esteetilisest aspektist määratleda ning kavandada nende perspektiivne lahendamine. Sj täpsustab see omakorda Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused „ valla tasandil, et määratleda Viimsi valla mandriosa rohestruktuuri ja miljööväärtuslike alade edasised üldised arenguprintsiibid ja luua võimalused visioonide elluviimiseks. Teemaplaneeringu aluseks on Harju MK eelmärgitud teemaplaneering, Viimsi valla üldplaneering, Viimsi valla arengukava, elamuehituse teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, kehtivad DP-d ja Viimsi valla ehitusmäärus (Teemaplaneeringu kaust lk 121). Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringu teemaplaneering on seega muudetav läbi konkreetse DP. Kohus märgib lisaks, et väited, et hetkel kehtiv üldplaneering annab suuremad võimalused kaitsta õigusi läbi konkreetse DP ei ole siiski õigustatud ka motiivil, et praktikas on ilmnenud, et selliselt asi tegelikult toimib. Üldistatult saaks väita ka Teemaplaneeringu suhtes samamoodi, kuid kohtu arvates isegi juhul, kui halduspraktikas on tehtud mõned väärad otsustused, ei ole see õiguslikuks argumendiks, millest teha järeldus, et üldplaneering annab enamad võimalused ja vaidlusalune Teemaplaneering piirab oluliselt või seab lisapiirangud elamuehituses ehitustingimustele. Ka üldplaneeringu muutmine läbi DP-de on erandlik juhtum ning kohus eelnevalt märkis, et sellistel juhtudel tuleb kaaluda neidsamu argumente, mis tuleks kaalumisele, kui on kehtestatud Teemaplaneering. Keskkonnakaitselised ja rohekoridori mõisted kuuluvad vältimatult üldplaneeringut muutvate DP-de küsimusteringi, sj võetakse arvesse Teemaplaneeringu puudumisel muid planeeringuid, mis juba varasemalt määratlesid nn rohekoridoride ja keskkonnakaitselised küsimused. Antud juhul vastuvõetud ja kehtestatud vaidlusalune Teemaplaneering koondab kõik asjakohased käsitlused ühte planeeringusse ja arvestab varem kehtinud nõuetega, sj arvestab temaga seotud planeeringuid. 13 Kohus kokkuvõtvalt märgib, et vastustaja õigesti märkis, et Teemaplaneering ei võta ära võimalusi, mille sätestab

§ 9lg 7.

Kohus leiab, et nii üldplaneering kui selle Teemaplaneering ei ole sedavõrd jäigad, et ei võimaldaks põhjendatud vajadusel erandlikel juhtudel ja näiteks olukorra muutumisel, teha muudatusi kas vajadusel uue üld-või teemaplaneeringuga ja ka läbi konkreetse DP. Need võimalused jäävad. Samas ei võta Teemaplaneering iseseisvalt maha piiranguid, mis on olemas elamuehitust reguleerivates üldplaneeringutes ja ühteaegu Teemaplaneering ei sea iseseisvalt niisuguseid piiranguid, mis ei arvestaks maa senist sihtotstarbelist kasutamist, kuna ta lähtub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ja selle teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Selle tõttu vastustaja ongi märkinud, et elamuehitus põhineb jätkuvalt üldplaneeringuga määratud alal ehk juba määratud elamumaal; väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud, kuivõrd eelnevalt märgitud üldplaneeringud seda ei võimalda. Kinnistute hoonestamise küsimused on juba reguleeritud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga koos selle juurde kuuluva teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja kaebuse esitaja ei ole neid eelnevaid planeeringuid vaidlustanud. Seega nähtub, et Teemaplaneeringu kehtestamine ei muuda võimatuks

§ 9lg 7 tuleneva õiguse kasutamist.

Teemaplaneeringu puhul ei ole tuvastatud, et ta ületab juba kehtivates planeeringutes kehtestatut, niisuguseid asjaolusid antud kaebuse puhul ei ole esile toodud. 27. Vaidlust ei ole küsimustes, et Viimsi vallas Muuga külas asuva kaebajate omandis oleva Vesiniidu kinnistu sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa .Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Vesiniidu maaüksuse juhtfunktsiooniks õuemaa osas elamumaa ja ülejäänud osas metsamaa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 vastu võetud ,,Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 p 9 ja § 7 lg 4 tulenevalt maatulundusmaaks on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka loetakse ka maa-alad, mida ei kasutata eelmärgitud tegevuseks. Teemaplaneeringu pt 9 alapeatüki 9.1 nähtub, et maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine ning Teemaplaneering ei sea täiendavaid piiranguid. Ehitustegevust reguleerib veel Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted", ka sellest normist ei tulene õigust ehitada nii, et elamud võiksid asuda väljaspool üldplaneeringuga määratud elamumaad. Üldplaneeringut muutvad DP-d saavad olukorda muuta põhjendatud vajadusel –

§ 9lg 7.

Selle tõttu on vastustaja õigesti märkinud, et teemaplaneering ei sea täiendavaid piiranguid ehitustegevusele ega senisele maakasutusele, mis jätkub maa sihtotstarbe järgi.

1. Väär on kaebajate väide, et Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaebajatel kohustus rakendada kompenseerivaid meetmeid. Rohevõrgustiku parandamine saab toimuda Teemaplaneeringu jätkuprojektide raames koostöös ja kokkuleppel maaomanikega – see puudutab ka finantseerimise küsimust. Vesiniidu kinnistul on kõrghalastus 70% ulatuses kinnistust ja seega puudub vajadus täiendava uushaljastuse rajamiseks. Kaebajatele ei ole pandud Teemaplaneeringuga täiendavat kohustust haljastuse rajamiseks ja seda nende kulul.
2. Ekslik on kaebajate väide, et rohekoridor ei täida oma eesmärki. Rohevõrgustiku eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine, mitte ainult suurimetajate rändetee tagamine. Lähtutud on sidumisel naaberomavalitsuste territooriumitega. Rohevõrgustik põhineb oma ideoloogialt sidusale süsteemile. Kaebajate osundatud rohekoridor ei suuna loomade rännet maja hoovi vaid Mäealuse–III maaüksuse kaudu Maardu linna territooriumile. Kõnealuse rohekoridori lõplik (parim) asukoht selgub 14 alles jätkuprojektide raames (Teemaplaneering pt 9.1). Kaebajatele on loodud võimalus tutvuda Maardu linna üldplaneeringuga. Vastuseks on menetluses H.S. kirjale vastustaja oma 23.01.09 nr 15-3/208-1 vastuses viidanud elektroonilisele aadressile, kus on võimalik Maardu linna üldplaneeringuga tutvuda. Kuna Maardu linn on küsimuse enda territooriumil lahendanud üldplaneeringuga, siis tuli sellega ka arvestada, kuna Maardu otsib samamoodi väljundeid, et lahendada rohevõrgustiku küsimus ning tekkinud olukord, milles puudub Viimsi suunal vajalik sidusus, saabki lahendada jätkuprojektide raames. Kas plaanitud eesmärgid saabuvad, näitab aeg, see ei tähenda, et tuleks loobuda väljundite otsimisest ja eelduste loomisest. Jõelähtme vallaga on sidususe võimalus tagatud samuti piiratud alal, kuid ka selles suunas ei saa jätta sidususe eeldusi loomata. Raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. Raudtee projekteerimise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille menetluse raames töötatakse välja rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed raudtee rajamiseks ja edasiseks kasutamiseks. Rail Baltica küsimus. Teemaplaneering ise ei määratle Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalikku raudteetunneli reservmaad, kuna ka see on juba varasemal määratud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“, Harju maakonnaplaneeringu I etapp ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Rahvusvaheline transporditrass kuulub säilitamisele, vastavat osa selgitab täpsemini Siseministeeriumi kiri 23.07.09 nr 13-3/
3. Eesti Vabariik ei ole loobunud kiirraudtee rajamise soovist. Raudtee reservmaa kattub haljastusmaa juhtfunktsiooniga. Kui mingil põhjusel raudtee reservmaa jääb kasutamata jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud haljastusmaa juhtfunktsioon, mis täidab rohekoridori ülesannet. Teemaplaneeringus on „Roheline võrgustik“ osas kirjeldatud, kuidas ja mis kuulub täpsustamisele. Kuni raudtee ehitamiseni toimib kogu reservala aga rohevõrgustiku alana. Kuid ka raudtee rajamisel säilib rohekoridor ca 200 m laiuse koridorina, vastavalt on teemaplaneeringus seda teemat ka kajastatud. Raudtee ja rohekoridor selles mõttes saavad paikneda samal territooriumil. Keskkonnamõjude hindamine konkreetses menetluses määrab ehitamise võimalused. Vastustaja märgib õigesti, et mõiste „sidususe“ all on silmas peetud killustamise vältimist ja „kõrghaljastuse säilitamise“ all vajadust metsa majandamisel tagada kindlasti metsa uuendamine ka raie järgselt. Metsa uuendamise kohustus tuleb metsaseaduse §-dest 24 ja
4. Maaomanikul on võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist nii põllu-kui ka metsamajandamisel ilma täiendavate piiranguteta.
5. Väide, et ¾ kinnistust on kaetud astmelaua ja rohekoridoriga, ei vasta tõele. Vesiniidu kinnistu on kaetud ca 1/4 ulatuses ning nende lõplik paiknemine selgub mõne teemaplaneeringu jätkuprojekti menetluse raames. Kaebajaid huvitas kohtuistungil küsimus aspektist, kas Teemaplaneering toob kaasa selle, et loomapidamisel tekib takistusi, sh näiteks elektritarade kasutamisel. Teemaplaneering loomapidamist ja elektrikarjuste kasutamist ei takista. Kohus juba märkis, et Teemaplaneeringust ei tulene lisapiiranguid kaebajate maakasutusele, sh ehitustegevusele, kuna arvestada tuleb olemasoleva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal ja väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Ka Vesiniidu kinnistu hoonestamist reguleerivad Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos teemaplaneeringuga "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" mitte vaidlusalune Teemaplaneering. Kohus juba märkis, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab vastavalt

§ 9

lõikele 7 olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand ning sellest 15 tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, millel puudub vastav juhtfunktsioon. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et Vesiniidu kinnistule on väljastatud uue üksikelamu ehitamiseks ehitusluba nr

1. Samuti peab Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni 05.05.2009 protokolli p 1 kohane komisjoni otsus võimalikuks detailplaneeringu algatamist kahe täiendava elamukrundi moodustamiseks Vesiniidu kinnistule olemaoleva elamu ja Muuga tee vahelisele kõrghaljastuse alale ja kaebajad ei saa väita, et juba on rikutud PS § 32 õigusi, kuivõrd kaebajate taotlused lahendatakse seaduse alusel läbi DP. Kui on tegemist sellise üldplaneeringuga, mida DP-ga muuta ei saa, siis seda olukorda Teemaplaneering ei muuda.
2. Maa-omanikke ei ole koheldud ebavõrdselt. Täiendavaid piiranguid ei ole Teemaplaneering kaebuse esitajate senise maakasutuse suhtes seadnud. Üldplaneering ei määratle veel iseenesest katastriüksuste sihtotstarbeid, kuid üldplaneering annab siiski sisulised alused, millest lähtuda DP koostamisel. Kuna Teemaplaneering üldplaneeringuga seatud ehitusõigust antud juhul ei muuda, siis kaebajate suhtes muutusi ei toonud ka roheteema kehtestamine. Veisniidu kinnistule jääva rohekoridori läbimõõtu vähendati 250- lt meetrilt 50-le meetrile. Korrigeeriti astmelaud nr 7 pindala, millega vähenes oluliselt selle ulatus Vesiniidu kinnistule. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku konstrueerimiseks väljatöötatud metoodikast lähtudes, metoodika ei välistanud erinevates tööetappides muudatuste tegemist. Alusetu on väita, et maaomanike ebavõrdset kohtemist kinnitab rohekoridoride nn lisamine või nende kustutamine, mida tõendavat justkui 37 muudatuse tegemine. Muudatuste tegemisel ei laiendatud ebavõrdselt ehitusõigusi. Teemaplaneering ei määra maakasutuse juhtfunktsioone. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist korrigeeriti planeerimislahendust ning viidi see kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega, tulemusena vähendati ka Vesiniidu kinnistule rohekoridori läbimõõtu 250-lt 50-le meetrile. Samuti korrigeeriti astmelaud nr 7 pindala, millega vähenes oluliselt selle ulatus Vesiniidu kinnistule. Kohtuistungil selgus, et kaebuses toetuti plaani ja kaardimaterjalile, mis oli kasutusel töö vahe-etapis. Kohus ei nõustu, et planeeringumaterjali alusel ei saa kontrollida, kuidas konkreetseid kinnistuid Teemaplaneering puudutab. Nimelt on rohelise võrgustiku määratlemisel kasutatud territoriaalse planeerimise ja ruumikujundamise võtet, mis juhindub võrgustiku ideest, konstrueerimisel kasutatakse EPMÜ ja AS Regio koostöös väljatöötatud metoodikat (Sepp, Jagomägi, 2002). Sama metoodika alusel koostati aastal 2003 Harju MK teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohelise võrgustiku osa. Seda metoodikat kohandati Viimsi valla eripärale ja töö täpsustamisele. Sama Metoodika kasutamisele on üle läinud ka teised vallad, mis kohtu arvates ühtsetel alustel looduna hakkab tagama edasise rohealade teemal sidususe ja kuivõrd metoodikat tunnustatakse, siis saab vastuseid otsida kinnistute osas metoodika tulemusel koostatud tabelitest (Teemaplaneeringu kaust). Vastavalt on kaebajate kinnistute osas leitavad andmed, mille kohaselt on Vesiniidu ÜP järgne juhtfunktsiooniks metsamajandus ja elamumaa, sihtotstarbelt on tegemist maatulundusmaaga. Rohevõrgustiku struktuurelementidest jääb sinna astmelaud nr 7, rohekoridor, puhverala. Avaliku väljapaneku järgselt muudeti kaardilahendust-vähendati astmelaua pindala ja koridori laiust ning proportsionaalselt suurendati puhverala. Elamumaa osas ei ole piiranguid ehitamiseks (asub puhveralas). Teemaplaneeringu ptk 2.2.2.4 Maakasutus-ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal kohaselt on võimalik seada ehitusõigust maa-alal, millel Viimsi valla mandriosa üldplaneering ei näe ette ehitusõigust võimaldavat juhtfunktsiooni. Teemaplaneeringu Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted 16 p 4.
3. (üldised nõudes elamuehitusele kogu Viimsi valla territooriumil) kohaselt kõik elamud peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Vastustaja esitas lisaks parema arusaamise eesmärgil värvilise kaardimaterjali, millelt nähtub planeerimismenetluses teiste isikute vastuväiteid kajastav kaardimaterjal, Viimsi valla üldplaneering, rohevõrgustiku avaliku väljapanekukaart ja kehtestatud rohevõrgustiku kaart. Vastustaja eeltoodu tõttu korduvalt ka märkis, et Teemaplaneering ei muuda kaebajate senist maakasutust.
4. Teemaplaneeringu mõjust kaebajate õigustele.

§ 8

lg 7 kohaselt on üldplaneering aluseks DP-de koostamisele DP kohustusega alal.

§ 9lg 7 kohaselt DP-ga võib põhjendatud vajadusel muuta üldplaneeringu lahendusi.

Kuna selline sätestatus loob õigused seadusest tulenevalt, siis Teemaplaneeringu kehtestamine ei võta ära kaebajatelt seadusest tulenevaid õigusi. Asjaolu, et Teemaplaneering peab arvestama ja arvestab senist maa sihtotstarvet, kinnistute juhtfunktsiooni ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 a määrusega nr 155 vastu võetud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korda“ (Kord) ongi tagatiseks, et Teemaplaneering selles osas muutusi ei saa tekitada. Kui kaebajatele kuuluv maa on maatulundusmaa vastavalt Korra § 6 p 9, siis see tähendab, et ta on mõeldud põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks või et sellisel maal on metsa-või põllumajanduslik potentsiaal. Maatulundusmaa hulka leotakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ka ei määrata muud sihtotstarvet. Kuna vaidlustatud Teemaplaneering ei tohi muuta sihtostarvet ja kaebajad ka ei ole tõendanud, et planeering seda muudab, siis ei ole kohtul põhjust kinnitada, et Teemaplaneering ületab seadusega sätestatud tagatisi. Vastavalt ka vaidlusalune planeering märgib ptk 9 „Rakendussätetes“ aptk 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused, et rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitselade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsa-kui põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid piiravaid tingimusi ei sea. Juhul, kui kohtus oleks leidnud kinnitust, et kaebajatele saabusid niisugused täiendavad piirangud, oleks tegemist planeeringu veaga, mis tuleks kõrvaldada. Kohus leiab, et Teemaplaneering ei toonud kaebajate suhtes kaasa keelatud mõjutus ega riku nende õigusi. Kaebuse esitajatel ei saanud olla õigustatud ootust, et neile antakse võimalus hakata ehitama, kui kehtis üksnes üldplaneering ilma vaidlusaluse Teemaplaneeringuta. Kui kaebajad ka soovisid hakata maa sihtotstarvet muutma, siis nähtus kohtuistungil, et takistused nende valitud asukohtades nende juba esitatud taotluste läbivaatamisel tulenesid muudest põhjustest. Kaebuse esitajatel on õigus vaidlustada nende poolt esitatud ehitusloa vms taotluste lahendamise tulemused kohtus, kui selleks tekib vajadus ja kui nende õigusi planeerimise ja ehitamise normide alusel rikutakse. Isik võib teha

§ 10

lg 1 kohaselt planeeringu algatamise ettepaneku, seda peab menetlema kohalik omavalitsus, kuid sellega ei kaasne kohaliku omavalitsuse automaatset kohustust DP algatada, omavalitsus võib sellest keelduda. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna arengu põhimõtted ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused, see ongi aluseks maakasutuse ja ehitustegevusele. Teemaplaneering neid põhimõtteid ei muuda. Antud juhul on kaalutud isiku erahuvi ja avalikku huvi, tulemusena leiti, et Teemaplaneering tuli sisse seada, et realiseerida selles märgitud eesmärgid, mis tulenevad ühtlasi üldplaneeringus seatud eesmärkidest. Teemaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu seisukohad väljendavad avalikku huvi. Kui kaebajal DP taotluse esitamisel ei ole sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis võimaldaks erandkorras DP-d algatamist, siis on tegemist seadusliku 17 takistusega. Kui kaebajatel ei ole kunagi tekkinud kellegi tegevusest õiguspärast ootust DP algatamise suhtes, millega senist olukorda muuta, siis õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet ei rikuta asjaolust, et kehtestatakse Teemaplaneering. Teemaplaneeringu vaidlustamisel tuleb kaebuse esitajal tõendada, et see on seadusevastane ja rikub tema õigusi. Maaomanikel ei ole nö üldist õigustatud ootust, et elamu ehitusõigust saab seada neile aladele, millel puudub ehitusõigust võimaldav funktsioon. Kaebajad ei saanud eeldada muuhulgas, et üldplaneeringu ja muudest senistest planeeringutest tulenevad piirangud kaovad. Vald ei saa maaomanikke e eraomanikke kohelda mittevõrdselt, kui kehtiva üld-ja teemaplaneeringu kohast ehitusõigust ei muuda. Teemaplaneeringut ei saanud ka erandkorras jätta ära või muuta seda nii, et kaebajate kinnistud ei oleks sellesse haaratud, niisugune kinnistute vahetegemine planeeringualas ei ole õigustatav ehkki kaebajad märgivad, et neil on tekkinud erandolukord ja tegemist on põlise talumaadega. Kohus märkis, et läbi DP on võimalik kaaluda, kas kaebajatel on mõjuv põhjus ehitada, kuid ei ole õiguslikku alust, et jätta nad Teemaplaneeringust välja. Kohtukaebuses märgitakse, et kaebajad ei saa rajada neid hooneid, mis nad tahaksid, keelatud on ka asfalt-teede rajamine jms. Kohtule jääb kaebuse selline selgitus vastuoluliseks arvestades, et kohtuistungil kaebajad kinnitasid, et soovitakse ehitada enda tarbeks elu-ja kõrvalhooneid, mida aga vastustaja ja kaebajate kinnitusel juba lahendatakse konkreetsete taotluste alusel ja nähtub, et sinna, kuhu üldplaneeringust tulenevalt saab ehitada, seda ka lubati. Eelkõige kasutatakse ära need võimalused, mis on senise maakasutuse kohaselt lubatud. Kaebajad ei soovi ehitada äri ja tootmishooneid, ehkki kaebuses märgitakse, et nende ehitamine on takistatud. Nähtub, et asfalt-teed ja äri –ning tootmishooneid siiski ehitada ei soovita ja kui seda soovitakse, siis keelab seda maa senine sihtotstarve. Vald ei saa kohelda erinevalt ka Teemaplaneeringu raames põliselanikke võrreldes teiste elanikega või ka arendajatega, omand on seaduse ees võrdne. PS § 32 õigusi saab endiselt kaitsta läbi DP, kui on mõjuvaid põhjusi hakata ehitama ja nagu kohus märkis, juhul, kui kaebaja taotlused lahendatakse ehitusõiguse seadmisel taotluste lahendamisel vastuolus seadusega, tuleb esitada kohtule eraldiseisev kaebus.

1. KSH aruande seaduslikkuse küsimuse püstitasid kaebajad juba vastuväidete esitamisel. Kaebajad heidavad aruandele ette üldsõnalisust ja paljasõnalisust. Kohus leiab, et vastustaja on andnud selles osas õiguspärased. selgitused. Väide, et KSH aruandes sisalduvad mõisted, kriteeriumid, hindamismeetodid on kas ebaselged või argumenteerimata, ei ole õigustatud. Viimsi vallavalitsus on selles osas juba vastanud 08.05.09 kirjaga (tlk 52-62). Kohus märgitud selgitusi eraldi ei korda, kuid leiab, et selgitused mõistete osas anti asjakohaselt- KSH aruandes ei käsitleta neid meelevaldselt, sj argumenteeritakse asjaolusid kirjelduste kaudu, mis võimaldab võrdlusi ja kokkuvõtteks arusaamist. Kaebajad väidavad, et puuduvad roheplaneeringu aluseks vajaminevad nõuetekohased keskkonnauuringud, kuna avalikustamisele esitatud keskkonnamõjude strateegiline hindamise aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Kaebuses märgitakse, et 11.10.05 kiideti heaks teemaplaneeringu lahendus, mis ka avalikustati. 11.03.08 vastu võetud teemaplaneering erineb varem heaks kiidetust ja avalikustatud lahendist märkimisväärselt, tehti ca 37 muudatust, mis on suunatud rohekoridori kärpimisele ehituspiirangute tõttu. KSH peaks olema alusdokumendiks roheplaneeringule, kuid praegu on olukord vastupidine. Roheplaneering nähtuvalt sellest ei tugine looduskeskkonna uuringutele, st et planeeringut mugandatakse vastavalt planeeringu dokumendile. Kaebuses leitakse, et aruanne ei kajasta, mis saab siis, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, ka ei nähtu, missugused on keskkonnaprobleemid planeeringu elluviimisel, piiriülene mõju ei ole nähtav; aruanne on üldsõnaline, korratakse mõistet „ökoloogiline lõks“; kahjude küsimus on käsitlemata; aruanne tugineb oletustele ja otseselt ebapiisavatele uuringutele, nt loomastiku uuringu eksperthinnang 18 lausa tõdeb seda, et uuringu ei saadud teha; vastamisel vald keskendub enda õigustamisele, sj esitas vald kirja 07.05.09 täiendava tõendina, mis peaks kummutama loomastiku uuringu mittekohasuse. Aruandes on ka arusaamatuid väiteid, nt p 10.2, ekslikke seisukohti, et rohevõrgustiku planeering tõstab kinnisvara hindu vallas; ebaselge on, mis valemit kasutati aruande lk 79-81 kriteeriumide puhul, miks on loomastiku kriteeriumi tähtsus 8,5 %, kui planeering on väidetult silmas pidanud loomastiku küsimust; 7-st negatiivsest mõjust on 5 seotud loomadega; ei ole usutav, kas KSH pinnalt tekkis tõesti vaid 2 ettepanekut planeeringu täiendamiseks; märgitakse loomastiku seire vajadused, kuid jääb arusaamatuks, miks seiret ei tehtud juba 2004.-st; vahetegu mõistetes, nt lk
2. Kohus leiab, et planeering määratleb miljööväärtuslikud alad, jälgib rohevõrgustiku struktuuri tegelikku paiknemist. Kaebuse esitajate vastupidine väide on paljasõnaline ega ole põhjendatud. KSH aruande ptk 10 toob välja „Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud“. Alapt 10.2 „Majanduslik mõju“ kinnitab, et Teemaplaneeringuga ei kaasne olulist negatiivsest majanduslikku mõju, eelnevalt oli märgitud, et omavalitsus ei muuda sellega ega ole kohustatud muutma maakasutuse juhtfunktsioone. Rohelahendused tuginesid ekspertarvamustele. KSH pakub planeerimislahenduste teostamiseks vajaliku teabe ja kaalutlused. Antud juhul ei ole see toimunud teistmoodi ja kaebajate vastupidine väide on paljasõnaline. Etteheiteid ei ole põhjendatud juba põhjusest, et kaebuse esitajatele on lahti selgitatud neid huvitavad probleemid täiendavalt ka kirjalikult. Rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite liikumist ja paiknemist. Vastavalt käsitleb aruanne rohevõrgustikku, sj rohekoridori, selle laiemas tähenduses, st et jälgitakse loodust selle bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise eesmärgil. Eriilmelised looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle üksikasjaliselt lahti teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“. KSH on lahti mõtestatud, sealjuures tähistab 0- alternatiivi väljatoomine selle, mil planeeringut ei tule ellu viia (KSH aruande p 3.1). Väide, et ei ole märgutud, mis juhtub siis, kui planeeringut ei viida ellu, ei ole korrektne, kuna planeeringu eesmärki selgitades on ühtlasi selgitatud, missugune tekkinud probleem tuleb lahendada. KSH aruande ptk 8, 10, 11 analüüsib lisaks peaeesmärgile ka kaasnevaid mõjusid. Kuna KSH-st olulist keskkonnamõju ei tuvastatud, seda ei kaasne, siis ei rikuta KeHJS § 5 tingimusi. KSH aruanne toob välja lokaalsed mõjud ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et esinevad olulised keskkonnamõjud, mis takistaksid teemaplaneeringut ellu viia. Olulisi mõjutusi ei saabu ka kumulatiivsest mõjust, vastavalt on KSH aruande punktis 10.13 seda käsitletud ja põhistatud. Piiriülest mõju KeHJS § 46 lg 1 kohaselt hinnatakse, kui on tuvastatud selline mõju, kuid see tähendab, et mõju peaks olema teise riigi keskkonnale. Kuivõrd kaebajad pidasid silmas ilmselt siiski piiriülesele mõjule viidates sidususe küsimust väljapoole valla territooriumi, siis on analüüsitud sellist mõju ja sidusust. Kohus nõustub vastustajaga, et KSH on lahti mõtestatud, ta on kehtiv akt ning selle kohta on kaebajate esindajale esitatud eraldi selgitused. Kaebajad olid esitanud oma küsimused kirjalikult juba 25.04.08 ja said sellele vastuse 08.01.09 (tlk 25). 10.02.09 esitasid kaebajad esindaja vahendusel uued täpsustavad väited ja vastustaja vastas 08.05.09 kirjaga 15-3/503-1 (tlk 53), seega ei ole jäetud neid informatsioonita. Kuivõrd KSH on jõusolev dokument, siis sai ta olla Teemaplaneeringu koostamiseks arvestatav. Nii nagu KSH märgib, on ka Teemaplaneeringus selgitatud, kuidas „Keskkonnamõjude hindamise metoodika“ seadis kriteeriumid, et hindamisel oleks kaalutud keskkonna-, sotsiaal-majanduslikke aspekte. Kriteeriumid hinnati läbi paariti ekspertrühmas, olulised kriteeriumid hinnati 1 punktiga, vähemolulised 0-punktiga. Võrdselt olulised kriteeriumid said hinnatud 0,5 punktiga. KSH aruande tabelis on veerg 11 „summa“, milles ridade summa väljendabki saadud tulemust. Ridade summa alusel kujunes üldine punktisumma, mille alusel leiti kriteeriumide kaal, mis 19 omakorda väljendati protsentides. Kuna aluseks oli konkreetne metoodika, siis selle metoodika kestel hindamistel saadud tulemused võttis Teemaplaneering arvesse, kohus ei saa ümber hinnata, kas valitud metoodika oli õige või vale, vastavalt ka ei ole kaebajad esile toonud objektiivseid kriteeriumeid, millele metoodika ei vasta ja et Teemaplaneering ei saa toimida selle metoodika valiku tõttu. Kaebajaid huvitas loomastiku osakaalu madal protsent/osatähtsus, mis aga on Teemaplaneeringus kajastatud. Vastustaja on toonud esile, et loomastiku mõju osakaal oli 8,5 %, kuid see oligi kõige kõrgem osakaal teistest kriteeriumitest, mis kinnitab loomastiku mõju olulisust hindamissüsteemis. Kuivõrd loomatiku osas oli neile negatiivne mõju suurim, siis on käsitletud nende osa enam ja suuremas mahus kogu menetluse kestel. KSH käigus võrreldi omavahel 3 alternatiivset lahendust teemaplaneeringu koostamise vajaduses ja mõjudes. 0-variant tähendas, et teemaplaneeringut ei kehtestata, st et jääb senikehtiv regulatsioon, selgitus on antud p-is 3.3 (0-alternatiiv). Valla arenguperspektiive see variant ei tagaks. 1-alternatiiv hõlmas sellise Teemaplaneeringu lahenduse, mil Viimsi valla rohevõrgustik hõlmas kõiki maaomanikke; 2-altrnatiiv aga lahendusi, mil Viimsi valla rohevõrgustik paikneks ainult riigi-, valla-, või üldkasutatavatel maadel. Teemaplaneeringu lahendusel valiti alternatiiv nr 1, mis loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks; alternatiiv 0 ja 2 ei tagaks selle toimimist, kuna nende rakendustega piirdudes kaoks sidusus valla piires ja väljapoole valda. Kõigil nendel juhtudel maakasutuse seniseid piiranguid Teemaplaneering ise ei muuda, vastavalt ongi vastustaja korduvalt rõhutanud, et muutusi see senises maakasutuses kaebajate osas ei too. Teemaplaneeringu avaliku arutelu protokollidest nähtub, et kaebajate esindaja on saanud vastused küsimustele, mis selgitasid nii alternatiivide valikut kui ka loomade liikumise ja arvukuse kohta, kuigi koondmaterjal ei nimeta ära arve. Nt on 11.02.09 selgitatud, et RMK on taotlenud luba kitsede arvukuse vähendamiseks, RMK esindaja on märkinud, et kitsi on 30 ringis, põtru 3, rebaste ja jäneste koguarv ei ole teada, samuti siilide, oravate jne arvukus. Keegi ei eelda, et suurulukid peaksid elama valla territooriumil, neile tuleb luua võimalused liikuda. S.Kerge on selgitanud kaardimaterjalile näidates, kuidas muud alternatiivid ei taga sidusust ülejäänud Eestiga, selgitati alternatiiv nr 1 võimalust tagada sidusus ja selle eeldused. Arutelud olid läbi viidud ka 12.10.05, 23.01.06 ja 18.02.
3. Rohevõrgustiku konstrueerimise metoodikat tutvustati nt ka 18.02.09, mil selgitati ka välitööde osatähtsust. H.S. on nt küsinud, kuidas puurkaevu ohutsoon ei mõjuta rohekoridori, ta leidis, et see lõikab koridori läbi, kuid temale selgitati, et see nii ei ole, kuna rohekoridor toimib ikkagi. Rõhutati, et KSH käigus oli kaalutud veel teisigi variante, neid ei hakatudki esile tooma, kuivõrd rohevõrgustik plaaniti algul veelgi ulatuslikumana. Spetsialistid ei pea isegi valitud alternatiivi ideaalseks, kuid leiti, et see on siiski vähim, mis tänases olukorras on võimalik ja tarvilik kasutusele võtta. Ka kohtuistungil jäid kaebajad samade väidete juurde. Kohus kordab kokkuvõtlikult, et Teemaplaneeringusse ei kandu KSH mõisted meelevaldselt, sj argumenteeritakse asjaolusid kirjelduste kaudu, mis võimaldab võrdlusi ja kokkuvõtteks arusaamist. Kuigi kaebajad endiselt leidsid, et KeHJS § 40 lg 4 p 4 nõue on aruandes kajastamata, nähtub selle ptk 8, 10, 11 osast, et see analüüsib lisaks peaeesmärgile ka kaasnevaid mõjusid. KSH aruande ptk 10 toob välja „Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud“. Alapt 10.2 „Majanduslik mõju“ kinnitab, et Teemaplaneeringuga ei kaasne olulist negatiivsest majanduslikku mõju, eelnevalt oli märgitud, et omavalitsus ei muuda sellega ega ole kohustatud muutma maakasutuse juhtfunktsioone. Kuna olulist keskkonnamõju ei tuvastatud, seda ei kaasne, siis ei rikuta KeHJS § 5 tingimusi, järelikult ei ole ka Teemaplaneeringus sellekohast viga. Kaebuse esitajatel on võimalik leida haldusaktist vastused küsimustele, mille alusel kujunesid nn rohealad nii nagu vastustaja need Teemaplaneeringus on kehtestanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd planeeringumaterjal on äärmiselt ulatuslik, siis ei saa seletuskirja lahti 20 mõtestada ilma selle juurde kuuluvat kaardimaterjali uurimata, samuti on asjakohane jälgida metoodikast kujunevaid põhimõtteid ja viiteid. Planeeringumaterjalis on olemas Teemaplaneeringu koostamise aluseks on spetsiaalselt rohevõrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika, seda ei ole välja mõelnud vastustaja. Maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajateks on teadlased K.Sepp ja J.Jagomägi, M Külvik. Rohelise võrgustiku planeerimise metoodika Roheline võrgustik (K.Sepp ja J.Jagomägi) asetab paika need põhimõtted, kuidas nn rohealad peaksid välja nägema ja paikema, et tagada toimiv struktuur. Vald metoodikat arvestades ise selles muutusi ei teinud, st kaebajaid ja teisi isikuid ka sellest aspektist erinevalt ei koheldud. Lihtsustatult lahti seletades nähtub Teemaplaneeringu materjalist, et nt astmelauad peavad tulenevalt metoodikast asuma üksteisest teatud kaugustel ja olema teatud suurustes, et nad toimiksid; rohekoridorid peavad metoodikast tulenevalt olema teatud pikkuse ja laiusega samuti põhjusest, et nad tagaksid süsteemi toimimise. Koridoride ja astmelaudade suhtes annab metoodika parameetrid, mille piires on planeerijal võimalik teha valikuid, st valida suurused, mis tagavad objektiivselt vajaliku ja võimaldavad süsteemil toimida. Näitajad on esitatud skaalana, millelt nähtub mh toimimiseks minimaalselt vajalik, alla selle näitaja ei oleks süsteem planeeritud viisil toimiv. Seega juhtudel, kui planeeringus oli ära märgitud looduses olemasolev roheala ja enne avalikku väljapanekut kaardistatud parim toimimise süsteem, sai teha muudatusi isikute põhjendatud ettepanekutel vaid nii, et kui nt astmelaua suurust sai muuta skaalal asuvate näitajate raames vähima vajaliku arvnäitajani, st näitajani, mis tagab kogu süsteemi toimimise, siis nende suuruste raames oli kaalumine võimalik. Alla lubatud piirnäitajate vastustaja ei ole planeeringumuutusi vastu võtnud. Nt sai ka koridoride osas teha muudatusi, vajadusel muutes nad kitsmaks, kuid mitte alla metoodikas äratoodud lubatud näitajate. Metoodika arvestab, et loomade liikumiseks on nt koridorid vajalikud teatud pikkusega, astmelauad teatud suurustega, nende vaheldumine on seatud kindlate kauguste ja sagedustega, et tagada süsteemne toimimine. Neid näitajaid vastustaja ise välja ei ole mõelnud, selleks ongi metoodika vajalik, kuid kaalumisvõimalused vastustajal olid eelmärgitud raamides siiski olemas, sellest tulenevalt tehti ka vajalikel juhtudel muudatusi ning sellega ongi vastustaja oma vastuseid põhistanud; ka tehti menetluse kestel muudatusi siis, kui võrdluses teiste planeeringutega ilmnes, et ala oli tegelikkuses juba elamuala või määratud selliseks alaks. Seega ei saa kohus nõustuda väitega, et Teemaplaneering ei arvesta KSH andmetega ja et KSH või Teemaplaneering ei ole põhjendatud ning kontrollitav. Seejuures on ka oluline vastustaja tegevusest jälgida, et ta viitab planeeringutele, mis olid vajalikud arvestada. Nii nt on antud juhul oluline jälgida, kuidas Harju Maakonna teemaplaneering määratles ära nn rohealad, samas ei ole midagi tehtud ka valesti, kui kontrolliti, missugused on Tallinna või Viimsi vallaga piirnevate teiste valdade asjakohased teemaplaneeringud või koostamisel olevad planeeringud, et tagada kokkuvõttes rohealade ökoloogiline sidusus ja süsteemne toimimine. Selliseid kaalutlusi ei välista asjaolu, kas piirneval vallal või nt Tallinna linnal vüi Maardu linnal on juba uus teemaplaneering kehtestatud või ta on alles menetlemisel. Harju MK teemaplaneering seab eesmärgi, et selline sidusus tekiks ja seal kus ta on olemas, see säiliks. Jõelähtme vallaga on ainus võimalus Viimsi valla ja Jõelähtme valla rohealade sidumiseks äärmiselt piiratud lõigul, seega sai teha valiku olemasolevate võimaluste kaudu ja mitte jätta seda kasutamata. Vastustaja korduvalt on põhistanud, millistel tingimustel jääb Viimsi valla loomastik ökoloogilisse lõksu, kui ei püütagi leida väljundeid, et säilitatakse need vähimad võimalused, mis veel eksisteerivad. Seega teatud juhtudel ei olnud enam looduses jäänud neid võimalusi, kus saaks teha teistsuguse otsustuse, sj on kaebajatele selgitatud ka põhjalikult Maarduga seotud sidususe küsimust. Koos kaebajatele saadetud vastustega pidi olema kaebajatele arusaadav, eriti veel juriidilise abi saamisel, kuidas planeeringu seletavat osa ja kaardimaterjali mõista. Iga kinnistuomanik saab kaardilt otsida kinnistu asukoha järgi, missugused asjaolud Teemaplaneeringus antud piirkonna 21 kohta kehtivad ja kuidas on roheala seatud. Kuna Teemaplaneeringu menetluses on kohustuslik selle avalik väljapanek ja arutelud, siis on see täiendav võimalus, kuidas iga maaomanik või huvitatud isik saab kindlaks teha, kas ta nõustub planeeringulahendusega või vajab veel täiendavat teavet ja selgitusi. Seega nähtub haldusaktist ja selle alusmaterjalist, et rohevõrgustik koosneb erinevatest elementidest, kus igal elemendil on oma põhifunktsioon lisaks üldeesmärgile. Teemaplaneeringut ei muuda õigusvastaseks arvamus, et kinnisvara hinnad tõusevad; kaebaja oli vastuväidetes vallale esitanud väite, et see seisukoht jääb arusaamatuks. Vastustaja on kirjalikul vastamisel 08.05.09 (tlk 57) selgitanud, et mõju on kinnisvarale selles mõttes kahetine, et üldiselt on rohealade mõju väärtusi tõstev, rohevõrgustiku alale jääva kinnistutele ei saabu sellest eraldi positiivset ega negatiivset mõju. Kaebajatele oli ka selgitatud (tlk 57) mõisted, mis kaebajaid konkreetselt huvitasid, so „oluline loomade liikumine koridoris „ ja „rohekoridor kui linnahaljastus „ .Mõistete erinevus tuleneb väärtustest, mis konkreetses koridoris domineerib. Kohus siinkohal kordab, et Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku konstrueerimiseks väljatöötatud metoodikast lähtudes, st et lähtuti juba kehtivast üld-, teemaja detailplaneeringutest, nende aluseks olnud metoodikast ja looduslikest eeltingimustest funktsioneeriva süsteemi saavutamiseks. Teemaplaneering seab ka üheks eesmärgiks, et sellele tuginevalt saab kavandada edasised tegevused, st ta seab eeltingimused jätkuprojektide kaudu luua funktsioneerivad koridorid. Nn lage põld teemaplaneeringu mõistes kuulub miljööväärtuslikkuse ja rohevõrgustiku teemaplaneeringus hindamisele samaväärselt, kui seda tehakse metsamaastiku ja vee-alade kohta. Maardu osas tegi Maardu omavalitsus ettepanekud, millega arvestati, taas eesmärgiga, et Viimsi valla suunalt oleks Maarduga olemas rohealade sidus võrgustik. Ühenduskoridoride küsimus. Kaebajad leidsid, et ühendkoridoride küsimuses ei ole nad saanud piisavat informatsiooni, mis kinnitaks, et töö tugineb tõsikindlatele andmetele. Kohus märgituga ei nõustu, kuna vastustaja on teemaplaneeringus ette näinud kooskõlastajate ringi, vastavalt sellele ringile koguti ka vajalik teave ja arvestati sellega, et saavutada eesmärk, mis võimaldabki tagada sidususe Maardu linna rohealadega Muuga ja Aigrumäe külas ning Tallinna linnaga Aigrumäe ja Viimsi aleviku kaudu; Maardu linna ja Jõelähtme valla rohevõrgustikuga. Vastavalt on andnud oma kooskõlastused planeeringule Maardu Linnavalitsus, kes tegi ka konkreetse ettepaneku rohevõrgustiku koridoriala arvestamisel, et siduda see Maardu rohealaga. Jõelähtme vallaga arvestati eeldusel, et ka Rail Baltica valmimisel jätkub Jõelähtme vallas raudteekoridor koos seda ümbritseva haljasalaga, mis on kasutatav rohekoridorina, vastavalt saadi ka kooskõlastus ja kohus nõustub vastustajaga, et Viimsi vallal ei ole põhjust mitte arvestada naabervaldade soovide ja kooskõlastustega ning veel vähem eeldada, et naabervallad ei oma rohekoridore, mille sidusust sooviti tagada ka vastustaja tegevuse kaudu. Kohus juba selgitas, et Jõelähtme vallaga on Viimsi vallal puutumus üksnes väikesel alal, sinna jääb tulevane Rail Baltica trassiala, kuivõrd sellega tuleb arvestada kõigil valdadel. KSH aruanne toob välja lokaalsed mõjud ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et edaspidiselt Teemaplaneeringust tulenevalt esinevad olulised keskkonnamõjud, mis takistaksid teemaplaneeringut ellu viia. Olulisi mõjutusi ei saabu ka kumulatiivsest mõjust, vastavalt on KSH aruande punktis 10.13 seda käsitletud ja põhistatud. Piiriülest mõju KeHJS § 46 lg 1 kohaselt hinnatakse, kui on tuvastatud selline mõju, kuid see tähendab, et mõju peaks olema teise riigi keskkonnale, seega ei saa lugeda veaks seda, et KeHJS § 46 lg 1 mõjusid ei märgita ega analüüsita. Rohekoridori mõistet käsitlesid kaebajad ise ekslikult valesti ning vastustaja on õigesti välja toonud, et rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite liikumist ja paiknemist. Vastavalt käsitlebki nii aruanne kui Teemaplaneering rohevõrgustikuna, sj rohekoridori selle laiemas 22 tähenduses nii, et jälgitakse loodust selle bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise eesmärgil. Looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle üksikasjaliselt lahti teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“. Kaebajate väide kahjude tekitamisest Teemaplaneeringuga on eksitav. Vastavalt on kohus juba selgitanud, et Teemaplaneering ei sea ehitamisele tingimusi ega piiranguid, samuti maakasutusele, sellest ta ka ei saa käsitleda ja motiveerida, kuidas tagatakse kahju hüvitamine. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt, seega on nõutav kooskõlastus olemas, Teemaplaneering arvestas sellega, kui kehtivaga. Alternatiivide kaalumine valla poolt. Alternatiivide
4. ja
5. vahe ei ole oluliselt suur, kuid tulemusel jõuti järeldusele, et teised alternatiivid ei loo efektiivset ja sidusat süsteemi. Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on asjaolu, mille toob välja Ü. Rammul eksperthinnang (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna teemaplaneeringu ptk 2.2.
6. Viimsi poolsaar on liialt väike, et tagaks iseseisvalt ja isoleeritult suuremate maismaaloomade populatsiooni, mistõttu ongi eriti oluline rohekoridoride kaudu tagada sidusus; selle sidususe parandamine on oluline just nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada. Alternatiiv nr
7. näeb ette hõlmata nii riigi, eraomanike, kui ka vallale kuuluvad maad. Kavandati 28.53 km2 ulatuses rohealasid, eramaale 11.33 km2 (39,7%), riigimaale ja munitsipaalmaale 17.2 km2 (60.3%), sellest nähtub, et eramaade protsent on vähemuses. Kaebaja eksib, kui leiab, et rohealad moodustuvad eramaade arvelt ning naaberomavalitsustega ei ole koostöös saavutatud parim lahendus. Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on asjaolu, mille toob välja Ü. Rammul eksperthinnangus (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna teemaplaneeringus ptk 2.2.
8. Rohekoridoride kaudu luuakse eeldus tagada sidusus; selle sidususe parandamine on oluline just nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada. Kaebajad väidavad, et puuduvad roheplaneeringu aluseks vajaminevad nõuetekohased keskkonnauuringud, kuna avalikustamisele esitatud keskkonnamõjude strateegiline hindamise aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Kaebuses märgitakse, et 11.10.05 kiideti heaks Teemaplaneeringu lahendus, mis ka avalikustati. 11.03.08 vastu võetud Teemaplaneering erineb varem heaks kiidetust ja avalikustatud lahendist märkimisväärselt, tehti ca 37 muudatust, mis on suunatud rohekoridori kärpimisele ehituspiirangute tõttu. KSH peaks olema alusdokumendiks roheplaneeringule, kuid praegu on olukord vastupidine. Roheplaneering nähtuvalt sellest ei tugine looduskeskkonna uuringutele, st et planeeringut mugandatakse vastavalt planeeringu dokumendile. Ebapiisavatele uuringutele viidates jäid kaebajad seisukohale, et nt loomastiku uuringu eksperthinnang lausa tõdeb seda, et uuringut ei saadud teha, seda tõendab valla esitatud kiri 07.05.
9. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nt loomade elupaikade osas on arvestust peetud ja materjali eraldanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Ekspet Ü.Rammul on täiendavalt täpsustanud 20.04.09, et ta ei ole soovinud märkida 02.12.07 eksperthinnangus muud, kui et detailset ülevaadet ta ei saanud lühikese ajaperioodi tõttu anda, see tuleb teha jätkuprojektide raames, et teostada seiret ja hinnata Teemaplaneeringu toimimist muutuvas ajas. Siis saab täpsemat teavet loomastiku liigilisest koosseisust ja alad kasutamist liikide poolt, Teemaplaneering ongi uuringute aluseks. Planeeringud tuleb regulaarselt üle vaadata. Seega on tema hinnangule kaebajate esindaja andnud väärtõlgenduse, kuivõrd silmas peeti vajadust kasutada planeerimisdokumenti kui arenevat ja jätkuvat projekti, mille alusel saab teha kokkuvõtted ja asja edasi täiustada. Teemaplaneering koostati heal metoodilisel alusel, kasutati piirkonna ja looduskeskkonda puudutavat avalikku teavet, sh Eesti Looduse Infosüsteem- Keskkonnaregistri andmebaasi, loomastiku uuringuid, nt Lauri Klein, Eesti imetajate elupaigad. Need on juba olemasolevad 23 andmed, mis ei vajanud täiendavat väliuuringut, vaid ongi kokkuvõtvalt leidnud rakenduse planeeringus. Harjumaal läbi viidud uuringuid (Harku vald), samuti EL läbi viidud rohevõrgustiku ja liike puudutavaid uuringuid ja juhendmaterjale (COST Action), on äsjased uuringud, mis võeti arvesse, neid ei pidanud uuesti läbi viima; Eesti planeerimispraktika ei eeldagi üldplaneeringu tasandil planeeringu koostamine detailseid uuringuid, kui tegu pole inimesi ja keskkonda oluliselt negatiivseid mõjutavate objektidega. Loomastiku uuring on läbi viidud piisaval tasemel, 02.12.07 hinnangus on see märgitud. Kokkuvõttes tuli ja sai kasutada teiste ja varasemate uuringute tulemusi, selleks ei pea looduses tegema Teemaplaneeringu jaoks eraldi väliuurimist. Väliuurimist teostati, kui oli vaja esialgset planeeringulahendust kavandada ja kui võrdlused ÜP-ga pandi paika. Kasutada sai EV-is teiste spetsialistide poolt juba kindlaks tehtud andmeid ja uurimusi, neist kasutusele võetud teadmised ongi Teemaplaneeringus ja KSH-s esitatud. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Keskus teeb seireid pidevalt ja on seda teinud pikaajaliselt, selle dubleerimine ei ole vajalik. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal asuvad ja millised loomad seal elavad. Seega väide, et roheplaneering ei tugine reaalsele looduskeskkonna uuringule ja kaebajate viide ka 37 muudatusele, mis justkui viitab juba rohevõrgustiku struktuurelementide arendamisele elamu-, äri- ja tootmismaadena, st ehitusõiguse laiendamisele osadel kinnistutel, on ekslik. Uuringute vajaduse lahendas KSH õigesti. Planeerimisjoonisele kanti üldplaneeringust tulenevad juhtfunktsioonid, sh perspektiivsed. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist tuli see viia kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega ja need ongi kaebajate viidatud nn lubamatud muudatused. Ü. Rammul, on tõepoolest kaebustele vastamisel 20.04.09 täpsustanud tema arvel tehtud kriitikat, ka tema selgitab, et väliuuringute lühike periood tähendab, et detailne uuring esitatakse jätkuprojektides, teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma veelgi enam andmeid. Kohus leiab, et selgitus on asjakohane ja kuigi võetud täiendavalt kohtule erinevate kaebajate pretensioonide alusel, ei ole kohtul põhjust kahelda, et isik, kes andis varem oma uurimuses seletuse, ei saaks anda täiendavalt selgitust, mis tema oli oma uurimuses esile toonud ja sellest nähtub, et koostatud spetsialistide tööd ei ole nö õhust võetud vaid tuginevad allikatele, mida saab iga isik kontrollida. Teemaplaneeringu menetluse kestel oleks saanud vajadusel küsida tutvumiseks nii nn musta töömaterjali kui ka statistikat, mis kasutati, seda saab teha ka teabenõude korras. Kaebajad märgivad veel, et KHKS § 39 lg 3 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja ei kiida keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks, kui programmi on koostanud ekspert, kes ei vasta käesoleva seaduse § 34 lg 3 sätestatud nõuetele. Kaebuses leitakse, et programmi ja aruande koostas isik, kes ei vasta KHKS § 34 lg 3 sätestatud eksperdi nõuetele; Sixten Kerge on olnud MTÜ Keskkonnakorralduse juhatajana eksperdiks, kelle puudub 2 aastane töökogemus valdkonnas, mille keskkonnamõju ta hindab, tal on küll KHKS § 15 tähenduses keskkonnamõju hindamise litsents. Kaebajad olid viidanud, et tutvudes MTÜ Keskkonnakorralduse seniste töödega keskkonnamõju strateegilise hindamise valdkonnas nähtub, et neid töid ei ole teostatud enne 2007.a. Kaebuses järeldatakse, et S.Kergel ei saa selle tõttu olla vajalikku kogemust ja § 34 lg 3, § 39 lg 3, § 42 lg 2 ja § 43 p 1 arvesse võttes on Teemaplaneering ebaseaduslik. Kohus käsitleb eksperdi küsimust täiendavalt, kuid märgib siinkohal, et Teemaplaneeringu aluseks oli keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mis on kiidetud heaks seaduses sätestatud KHKS § 39 lg 3 korras, kaebaja märgib ka ise, et Keskkonnamet kooskõlastas KSH aruande 05.08.09.a., mis tähendabki, et Teemaplaneering 24 tugineb kooskõlastatud aruandele. Kooskõlastaja pädevuses oli hinnata, kas eksperdi tööd sai kinnitada. KSH koostamine antud juhul ka ei olnud seaduse kohaselt kohustuslik, isegi kui see ära langeks, on Teemaplaneeringut toetavad uuringud olemas ja koostatud spetsialistide poolt, milles sisulisi vigu ei ole esile toodud.
10. KSH aruande koostaja pädevuse küsimus. Kaebajad ei ole rahul vastustaja seisukohaga, et Keskkonnaministeerium oma 22.06.2007 märgukirjas selgitanud, et KSH ei ole ellukutsutud kontrollmehhanismina planeerimise või planeerijate töö üle. Keskkonnaministeerium ei näe osapoolte konstruktiivse ja seadusekohase koostöö korral praktilist vajadust kõikidel juhtumitel planeerijate nimetamiseks otseselt mõju hindamise ekspertgrupi liikmeteks. Vastustaja leidis, et töökogemus keskkonnavaldkonnas on S. Kergel juba aastast 2001 ja seda kinnitab ka CV ja litsentsiandmed. Kohus juba märkis, et KSH-d ei ole palutud tühistada, see on kehtiv akt, nähtub, et KSH järelevalvaja on Harjumaa Keskkonnateenistus, kes on aktsepteerinud nii eksperdi pädevuse kui kinnitanud ka programmi, vald seda ei saa ise teha ja peab arvestama kehtiva aktiga. KSH programm kiideti heaks 15.08.07, KeHJS § 39 lg 3 p 4 kohaselt ei kiideta seda heaks, kui seda ei ole koostanud ekspert, kes ei vasta KeHJS § 34 lg 3 nõuetele. Aruanne kiideti heaks 05.08.09 ja seda kaebajad ei vaidlustanud. Aruanne koostati lähtudes heakskiidetud programmist. Kuna järelevalvaja peab eksperti pädevaks Teemaplaneeringu keskkonnamõju hindamisel, siis vallal puudus siinkohal võimalus mitte sellega arvestada. Käesolevalt ei ole asjakohane pöörduda tagasi KSH aruande kehtivuse juurde, see on kinnitatud pädevas korras. Siiski märgib kohus, et ei pea vastustaja selgitust valeks. Vastustaja leiab, et otseselt KeHJS– st tulenevalt on ekspert S.Kerge pädev isik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks, kaebajate tõlgendus KeHJS § 34 lg 3 p 2 osas on väär. Seadus ütleb, et ekspert peab olema vähemalt 2 aastase töökogemusega valdkonnas, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata. Seadusandja ei ole töökogemuste all pidanud silmas töökogemust planeerijana, vaid töökogemust valdkonnas, milles sisuliselt koostatakse strateegiline planeerimisdokument. Valdkonnaks antud juhul on looduskeskkond. S.Kergel on keskkonnaalane töökogemus aastast 2001, samasaisulise seisukoha esitas Keskkonnaministeerium, kes oli seaduse koostaja, ka EPL-le 22.06.
11. MTÜ Keskkonnakorraldus võib hinnata sj üldplaneeringute keskkonnamõju. Lisaks nähtub rakendussätetest, et KSH ei ole vajalik koostada siis, kui planeering oli algatatud enne selle seaduse nõude sätestamist. Vald otsustas selle siiski tellida, et vältida alusetuid süüdistusi ja nõudmisi, et miks ei ole tehtud, et just välistada kahtlused teemaplaneeringu õiguspärasuses. S.Kerge oli pädev ekspert, kellel on kõrgharidus ja vajalik töökogemus valdkonnas, mida ta seaduse kohaselt pidi hindama, hinnati keskkonnamõju, mille viisid ellu planeerijad. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa keskkonnateenistuse poolt, seega on nõutav kooskõlastus olemas. KeHJS § 2 lg 2 viitab, et esitada ja hinnata tuli keskkonnakaalutlusi. Väide, et vald lähtus vaid Teemaplaneeringu menetluses KSH formaalsest-juriidilisest nõudest, on vastuoluline. Kuna KSH programm tuli kooskõlastada, siis seda nõuet järgiti. KSH programmi heakskiit ühtlasi tähendas, et läbi olid arutatud arvukad ettepanekud, st oli tehtud juba koostöö.
12. Küsimus spetsialistide tasemest. Vastustaja esitas andmed spetsialistide kohta, kes osalesid Teemaplaneeringu koostamisel. Teemaplaneeringu koostamine toimus koostöös arhitektuuri- ja planeerimisosakonna töötajatega (K. Lass, T. Veersalu, K. Kõll), st maastikuarhitekti haridusega isikutega. KSH aruande koostamisel osalesid keskkonnaeksperdid (S. Kerge, T. Kirss), bioloog (R. Müür). Uurimustöid koostasid kõrge erialase ja teaduskraadiga isikud (J. Paal, J. Martin, Ü. Rammul, K. Sepp, J. Jagomägi, M. Külvik). Materjale loomade elupaikade kohta eraldas Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaebuse esitajaid huvitavat lõiku ekspertiisihinnangust, mille andis Ü. 25 Rammul, on eraldi lahti selgitatud 20.04.09 nii, et väliuuringute lühike periood tähendab, et detailne uuring esitatakse jätkuprojektides, teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma veelgi enam andmeid. Kohus juba oli küsimust eelnevalt käsitlenud. Kohus nõustus, et spetsialistid saavad seisukohad esitada ka toetudes teistele varasematele uuringutele ja seiretele nii nagu tavapäraselt igasugune teadustöö seda teeb, et arendada mingit teemat või kontseptsiooni edasi. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et Teemaplaneering tugineb valla poolt nimetatud spetsialistide töödele ehk küsimus spetsialistide tasemest peaks kaebajat veenma, et kaasatud olid oma ala parimad. Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks kogemustega AS-i Pöyry Entec, kaebusest ei nähtu, et selle firma kogemustes või kvalifikatsioonis tuleks kahelda. Teemaplaneering märgib ära, et täpsemad seireuuringud järgnevad juba lähtudes Teemaplaneeringust, mis on edaspidiseks töö aluseks, sj ka loomade täpse liikumise ja arvu osas, kuivõrd soovitakse jälgida, kas planeeringust järgnes mõjusid ja missugused need mõjud on. Samas märgitakse, et mitmed muud teemad täpsustuvad edaspidiselt läbi jätkuprojektide. Planeering on ajas muutuv dokument, eesmärk on orienteeritud keskkonnaseisundi säilitamisele ja edendamisele, seega ei ole planeeringu kehtestamisega roheteema ammendatud. Missugused teadlased vastustaja selleks palkab, ei ole hetkel teada. Teemaplaneeringu seletuskirjast lk 4 nähtub, et planeeringu koostajate ringi kuulusid ka vallavalitsuse ametnikud ja 4 planeerijat. Kuivõrd kaebus märkis ära, et nende teadmisel kaasati töösse vallaametnikud ja ka 4 planeerijat, siis vastab see tõele. Kuid kohtule ei nähtu, et planeetring muutuks sellest õigusvastaseks. Valla ametnikud on valitud haridustasemelt pädevatena tegema planeeringualast tööd, seega tegi vald teadliku valiku ja see on tema valikuõigus, kohus ega keegi muu isik neid isikuid ei saa määrata, kes valda vastavas töölõigus esindavad. Teemaplaneeringu alusmaterjalidesse esitati konkreetsete isikute tööd, mille nimetas vald. Kohus saab tuginedes kirjalikele allikatele järeldada, et keskkonna-alaseid teadmisi ja planeeringualaseid teadmisi omavad isikud olid kaasatud, nad on Teemaplaneeringus avalikustatud. Kui kaebajad leiavad, et eksperte oli vähe, siis on see üksnes subjektiivne arusaam, mida kohtule esitatud tõendid ei kinnita. Vald on leidnud õigesti, et see on nende kaalutlusotsus, valik on ka kohtu arvates igati asjakohane. Kaebajate väidet, et eeldatud oli spetsiaalsete uuringute või ulatuslike uuringute tegemist, on kohus juba eelnevalt käsitlenud ja kohus jääb ka siinkohal seisukohale, et iga uuringu teostanud isik otsustab ise, kas ta teeb töö kokkuvõtted välivaatluse alusel või kogub muul viisil andmeid, oluline on, et vastav teemalõik saab asjakohase põhistuse, sj jätkuprojektid aitavad teemat edasi arendada. Vastustaja on esile toonud, missugused tööd olid aluseks võetud eraldi teemade lõikes, samuti, kuidas on olemas spetsiaalne metoodika, mille järgimisel saadakse tulemus, mis annab võimaluse planeeringut koostada. Ka KSH koostamisel töötas grupp parima erialase ettevalmistamisega isikuid. Teemaplaneeringu sissejuhatus nimetab ära, et koostamise korraldasid mitte ainult Viimsi Vallavalitsuse ja Volikogu töötajad, vaid AS Pöyry Entec, OÜ ERKAS Pärnu Instituut, kes moodustasid töögrupi. Vastustajal ei ole keelatud koostöö töögrupiga ning selline koostöö äratab usaldust ning kahtlemata sedavõrd ulatusliku planeeringu puhul tagab selle edukuse.
13. Kaebajate väide kahjude tekitamisest Teemaplaneeringuga ei leidnud kinnitamist. Vastavalt on kohus juba selgitanud, et Teemaplaneering ei sea ehitamisele lisatingimusi ega piiranguid, st ei sundvõõranda vara. Sundvõõrandamise vajadusel juhindutakse neid juhtumeid reguleerivatest seadustest, Teemaplaneering ise sundvõõrandamist ette ei näe ja selle tõttu ei pea see märkima ka kahjude kompenseerimise mehhanisme. Kahjud saavad tekkida sundvõõrandamisel olukorras ja sellist olukorda ei tekkinud; Teemaplaneeringuga ei 26 sundvõõrandata kaebajate osas midagi. Vastavalt on vastustaja kaebajatele ka selgitanud, et kinnistu omanikele kahju hüvitamist ei saa planeering käsitleda, kuna see ei ole otseselt planeeringu küsimus, sj ei muuda Teemaplaneering maakasutuse sihtotstarbeid, so kaebaja väidetav kahju puudub. Vesiniidu kinnistu senine sihtotstarve ei muutu, juhtfunktsioon jääb samaks, mis oli kehtestatud juba varasema planeeringute kaudu. Kaebajate kinnistu ei määratud selliselt avalikku kasutusse. Senist kasutusvõimalust ei piirata. Kaebajad viitasid Teemaplaneeringu seletuskirja ptk. 2.1, kuid ka sellest nähtub hoopis garantii olemasolu – kui on vajalik oluliselt kinnisasja senist otstarvet piirata, siis saab seda teha kas läbi DP ning läbi kinnisasja omandamismenetluse. Sellisel juhul seab tagatised ja käitumisreeglid seadus. Varem on kohus juba nimetanud, et Teemaplaneeringust ei tule kaebajatele kohustust ka rajada üldistes huvides istandusi, haljastust vms, seega Teemaplaneering ei saa käsitleda kahjusid ega märkida summasid ja kui need on märkimata, ei ole see Teemaplaneeringu puudus ega viga. 37.Väide, et volikogu arutas planeeringulahendust KSH aruannet nägemata on tõendamata. KSH avalikustati kahel korral, so 28.03-25.04.08 ja 21.01.09-10.02.
14. Teistkordne avalikustamine tagas seaduskohase avalikustamise. Viimsi Vallavolikogule esitati aruanne otsustamiseks koos Teemaplaneeringuga ja kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et see ei toimunud niimoodi. Vastustaja on veel märkinud, et 21.01.09 – 10.02.09 kui oli KSH avalik väljapanek, oli nende materjalide hulgas ka Teemaplaneeringu materjal kõigi lisadega. Maavanemale oli edastatud kirjalik teave sellest, et KSH aruanne on heakskiitmisel Keskkonnaametis. KSH ja Teemaplaneeringu üheaegne menetlus on praktikas tavaline, seadus seda ei keela. antud juhul oli Teemaplaneering juba algatatud, kui seadusemuudatusele reageerides otsustati siiski KSH läbi viia.
15. Väited, et toetutakse kehtestamata planeeringutele, ei anna alust lugeda Teemaplaneering õigustamatuks. Ptk 1.2 Teemaplaneeringu alused “nimetab ära need valla ruumilise arengu dokumendid, mis võeti asjakohaselt arvesse. 1) Harju Maakonna teemaplaneering 2) Viimsi valla mandriosa üldplaneering 3) Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering 4) Viimsi valla arengukava 5) elamuehituse teemaplaneering 6) kehtivad DP-d seisuga veebruar
16. 7) Viimsi valla ehitusmäärus 8) edasi märgitakse koostamisel olevad teemaplaneeringud ja valla osa üldplaneeringud - teemaplaneeringud (teede kohta), ,, Lapsesõbralik Viimsi“, Aigrumäe, Laiaküla, Metsakasti ja osaliselt Muuga küla üldplaneering. - Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering - Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering. Seega on eralduvad nii juba koostatud kui koostamisel olevad planeeringud, mis kohtu arvates tagab eelkõige planeeringute järjepidevuse ja sidususe, et välistada omavahelisi vastuolusid.
17. Väited menetlusnõuete rikkumise kohta. Kaebuses leitakse, et Teemaplaneeringu avalikustamine oleks tulnud läbi viia ka Randvere ja Kelvingi keskuses või avaldada nt planeeringu kaart.

§ 18

lg 2 p 1 nõuab, et planeeringu avalik väljapanek korraldatakse üldplaneeringu puhul valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas. Vald leidis, et ta täitis seaduse nõuded ja selliselt tagas kvalifitseeritud töötajate abi ja nõustamise, kui koondas tarviliku materjali valla keskusesse. Valla suuremad asulad Viimsi ja Haabneeme alevikud on kokku kasvanud. Valla keskus asub teede ja ühistranspordi suhtes asukohas, mis tagab planeeringu avalikustamise. Viimsi Vallavalitsus on seadusjärgselt 27 kohaks, kus planeering avalikustada. Seal oli olemas kogu ulatuslik planeeringute materjal. Seaduses ei ole nõuet korraldada avalikustamine valla külades, sj valikuliselt kaebajate märgitud kohtades. Tekiks küsimus, miks vaid mõnes külas või miks ainult avaldada planeeringu kaart. Kaebuses märgitakse veel, et vallamajas ei loodud adekvaatseid tingimusi teemaplaneeringuga tutvumiseks, kuna kaardimaterjal oli volditult kaustade vahel. Puudus võrdluseks kehtiv üldplaneeringu kaart, kuigi antud juhul oli üldplaneeringu kaart hädavajalik esitleda. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et oli igati loogiline esitleda kehtiva üldplaneeringu ja muude planeeringute materjale ja need olid ka olemas, sj üldplaneeringu kaart oli püsivalt eksponeeritud seinal ja ei saanud jääda märkamatuks. Keegi ei ole ka esitanud sellist pretensiooni, mistõttu on see väide üllatav ega vasta tõele. Kohus leiab, et kuivõrd ka kohtuistungil ei täpsustatud, kes nimelt ja mis kuupäeval või ajal seda kaarti ei näinud või küsis ja ei saanud, tuleb pretensioon lugeda paljasõnaliseks. Asjaolu, et kaardimaterjal esitatakse korrektselt voldituna kausta vahel, ei saa rikkuda kellelgi õigusi ega kujuta õigusvastast tegevust, kuna kaardi saab voltida lahti, kui seda soovitakse uurida. Samas ei ole ka teada, et keegi vajas abi kaardimaterjali avamiseks ning sellist abi isik ei saanud. Kui üldplaneeringu kaart asus püsiva eksponaadina seinal, siis tuleb lugeda ka seinal avalikustatud materjal kättesaadavaks dokumendiks. Seega ei leia kohus, et avalikustamise nõudeid rikuti. Materjal oli avalikustatud valla kodulehel. Planeeringu avalikust väljapanekust teavitati 82 maaomanikku tähitud postiga, st kelle maadele planeeriti rohevõrgustik. Vallavolikogu 11.03.08 otsus nr 15 avaldati 29.03.08 ajalehes Viimsi Teataja. Avalikust väljapanekust teavitati üldsust 18.03.08 ajalehes Harju Elu, 19.03.08 Eesti Päevaleht ja valla kodulehel. Rikutud ei ole

§ 18

lg 2 p 1 kui planeering avalikustati vallavalitsuses, sest seaduse tingimus täideti, pealegi ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks sedavõrd ulatuslikku materjali avalikustama külades. Näiteks olid ainuüksi kaardi mõõtmed 1m x 1,25 m. Kaebuse esitajaid ei ole olnud takistatud menetluses osalemisest, neile pole ka teada isikuid, kelle vastuväited oleks arutamata /vaatamata jäetud. Vastustaja on veel märkinud, et 21.01.09 – 10.02.09 kui oli KSH avalik väljapanek, oli nende materjalide hulgas ka Teemaplaneeringu materjal kõigi lisadega. KSH oli avalikustatud Viimsi vallamajas ja veebilehel. Teade ilmus 09.01.09 ajalehes Viimsi Teataja, 12.01.09 Ametlikes Teadaannetes; teade edastati kõigile ettepanekuid teinud isikutele. Vastustaja tähelepanek, et planeeringu avalikustamiseks olid kasutatud adekvaatsed tingimused, vastab ka viidatud RK lahendi 3-3-1-42-02 nõuetele. 40. Kuna kohus ei tühista vaidlustatud haldusakti, siis ei tee kohus ettekirjutust asja uueks läbivaatamiseks saatmise kohta. Kaebus jääb kõigis nõuetes rahuldamata. 41. Kehtiva Teemaplaneeringu esitas vald (kaebusele lisatu ei olnud kehtiv versioon). 42. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebajate kanda vastavalt HKMS § 92 lg – le 1. Vastustaja ei taotle menetluskude väljamõistmist kaebajatelt. Karin Kalmiste Kohtunik 28