lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse ja selle lisad on kostjale üle antud Põlva kohtumajas 15.09.2011. a (tl 22). Seega on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud
Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o
lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1066,89 eurot, millest on võlg 533,47 eurot teenuse ja kauba eest ning viivis seisuga 02.05.2011. a 533,42 eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind
lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 533,47 eurot.
lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest 3
Vastavalt
§-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 2-4) ja menetluskulude nimekirjas (tl 5) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv (tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel) kokku – 162,97 eurot) ning hageja õigusabikulud – 198,13 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus on nõudnud hagejalt tõendit, mis kinnitaks maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 47,93 euro tasumist ja andmeid Pärnu Maakohtu 24.03.2011. a määruse kättesaamise kohta (tl 13). Hageja ei ole kohtule nimetatud andmeid esitanud. Arvestades ka asjaolu, et hageja kiirmenetluse avaldus kostja vastu on jäetud Pärnu Maakohtu 24.03.2011. a määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel (tl 11) ning hagi sama nõudega esitati Tartu Maakohtule alles 04.05.2011. a (tl 4), siis leiab kohus, et 47,93 euro väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna pole põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ J. – Silver Eensaar. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduse koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, võib pidada 60 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 175,04 (115,04+60) euro ulatuses. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.